Tallinna kohtutäituri Risto Sepa ettepanek I.C trahvimiseks suhtluskorra rikkumisel. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.09.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
V.O määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (sissenõudja, määruskaebuse esitaja) V.O Puudutatud isik (võlgnik) I.C, lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata V.O 22.09. ja 03.10.2025 taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja tagastada need elektrooniliselt.
2.Harju Maakohtu 05.09.2025 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta sissenõudja kanda, aga neid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtu menetluses oli V.O (sissenõudja, isa) taotlusel põhinev kohtutäituri Risto Sepa (täitur) ettepanek I.C (võlgnik, ema) trahvimiseks suhtluskorra rikkumisel. Põhimenetluses jäi avaldus rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda.
2.Võlgniku kulunimekirja kohaselt olid kulud kokku 2324,10 €, mis vastas esindaja ajakulule 10 t 35 min tunnihinnaga 180 € (lisandub käibemaks). Võlgnik kinnitas, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Võlgnik palus kohustada sissenõudjat maksma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist. Esindaja toimingud olid järgmised: -
24.09.2024 kirjavahetus kliendiga, nõustamine (45 min); 09.10.2024 määruse, kliendi kirjade ja psühholoogi arvamusega tutvumine (45 min); 14.10.2024 seisukoha koostamine (6 t 30 min); 28.01.2025 telefonikõne kliendiga, kirja koostamine (45 min); 31.01.2025 teate koostamine kohtutele seonduvalt ärakuulamistega (1 t 30 min); 20.05.2025 menetluskulude nimekirja koostamine, suhtlus kliendiga (20 min).
3.Sissenõudja vaidles võlgniku kuludele vastu. Ta tegutses heas usus, lähtudes varasemate kohtulahendite täitmise soovist ja lapse parimatest huvidest. Suhtluskorda ei õnnestunud täita ka täituri sekkumisel, sest ema kasutas lapse vastupanu kui vahendit kohtulahendi täitmise takistamiseks. Taotluse esitamise ajal ei olnud laps kategooriliselt vastu isaga kohtuma. Menetluse venimine aga võimaldas olukorral süveneda ja lapse suhtumine muutus ema mõjutuse tõttu. Õigusabi kasutamine oli võlgniku enda valik. Menetluskulude aruanne koosneb vaid tabelist, aga puuduvad üksikasjalikud tõendid tegelike kulude, töömahu ja tasumise kohta.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus tegi 05.09.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras võlgnikule hüvitatavate kulude summaks 1265,75 €, mõistis selle sissenõudjalt välja ja kohustas teda maksma viivist.
4.1.Võlgniku esindajakulu on TsMS § 174 lg 8 ja § 175 lg 1 järgi hüvitatav. Sissenõudja vastuväited käsitlevad peamiselt menetluskulude jaotust, mida sai TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes põhimenetluses.
4.2.Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole esindaja esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seetõttu on asjakohatu kulude tõendamatuse vastuväide. Võlgniku esindaja on advokaat, kes esitas 15.10.2024 seisukoha ja 31.01.2025 taotluse. Kohus ei kahtle võlgnikul kulude tekkimises ja täiendavate tõendite esitamist ei nõua.
4.3.Advokaadist esindaja tunnitasuna on põhjendatud 150 € (lisandub käibemaks).
4.4.Esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt mahus 6 t 55 min järgmiselt: -
-
-
24.09.2024 ja 09.10.2024 toimingute ajakulu on põhjendatud. Kuigi kohus ei olnud avaldust 24.09.2024 seisuga veel menetlusse võtnud ega seda võlgnikule edastanud, oli täitur selle saatnud. Nii on 24.09.2025 nõustamine otseselt seotud käesoleva asjaga; 14.10.2024 menetlusdokumendi (1,5 lk) põhjendatud ajakulu on 5 t; 28.01.2025 toiming ei ole põhjendatud, sest 15.10.2024 seisukoha järel kuni kohtu 30.01.2025 kirjani ei esitatud menetluses ühtegi dokumenti ja kohus ei teinud ühtegi toimingut, mis oleks eeldanud menetlusdokumendi esitamist. Esindaja 31.01.2025 teatest nähtuvalt võib toiming olla seotud teise tsiviilasjaga; 31.01.2025 toimingu põhjendatud ja käesoleva asjaga seotud ajakulu on 25 min. Taotlus esitati kahes asjas ja selle vajalikust osas on pool seotud käesoleva asjaga. Taotlus koosneb peamiselt toimingute kokkuvõtetest;
2 (4)
-
20.05.2025 toiming ei ole põhjendatud. Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud tegevute aruande esitas võlgnik ise. Toimikust ei nähtu, et võlgnik oleks selle toiminguga seoses kandnud esindajakulusid.
4.5.Eelneva põhjal arvutas kohus hüvitatava summa 1265,75 € (= 6 t 55 min × 150 + 22%).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Sissenõudja esitas 22.09.2025 määruskaebuse, mida täpsustas 03.10.2025. Ta palub vaidlustatud määruse tühistada ja muuta menetluskulude jaotust või teise võimalusena vähendada hüvitatavaid kulusid miinimumini. Lisaks palub ta märkida, et suhtluskorra püsiva rikkumise korral kohaldatakse TMS § 179 lg-s 2 ettenähtud sunnivahendeid. Koos kaebuse ja selle täiendusega esitas sissenõudja dokumentaalseid tõendeid. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
sissenõudja käitus heauskselt ja lähtudes lapse huvidest; suhtluskorra rikkumised on püsivad, mistõttu ei tohiks menetluskulud jääda sissenõudja kanda; välja mõistetud kulu kandmine pole piisavalt tõendatud ja kulu on ülemäärane.
6.Võlgnik vaidles kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Kaebemenetluse kulusid ei hüvitata.
8.Määruskaebuse esitamisel on põhimõtteliselt võimalik esitada uusi tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Siiski peavad ka praeguses menetlusetapis esitatavad tõendid olema asjakohased (TsMS § 238 lg 1). Kaebusele ja selle täiendusele lisatud dokumendid (vanemate sõnumid, kiri kohtutäiturile ja teises asjas tehtud kohtulahend, dtl 781–782, 788–809) nimetatud tingimusele ei vasta. Hüvitatavate menetluskulude suurus ei olene vanemate hilisemast suhtlemisest ega ka teises kohtuasjas tehtud lahendist. Neil kaalutlustel jäävad sissenõudja uued tõendid vastu võtmata ja tagastatakse esitajale elektrooniliselt.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu.
10.Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 2 p 8) rikkumist. Õige on maakohtu põhjendus, et võlgniku kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamist ei ole käesoleval juhul alust nõuda (TsMS § 176 lg 6). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praeguses menetlusetapis ei saa enam hinnata sissenõudja väiteid seoses menetluskulude jaotusega. Maakohus analüüsis piisvalt võlgniku esindaja toiminguid ja hindas neile kulunud aja vajalikkust. Sealjuures arvestas maakohus asjakohaselt kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Ühtlasi vastas maakohus piisavalt sissenõudja vastuväidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6, § 659).
11.Põhjendamatud on sissenõudja väited ja taotlus seoses suhtluskorra ja selle täitmisega. Praeguses menetlusetapis saab otsustada üksnes selle üle, millised võlgniku menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud (TsMS § 174 lg 1, § 175 lg 1). Nagu eespool juba märgitud kulude jaotuse kohta, ei saanud maakohus vaidlustatud määruses ega saa ringkonnakohus 3 (4)
tänases määruses hinnata lapse või vanemate huve ja õigusi nendevahelistes perekonnaõiguslikes suhetes. Samuti pole ringkonnakohtul käesolevas asjas võimalik anda juhiseid ega korraldusi suhtluskorra täitmise kohta.
12.Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel sissenõudja kanda, aga TsMS § 178 lg 4 kohaselt neid ei hüvitata.
13.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. Tõendite kohta tehtud otsustus ei ole eraldi vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.