KiirAutoLaen.EE OÜ hagi Hookah Catering OÜ ja E. L. vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
3000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Kiirautolaen.ee OÜ (registrikood 10232728; asukoht XXX; e-post XXX); Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa (e-post
XXX);
Kostja I: HOOKAH CATERING OÜ (registrikood 14266262; asukoht XXX); Kostja II: E. L. teadmata).
Asja läbivaatamine
(isikukood XXX; elukoht
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista E. L. ebaseaduslikust valdusest välja sõiduk BMW 750LI XDRIVE (VIN kood XXX, registrimärk XXX) Kiirautolaen.ee OÜ otsesesse valdusesse.
3.Jätta rahuldamata KiirAutoLaen.EE OÜ hagi Hookah Catering OÜ vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta Hookah Catering OÜ vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud KiirAutoLaen.EE OÜ kanda
5.Jätta E. L. vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud E. L. kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-25-7840 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE
1.Hagist nähtub, et 22.03.2024 sõlmisid Kiirautolaen.ee OÜ ja HOOKAH CATERING OÜ laenulepingu nr XXX summale 3700 eurot, intressiga 36% aastas, kohustusega tasuda alates igakuiselt 22. kuupäeval annuiteetgraafiku alusel 111 EUR, alates 22.04.2024 kuni 22.06.2024. Laenulepingus kokku lepitud nõuete tagamiseks seatakse tagatis laenuandja omandis olevale mootorsõidukile.
2.Sõiduki 22.03.2024 müügilepingu nr XXX üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti üle sõiduk BMW 750LI XDRIVE VIN XXX, registreerimismärgiga XXX. Akti kohaselt oli üleandjaks E. L. ja vastuvõtjaks Kiirautolaen.ee OÜ.
3.Sõiduki üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt oli ülevõtja HOOKAH CATERING OÜ ja E. L. ning üleandjaks Kiirautolaen.ee OÜ.
4.Kiirautolaen.ee OÜ ja E. L. sõlmisid 22.03.2024 käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt vastutab käendaja laenuvõtja poolt tagastamata krediidi summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti Laenuvõtjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt Laenuvõtjaga, summas kuni 5000 eurot (lepingu punkt 8).
5.Kostjad ei järginud lepingu maksegraafikuid rohkem kui pool aastat. Kostjad ei ole reageerinud hageja pöördumistele ja ei ole täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust.
6.Laenulepingu punktis 3.8 lepiti kokku laenusummas 3700 EUR, mis kantakse E. L. isiklikule pangakontole. Kostjad on teinud laenulepingust tulenevaid tagasimakseid summas 323 EUR.
7.Hageja saatis kostjatele 07.04.2025 teate võlgnevusest tähitud kirjana posti teel laenulepingus märgitud kontaktandmetele (lisa 4) ning kostjate poole pöörduti ka e-posti ja telefoni teel (lisa 4.2).
8.Vaatamata korduvatele pöördumistele ei ole kostjad tagastanud tema valduses olevat mootorsõidukit. Kostja ei saanud kätte lepingu ülesütlemisavaldust posti teel, kuid hageja edastas kostjale teate võlgnevusest ka e-posti teel. Kostja I pidi antud laenu põhisumma 3700 eurot täies ulatuses tagastama hiljemalt 22.06.2024. Seega on põhinõude 22.06.2024 sissenõutavaks muutumise aluseks mitte laenulepingu ülesütlemine, vaid maksegraafikus märgitud laenu põhisumma tagastamise kuupäeva saabumine. Pärast laenu põhisumma sissenõutavaks muutumist ei ole kostjad midagi tasunud.
9.Hageja loeb lepingu üles öelduks alates 21.04.2025, mis on 14 päeva alates 07.04.2025 teate edastamisest kostjatele. Hageja märkis oma 07.04.2025 saadetud kirjas, et antud
2
2-25-7840 kirja käsitletakse kui lepingu ülesütlemise teatist. Lepingu ülesütlemist käsitletakse lepingu punktis 12. Kuigi kostjad ei võtnud vastu postiga saadetud tähitud kirja loeb hageja tulenevalt lepingu punkti 14.5. kohaselt antud kirja kostjale kättetoimetuks saatmise päevale järgneval tööpäeval so 08.04.2025 (Lepingu punkt 14.5).
10.Kuna kostjad rikkusid laenulepingust tulenevat kohustust, pidi kostja tagastama hagejale lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasud ning tagatiseks oleva sõiduki. Lepingust tulenevad kohustused Kostja I suhtes muutusid täies ulatuses sissenõutavaks ehk alates 23.06.2024. Kostja I võlgneb Hagejale tasumata jäänud põhisummad üldsummas 3700 eurot. Seega nõuab hageja kostjatelt välja hagejale kuuluva sõiduki BMW 750LI XDRIVE reg nr XXX vähemalt sellises seisundis, millises seisundis anti üle kostjatele.
11.Kostja poolt antud tagatisele kehtib Hagejal pandiõigus. Laenu - või tagatislepingust tulenevate laenusaaja kohustuste rikkumine annab muude õiguskaitsevahendite kasutamise kõrval Hagejale õiguse tagatis realiseerida. Tagatise realiseerimise korral tuleb laenusaajal tagatise ja seotud dokumentide otsene valdus viivitamatult Hagejale üle anda. Sellisel juhul rahuldatakse kas osaliselt või täielikult Hageja nõuded laenusaaja vastu tagatise arvelt.
12.Hageja palub: kohustada Hookah Catering OÜ ja E. L.-i andma Kiirautolaen.ee OÜ-le sõiduk BMW 750LI XDRIVE, VIN kood XXX, registrimärgiga XXX valdus.
13.Seoses kostja I vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja I väited on paljasõnalised ja tõendamata. Äriregistri andmetel olid kostjad mõlemad KiirAutoLaen.EE OÜ-ga laenulepingu sõlmimisel juhatuse liikmed. Kostja I on juhatuse liige alates 01.08.2017 kuni praeguseni ja kostja II E. L. oli juhatuse liige 01.08.2017 kuni 08.05.2025. Seega laenulepingu. Seega kostja I pidi olema kursis kõikide äriühinguga sõlmitud lepingutest (TsÜS § 34 lg 1 ja 2). Hageja ei nõustu kostjaga I, et hagi oleks tulnud esitada üksnes kostja II vastu. Laenuleping on sõlmitud Hookah Catering OÜ-ga ja lisaks on sõlmitud käendusleping kostjaga II. Kostjatel on laenulepingust tulenev solidaarne kohustus hageja ees. Seega hagi on esitatud õigesti mõlema kostja vastu. Väär ja paljasõnaline on kostja I väide, et sõiduk ei ole kostja I valduses olnud ega sõidukit kordagi kasutanud. Laenulepingu järgi valdavad sõidukit kostjad. Seega hagi on esitatud õigesti mõlema kostja vastu. Kostja I püüab enda kohustustest kõrvale hiilida ja nõuetekohaselt mitte täita esitades põhjendamatuid vastuväiteid.
KOSTJA I VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
14.Kostja I palub hagi jätta rahuldamata. Hagi on esitatud ilma, et oleks tuvastatud asja õiguslik seisund või kostja I valduse iseloom. Hagi tugineb oletustele ning ei põhine konkreetsetel asjaoludel. Hageja peaks esitama hagi üksnes kostja II vastu, kes on praegusel juhul kohustatud isik. Väidetava laenusumma kandis hageja kostja II isiklikule arveldusarvele, mitte kostja I arveldusarvele. See asjaolu tõendab, et laenulepingu sõlmimisel ei tegutsenud kostja II kostja I seadusliku esindajana, vaid eraisikuna enda huvides ja nimel. Seega puudub igasugune õiguslik alus väita, et kostja I oleks olnud laenulepingu pooleks ja/või laenuraha saajaks ning temal oleks seos sõiduki soetamisega.
15.Hagi esemeks olev sõiduk ei ole kunagi olnud kostja I valduses ega kasutuses. Sõidukit
3
2-25-7840 on faktiliselt vallanud üksnes kostja II, mistõttu on praeguses olukorras vastutavaks isikuks just kostja II. Kostjale I pole kõne all oleva sõiduki valdust kunagi üle antud. Kostjal I puudub objektiivne võimalus tema vastu esitatud nõuet täita.
16.Kostja II ei ole alates 09.05.2025 kostja I juhatuse liige.
KOSTJA II VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
17.Kostja II ei ole hagiavaldusele vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: a. 22.03.2024 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX (dtl 51-59; edaspidi laenuleping) summale 3700 eurot ning tagastamistähtajaga 22.06.2024; b. samal kuupäeval maksti laenusumma välja kostja II arvelduskontole (dtl 36 – maksekorraldus); c. samal kuupäeval andis laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks andis kostja II hageja omandisse sõiduki BMW 750LI XDRIVE VIN XXX, registreerimismärgiga XXX (edaspidi sõiduk; dtl 60 - akt); d. samal kuupäeval andis hageja sõiduki üle kostjatele (dtl 61- akt); e. samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX (dtl 63), mille kohaselt vastutab kostja II hageja ees laenulepingust tulenevate nõuete eest solidaarselt kostjaga I, summas kuni 5000 eurot; f. hagejale ei ole laenusummat tähtaegselt tagastatud; g. kostjad ei ole hagejale sõiduki valdust üle andnud.
20.Hageja palub kohustada kostjaid andma hagejale üle sõiduki valdus. Kostja I vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema sõidukit ei valda ega ole kunagi ka vallanud, mistõttu ei saa tema suhtes hagi rahuldada. Kostja II ei ole hagile vastu vaielnud.
21.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS §
4
2-25-7840 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p 27).
22.Sõiduki omanikuks on hageja – selle üle pooled ei vaidle.
23.Asja materjalidest nähtub, et hagejaga on laenulepingu sõlminud kostja I, sealjuures on kostja I esindajaks olnud viidatud tehingus kostja II. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja omandisse antud sõiduk (laenulepingu üldtingimuste p 13.1 ja 13.9 ning dtl 60). Lepingu p 13.4 kohaselt jäi sõiduki otsene valdus laenusaajale ehk kostjale I. Aktist nähtuvalt on kostja I nimel valduse üle võtnud kostja II (dtl 61). Seega lepingust tulenevalt saaks järeldada, et sõidukit võiksid vallata mõlemad kostjad. Hageja on väitnud, et laenusummat ei ole tähtaegselt tagastatud, leping on üles öeldud ja on tekkinud alus tagatise valduse hagejale üleandmiseks. Kostjad ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Kostja I tänane juhatuse liige on aga väitud, et asi ei ole tema valduses ega ole ka kunagi olnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I sõidukit faktiliselt valdab (AÕS § 82 lg 1). Kohus leiab seega, et kostja I osas ei ole võimalik asja väljaandmisnõudega taotletud eesmärgi saavutamine (st omaniku tegeliku võimu taastamine vallasaja üle). Kostja II ei ole hagile vastuväiteid esitanud, mistõttu tema osas kuulub nõue AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamisele.
24.Kokkuvõttes rahuldab kohus haginõude osaliselt.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine
26.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kostja I vastu esitatud nõude menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning kostja II vastu esitatud nõudega seotud kulud kostja II kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud
5
2-25-7840 maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.