Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-17-3613
Kohtuasi
Piiratud teovõimega täisealise isiku A.W üle seatud eestkoste ja tema eestkostja ametiaja pikendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16. juuni 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q.S määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik (eestkostetav): A.W (isikukood XXX) Puudutatud isik (eestkostja): Saarde Vald (vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isik (isa): Q.S (isikukood XXX) Puudutatud isik (ema): Y.X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 16. juuni 2025. a määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada kohtumääruse põhjendusi.
2.Jätta Q.S määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a A.W menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti
2-17-3613 isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tartu Maakohtu 27.06.2017 määrusega seati täisealise isiku A.W (eestkostetav) üle eestkoste ja määrati tema eestkostjaks kolmeks aastaks Pala Vallavalitsus (eeskostja). 11.10.2019 nimetati eestkostjaks Saarde Vallavalitsus. Eestkostet pikendati 26.06.2020 viieks aastaks.
2.Pärnu Maakohus algatas 26.03.2025 eestkoste ja eestkostja ametiaja tähtaja pikendamise menetluse ning määras Saarde Vallavalitsusele tähtaja seisukoha esitamiseks eestkostetava üle seatud eestkoste ja senise eestkostja ametiaja pikendamise kohta. Samuti kohustas kohus eestkosteasutust koguma ja esitama kohtule eestkostetava tervislikku seisundit kajastavad dokumendid. Puudutatud isikute seisukohad
3.Eestkostja leidis, et eestkostja ametiaja pikendamine on vajalik. Ametiaega peaks pikendama samadel tingimustel järgmiseks viieks aastaks.
4.A.W-l on intellektihäire, mistõttu esineb tema käitumises ja toimetulekus kestvalt raskusi. Tema emotsioonidega toimetulek on raskendatud ning ta võib käituda ettearvamatult ja endale kahjulikult. Eestkostetav ei ole võimeline mõistma oma tegude tagajärgi. Ta on toime pannud väärteo. Esinevad raskused sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel. Eestkostetav võib lävida inimestega, kellel on temale kahjulik mõju. Esineb suur oht eestkostetava ärakasutamiseks. Eestkostetav on sotsiaalkindlustusameti erihoolekande teenuste järjekorras ja tema heaolu tagamiseks oleks tal vaja elada toetatud elamise teenusel.
5.Eestkostetav ei ole võimeline korraldama oma rahaasju, igapäevaeluga seotud teenuste tellimist ega arveldamist, ravimite, riiete, jalanõude, majapidamistervete ja toiduainete ostmist. Ta vajab abi tervishoiuteenustele jõudmisel, arstivisiitide broneerimisel ja neile jõudmisel. Koduteenusel oleks need vajadused tagatud. Eestkostja on igakülgselt toetanud eestkostetava toimetulekut tema praeguses elukohas ning osutab talle koduteenust igapäevaeluga seotud tegevuste toetamiseks.
6.Teised menetlusosalised kohtule seisukohti ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus pikendas A.W üle seatud eestkostet ja jättis eestkostja ülesannete täitmise Saarde Vallavalitsusele. Kohus määras, et kontrollib hiljemalt 16.06.2030, kas eestkoste jätkumine on A.W huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Maakohus määras eestkostetavale iseseisva tehingute tegemise 2
2-17-3613 õiguse kuni 5 euro ulatuses päevas ja tuvastas, et eestkostetav ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Maakohus leidis, et eestkostetav ei ole valimisõiguse tähenduses teovõimeline. Lisaks määras kohus eestkostja ülesanded. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
8.Määruse kohaselt veendus kohus, et A.W ei ole oma vaimse tervise seisundi tõttu jätkuvalt võimeline kestvalt oma tegudest aru saama või neid juhtima. Eestkostetava varaliste ja isiklike huvide kaitseks tuleb eestkostet ja eestkostja ametiaega pikendada. Eestkostetav on vaimsest seisundist tingitult ilmselgelt piiratud teovõimega ning ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama.
9.Eestkostja ülesannete täitmist peab jätkuvalt täitma A.W elukohajärgne eestkosteasutus. Ühtegi eestkostjaks sobivat ja soovivat füüsilist isikut ei ole. Saarde Vallavalitsus on eestkostetava eest seni kohaselt hoolitsenud. Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad
10.Q.S esitas Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata ennast A.W eeskostjaks.
11.Kaebuse kohaselt on Q.S A.W isa ning teda kasvatanud ja koolitanud tema 20-aastaseks saamiseni. A.W-d oodatakse isiklikku koju ja ka A.W igatseb koju, kus ta ei ole aastaid käinud. Q.S on korralik inimene, tal on tervis korras ning ta ei tarvita alkoholi. Q.S hoiab oma kodu.
12.Saarde Vallavalitus ei nõustu Q.S seisukohaga tema eestkostjaks sobivuse kohta. Tema isikuomadused, toimetulekuraskused ja puudulikud suhted tütrega ei anna põhjust eestkostja muutmiseks. Q.S ei suuda A.W isiklike ja varaliste õiguste kaitset tagada. A.W mõlemad vanemad on psüühilise erivajadusega ja A.W sotsiaalsete oskuste mahajäämus, isoleerumine ja toimetulekuoskuste puudumine on seotud tema päritoluperega. Saarde Vallavalitsus on alates 2018. a taganud A.W igapäevase toimetuleku, sh sobivate elamistingimuste loomise, tema esindamise igasugusel asjaajamisel ning kõigis õigustoimingutes, lisaks korraldanud toimetulekuks vajalike sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste saamise. Ta on elukeskkonnaga kohanenud ja tal on turvavõrgustik. Kõige olulisem turvaline isik on tema tugiisik. Eestkostetava suhted päritoluperega on teadaolevalt kaugenenud. Eestkostetav ei ole soovinud vanematega suhelda ega külastada endist kodu. Q.S on harva helistanud, kuid tugiisiku kinnitusel ei ole telefonivestlused olnud sõbralikud ega toetavad, vaid eestkostetavat halvustavad ja on mõjunud negatiivselt. Peipsiääre valla sotsiaalspetsialist kinnitas A.W vanemate toimetulekuprobleeme, Q.S alkoholiprobleeme ja nende majapidamise halba seisukorda.
13.Teised menetlusosalised kohtule seisukohti ei esitanud. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
3
2-17-3613
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu 16.06.2025 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Q.S vaidlustab määratud eestkostja isikut ning palub määrata ennast eestkostjaks Saarde Vallavalituse asemel. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust osas, milles maakohus jättis eestkostja ülesannete täitmise Saarde Vallavalitsusele.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole määruse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus tuvastas õigesti, et siinel juhul pean eestkostja ülesandeid jätkuvalt täitma A.W rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne eestkosteasutus, sest ühtegi eestkostjaks sobivat ja soovivat füüsilist isikut ei ole. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid ei korda. Arvestades määruskaebuse väiteid, täiendab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi järgmiselt.
18.Perekonnaseaduse (PKS) §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates iseenesest eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele. Siiski tuleb füüsilise isiku eestkostjaks määramisel kaaluda tema isikuomadusi ning võimete sobivust määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsta ning arvestada ka isiku ja eestkostetava vahelisi suhteid.
19.Maakohus tuvastas, et eestkostetav vajab tegevuste algatamisel suunamist ja juhendamist, tema sotsiaalsed oskused on puudulikud ning tal puuduvad teadmised ja oskused igapäevaeluga toimetulekuks. Kõikide eestkostetava tegevuste ja vajaduste rahuldamise eest on alates 2018. a hoolitsenud Saarde Vallavalitsus. Seni puudusid andmed selle kohta, et Q.S sooviks hakata tütre eestkostjaks. A.W ei ole pikka aega käinud kodus ja tal puudub vanematega, sh isaga tihe suhtlus. Peipsiääre valla sotsiaalspetsialistilt saadud info kohaselt on eestkostetava vanematel toimetulekuprobleemid, Q.S-il alkoholiprobleem ning nende majapidamine on hooldamata. Need asjaolud lükkavad ümber määruskaebuse väited Q.S eestkostjaks sobimise kohta. Tema elustiil, toimetuleku- ja sõltuvusprobleemid ning sellest tulenev keskkond ei taga eestkostetava isiklike ja varaliste huvide kaitset. Seega ei ole Q.S PKS § 204 lg 1 esimese lause mõttes sobiv isik olema eestkostjaks. Eestkostetav on kohanenud praeguse elukeskkonnaga ning tal on tekkinud turvavõrgustik, mida tuleb eestkostetava huvides säilitada.
20.A.W 09.06.2025 ärakuulamise protokollist nähtub, et eestkostetav peab vanemaid pigem tähtsamaks ning ta suhtleb nendega (dtl 716). Küsimusele, kui palju eeskostetav oma isaga suhtleb, vastas eestkostetav, et ta isaga väga ei suhtle. Eestkostetav rääkis, et kui isa helistab, siis ta riidleb. Riidlemise põhjendust eestkostetav ei tea (dtl 717). Seega eestkostetav küll suhtleb aeg-ajalt isaga, kuid nende vahel ei ole tugevat ega usalduslikku sidet, mis PKS § 204 lg 1 teise lause kohaselt võiks õigustada Q.S eestkostjaks määramist. Seda kinnitab ka eestkostja selgitus selle kohta, et suhtlus isaga mõjub eestkostetavale negatiivselt. Eestkostetava huvides on säilitada stabiilsus ja hea suhe temale määratud tugiisikuga. 4
2-17-3613
21.Eeltoodut arvestades leidis maakohus õigesti, et siinsel juhul ei ole ühtegi eestkostjaks sobivat füüsilist isikut ja eestkostja ülesandeid peab jätkuvalt täitma A.W rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne eestkosteasutus Saarde Vallavalitsus. Q.S määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, va A.W menetluskulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Kuna asjas menetluskulusid ei tekkinud, puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.