Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

2-22-15688 Reaalservituudi kandes ei saa viidata lepingupunktidele, mis ei ole servituudi sisu osaks asjaõigusseaduse (AÕS) § 172 lg-st 1 tulenevalt. Kandetaotluse järgi soovitakse registrikandes viidata 31. augusti 2022. a lepingu punktile 4.2, millega sooviti muuta 29. juuni 2022. a lepingu punkti 3.12 ja mille järgi teeniva kinnisasja nimeliselt ja osa isikute puhul alaneja või üleneja sugulase kaudu kindlaksmääratud omanikule antakse õigus nõuda reaalservituudi lõpetamist ja kinnistusraamatust kustutamist juhul, kui valitseva kinnisasja omanikuks ei ole enam ja seal toimuvat arendustegevust ei kontrolli enam ühing, mille kontrolliv osanik (otseselt või kaudselt) ja tegelik kasusaaja on lepingus nimeliselt kindlaks määratud isik ainuisikuliselt või viimati nimetatu koos alaneja või üleneja sugulase või abikaasa/elukaaslasega. AÕS § 172 lg 1 järgi on reaalservituudi õigussuhtes kohustatud isikuks teeniva kinnisasja igakordne omanik ning õigustatud isikuks valitseva kinnisasja igakordne omanik. Seadus ei näe ette, et teeniva ja valitseva kinnisasja omanike ring on kindlaksmääratud, seega on talumiskohustus seotud kinnisasjade igakordsete omanikega. Ka ei vasta lepingu p-s 4.2 kokkulepitu reaalservituudi sisule, kuna sisaldab teeniva kinnisasja omaniku õigust nõuda servituudi lõpetamist. Servituudi sisu saab tulenevalt AÕS § 172 lg-st 1 olla valitseva kinnisasja igakordse omaniku õigus teenivat kinnisasja teatud viisil kasutada või teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus omandiõiguse teostamisest hoiduda valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kokkuleppeid, mis ei saa olla reaalservituudi sisuks, ei saa kanda kinnistusraamatusse ning need kehtivad võlaõiguslikult.

2(6)

2-22-15688 kokkuleppes on määratud isikud, kelle suhtes kokkulepe kehtib. Pooled ei saa muuta reaalservituudi olemust. Juhul, kui lepingupooled soovivad, et kinnisasja saaksid igakordselt kasutada konkreetsed isikud, siis võib olla sobilik seada nende isikute kasuks isiklik kasutusõigus AÕS § 225 lg 1 mõttes. Isiklik kasutusõigus võimaldab sisuliselt seada reaalservituudiga sarnase kasutusõiguse konkreetse, isikuliselt määratud subjekti kasuks, mitte kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Seda soovivad pooled lepingu p-ga 4.2 ka teha. Juhul, kui lepingupooled soovivad, et kasutusõigus seoks ainult lepingupooli, mitte kinnisasjade igakordseid omanikke, piisab neil ka üksnes võlaõiguslikust kokkuleppest kasutamise kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-22-15688

4(6)

2-22-15688

5(6)

2-22-15688

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.