10.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349; e-post XXX)
11.aktsiaselts Saare Kalur (rg-kood 10021397; epost XXX )
12.Eesti Energia AS (rg-kood 10421629; e-post XXX)
13.XXX, Jüri tn 43a korteriühistu (rg-kood 80439454; e-post XXX)
14.Nord Collect OÜ (rg-kood 11897588; e-post XXX)
15.Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada T.L (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded T.L vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade T.L kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale võivad võlgnik, usaldusisik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 21.01.2022 määrusega kuulutas kohus välja T.L pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 15.12.2022 kohtumäärusega (jõustus 31.12.2022) lõpetati T.L pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks T.L ise. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruande kaks korda aastas 30. juunil ja 30. detsembril ning tegema võlausaldajatele väljamakseid iga aasta 10. detsembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 123 503,60 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).
2.Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 30.06.2023, 30.12.2023, 30.06.2024, 30.12.2024, 30.06.2025 ja lõpparuande 02.01.2026.
3.Menetluse algul töötas võlgnik A. B. , kust ta koondati 07.07.2023. Seejärel on võlgnik olnud registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana, osalenud mitmetel Töötukassa poolt pakutud koolitustel. Alates 2024.a sügisest on võlgnikul ajutine töökoht (vastavalt vajadusele) Võru lasteaias asendajana ning on teinud nn tööampse ka teistes lasteaedades. Alates 08.09.2025 töötab täiskoormusega lasteaiaõpetaja abina. Võlgniku sissetulekuteks menetluse kestel on olnud töötasu, koondamishüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, toimetulekutoetus ja tulumaksutagastused. Võlgnikul on neli ülalpeetavat. Võlgnik ei ole vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule teinud. Maksu- ja Tolliamet on tasaarvestanud oma nõude võlgniku enammakstud tulumaksu arvelt.
4.Võlgnik esitas 02.01.2026 kohtule koos lõpparuandega avalduse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 2 alusel. 2/5
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 15.12.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 31.12.2022, saab kohus otsustada PankrS § 1933 lg 2 järgi võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise pärast 31.12.2025.
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. T.L ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas menetluse algul ettevõttes A. B. , kust ta koondati seoses töömahtude vähenemisega. Seejärel on võlgnik olnud registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana, osalenud mitmetel Töötukassa poolt pakutud koolitustel. Võlgnik on edastanud kohtule andmed tööotsingute kohta ja töötukassa tegevuskavad. Alates 2024.a sügisest on võlgnikul ajutine töökoht (vastavalt vajadusele) Võru lasteaias asendajana ning ta on teinud nn tööampse ka teistes lasteaedades. Alates 08.09.2025 töötab täiskoormusega lasteaiaõpetaja abina. Samuti märgib kohus lähtuvalt Riigikohtu 30.10.2019 lahendist tsiviilasjas 2-11-24696, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada, et võlgnikul on neli ülalpeetavat, kes olid menetluse algul kõik lasteaiaealised, noorim alla kahe aastane. Võlgnik on teinud endast oleneva, et leida sobivaima tööajaga töökoht perekondlike kohustuste täitmise juures. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
9.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded tähtaegselt. Kohtu hinnangul on kohut ja usaldusisikut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust esitada kohtule vajalikke andmeid. 3/5
10.PankrS § 173 lg 3–6 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuteks menetluse kestel on olnud töötasu, koondamishüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, toimetulekutoetus ja tulumaksutagastused. Võlgnikul on neli ülalpeetavat. Võlgnik ei ole vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule teinud. Maksu- ja Tolliamet on tasaarvestanud oma nõude võlgniku enammakstud tulumaksu arvelt. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-6 sätestatud raha eraldamise kohustust.
11.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
17.aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ega kahjustanud võlausaldajate huve.
13.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud vastavalt enda võimetele. Võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital on esitanud 17.11.2025 kohtule seisukoha, milles leiab, et menetlust tuleks pikendada, andes võlgnikule võimaluse tasuda väikselgi määral oma nõudeid. Kohus leiab, et võlausaldaja pole sealjuures märkinud, et millisest sissetulekust võlgnik oma nõudeid tasuma peaks. Võlgniku töötasu on mittearestitav (ca pool Eesti keskmisest brutopalgast) ning võlgnik on saanud regulaarselt toimetulekutoetust ka sel ajal kui hakkas laekuma täiskoormusega töötasu. Seega on kohtu hinnangul eelnevaid asjaolusid arvestades menetluse pikendamisel vähetõenäoline, et võlgnik on suuteline võlausaldajate nõudeid tasuma. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.L menetlus tuleb lõpetada ning T.L tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) 4/5
võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud T.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka T.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 02.01.2026. Kuna kohus lõpetab T.L kohustustest vabastamise menetluse, tuleb T.L vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.