Jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades HP Investments OÜ ja Venta Estonia OÜ kanda.
2-24-16045 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.HP Investments OÜ (hageja I) ja Venta Estonia OÜ (hageja II) esitasid 22.10.2024 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Hagudi tn 10 korteriühistu (kostja) vastu, milles palusid tunnistada lubamatuks sundtäitmised täiteasjades nr 022/2024/6575 ja 022/2024/6574. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Hagudi tn 10, Tallinn (elamu) korteriomanikud ja O&P Investeeringud OÜ (arendaja) 21.06.2017 uute korteriomandite moodustamise ja korteriomandite mõtteliste osade koosseisude muutmise asjaõiguslepingu, korteriomandite reaalosade muutmise ning kaasomandi lõpetamise, uute tekkivate korteriomandite võõrandamise ja hüpoteekide seadmise lepingu ning tehti kinnistamisavaldused. Viidatud lepinguga moodustati elamusse korteriomandid nr 6 ja 7, mille omanikuks sai arendaja. Lepingu p-de 6.1 ja 6.2 kohaselt seati korteritele nr 7 ja 8 kostja kasuks hüpoteegid 25 000 eurot. Lepingu p-i 6.3 kohaselt tagavad hüpoteegid kõiki kostja rahalisi nõudeid arendaja vastu. Arendaja võõrandas 29.03.2021 korterid nr 7 ja 8 vastavalt hagejale II ja hagejale I.
1.2.Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-2372 mõisteti arendajalt elamu korteriomanike kasuks solidaarselt välja 63 033,28 eurot. Korteriomanikud loovutasid oma nõuded kostjale.
1.3.Kostja esitas 24.09.2024 Tallinna kohtutäiturile Elin Vilippusele täitmisavalduse hageja I ja hageja II suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks oli Tallinna notari Tarvo Puri 21.06.2017 notariaalne dokument nr 1763. Kohtutäitur algatas täiteasjad nr 022/2024/6575 ja 022/2024/6574. Täitemenetluste kohustatud isikuteks on hagejad kui kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikud.
1.4.Hagejate suhtes alustatud täitemenetlused on ebaõiged, sest 21.06.2017 lepingu p-st 6.3 ei tulene, et hüpoteek tagab ka loovutamise teel omandatud nõudeid. Hüpoteeki ei saa sisustada laiemalt kui pooled selles algselt kokku leppisid.
1.5.Kui möönda, et hüpoteek hõlmab nii tulevikus tekkivaid kui ka loovutatavaid nõudeid, on kokkulepe heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine.
2
2-24-16045 Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
2.1.Hagejad käsitlevad 21.06.2017 lepingut vääralt. Lepingu p-s 6 seati hüpoteegid kostja kasuks, kusjuures märgiti, et tagatud on kostja kõik rahalised nõuded arendaja vastu (nt nõuded mis tulenevad ehitustööde tegemata jätmisest, leppetrahvid ja kahjuhüvitised). Lepingu sõlmimisel oli poolte eesmärk anda korteriomanikele hüpoteekide kaudu lisatagatis ja kindlustustunne, et arendaja teeb oma tööd nõuetele vastavalt. Kui arendaja oma kohustusi ei täida, saab kostja kui korteriomanike märgitud isik realiseerida hüpoteegid. Hagejate käsitluse kohaselt muutuks hüpoteegid sisutuks.
2.2.Kuna arendaja oma kohustusi ei täitnud, pidid ehitustööd tegema korteriomanikud ja kostja. Tsiviilasjas nr 2-19-2372 mõisteti arendajalt välja kahjuhüvitis ehitustöö tegemata jätmise eest. Sellise olukorra tagamiseks olidki hüpoteegid seatud.
2.3.Enne 21.06.2017 lepingut kehtis kostja, arendaja ja korteriomanike vahel 30.07.2015 võlaõiguslik kokkulepe, mille p-s 3.15 lepiti kokku hüpoteekide seadmises, mis tagasid omanike ja korteriühistu (sh ühistule loovutatud) rahalisi nõudeid arendaja vastu, mis tulenevad lepingus nimetatud ehitustööde mittetegemisest. Samasisulised õigused ja kohustused, nagu lepiti kokku 30.07.2015 lepingus, võtsid pooled üle ka 21.06.2017 lepingu sõlmimisega. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdselt hagejate kanda.
3.1.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - 30.07.2015 sõlmiti korteriomanike, kostja ning arendaja vahel võlaõiguslik kokkulepe uute korteriomandite moodustamiseks ja tekkivate korteriomandite võlaõiguslik müügileping ning sellega seotud leping ehituskohustuste täitmiseks (edaspidi „VÕL“); - 21.06.2017 sõlmiti Tallinna notari Tarvo Puri juures Hagudi tn 10, Tallinn korteriomanike ja arendaja vahel muuhulgas uute korteriomandite moodustamise ja korteriomandite mõtteliste osade koosseisude muutmise asjaõigusleping, korteriomandite reaalosade muutmise ning kaasomandi lõpetamine, uute tekkivate korteriomandite võõrandamise ja hüpoteekide seadmise leping ning tehti kinnistamisavaldused (edaspidi „AÕL“). Kõnealuse lepinguga moodustati Hagudi tn 10, Tallinn elamu katusekorrusele uued korteriomandid nr 7 ja 6, mille omanikuks sai arendaja. Lepingu p-de 6.1 ja 6.2 kohaselt seati kummalegi korteriomandile kostja kasuks hüpoteek 25 000 eurot; - 29.03.2021 sõlmiti Tallinna notari Lee Mõttuse juures korteriomandite müügileping, asjaõiguslepingud ning tehti kinnistamisavaldused. Lepingu p-de 2.1 ja 2.4 kohaselt võõrandas arendaja korteriomandid nr 7 ja 8 vastavalt hagejale II ja hagejale I; - Tallinna Ringkonnakohus mõistis 31.01.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-2372 arendajalt AT, JR, EJ, AM, RM ja SS kasuks solidaarselt välja 63 033,28 eurot; - 31.07.2024 sõlmisid EJ ja kostja nõude loovutamise lepingu, millega EJ loovutas ülalnimetatud solidaarnõudest endale kuuluva osa kostjale; - 02.09.2024 sõlmisid AM ja RM nõude loovutamise lepingu, millega RM loovutas ülalnimetatud solidaarnõudest endale kuuluva osa AMle;
3
2-24-16045 -
-
03.09.2024 sõlmisid AM, AT, JR, SS ja kostja osalise nõude loovutamise lepingu, millega AM, AT, JR ja SS loovutasid ülalnimetatud solidaarnõudest endale kuuluva osa 48 713,49 eurot kostjale; 24.09.2024 esitas kostja Tallinna kohtutäiturile Elin Vilippusele täitmisavalduse hagejate suhtes täitemenetluse alustamiseks. Täitmisavalduse kohaselt moodustab kostja kui sissenõudja nõue hagejate vastu solidaarselt 50 000 eurot; Kohtutäitur algatas 01.10.2024 hageja I osas täiteasja nr 022/2024/6575, kus täitedokumendiks on 21.06.2017 Tallinna notari Tarvo Puri notariaalne dokument nr 1763 ning nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue 25 000 eurot; Kohtutäitur algatas 01.10.2024 hageja II osas täiteasja nr 022/2024/6574, kus täitedokumendiks on 21.06.2017 Tallinna notari Tarvo Puri notariaalne dokument nr 1763 ning nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue 25 000 eurot; loovutatud nõuete suurus on vähemalt 50 000 eurot ning hagejad ei ole nõudeid täitemenetluse väliselt rahuldanud.
3.2.Maakohus viitas VÕL p-dele 2.1, 2.6, 3.1, 3.4, 3.15, AÕL p-dele 6.1, 6.2, 6.3 ja 6.4 ning Riigikohtu praktikale ja asus seisukohale, et AÕL p-s 6.3 sätestatud tagatiskokkulepe ei hõlma hüpoteegipidajale (s.o kostjale) loovutatud nõudeid, kuivõrd selle kohta puudub sõnaselge kokkulepe. Määramatu ulatusega tagatiskokkulepe on heade kommetega vastuolus ja tühine.
3.3.Lepingu tõlgendamisel tuleb esmajärjekorras lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut objektiivselt mõistliku isiku positsioonilt. Objektiivselt mõistlik isik tõlgendab AÕL lepingu p-i 6.3 selliselt, et tagatud on ka vaidlusalused korteriomanike poolt kostjale loovutatud nõuded.
3.3.1.AÕL ja VÕL olid omavahel seotud ning VÕL-is on selgelt märgitud, et hüpoteekidega tagatakse mh korteriomanike nõudeid ning kostjale loovutatud nõudeid, mis on seotud lepingus nimetatud ehitustööde mittekohasest teostamisest tulenevate rahaliste nõuetega. AÕL ja VÕL üldine olemus oli, et arendaja teostab elamu kõikide korteriomandite kaasomandiosa renoveerimistööd (soodustades sellega otseselt korteriomanikke), mille eest saab korteriomanikelt vastutasuks kahe moodustatava korteriomandi omandi.
3.3.2.Kostjal oli lepingutes suuresti formaalne roll. Peamine vastutus suhetes arendajaga lasus korteriomanikel, kellel oli ka ehitustööde mittevastavusega seotud nõudeõigus. Seega oleksid hüpoteegid olnud sisutud, kuivõrd lepingust ei nähtu otseselt, et korteriühistul võiks arendaja vastu ehitustöödega seonduvalt mingeid nõudeid olla.
3.4.Seega on põhjendatud AÕL p-st 6.3 tuleneva tagatiskokkuleppe tõlgendamine viisil, mille kohaselt olid hüpoteegiga tagatud kõik rahalised nõuded arendaja vastu, mis tulenesid lepingutes sätestatud ehitustöödest. Seega puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja ei esitanuvastuväiteid kostja selgitustele nõude kujunemise kohta. Apellatsioonkaebus
4.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
4
2-24-16045
4.1.Kaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline, kuna kohus leidis, et tagatiskokkulepe ei hõlma kostjale loovutatud nõudeid, kuid jättis hagi siiski rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et AÕL p-s 6.3 sätestatud tagatiskokkulepe ei hõlma hüpoteegipidajale loovutatud nõudeid, kuid kostja algatatud sundtäitmised põhinevadki loovutatud nõuetel.
4.2.Järeldus, et hüpoteekidega on tagatud ka täitmisel olevad korteriomanike poolt kostjale loovutatud nõuded, on vastuolus tõenditega. Kohus asus üllatuslikult AÕL p 6.3 sisustama mõistliku isiku sisukohalt lähtuvalt. VÕL võib olla oluline mõistliku isiku arusaamise sisustamisel, kuid õige ei ole arusaam, et AÕL sõlmiti VÕL alusel ja jätkuna. AÕL sõlmimisega lõpetati VÕL ja sõlmiti uus leping, milles sisustati ka tagatiskokkulepet teisiti.
4.3.Mõistlik isik eeldaks, et hüpoteek tagab ainult neid nõudeid, milles on selgelt ja konkreetselt kokku lepitud. Kuigi korteriühistu kaudu teostatakse korteriomanike ühiseid õigusi ja täidetakse kohustusi, ei järeldu sellest, et hüpoteek, mis on seatud korteriühistu nõuete tagamiseks, tagab automaatselt ka korteriomanike individuaalseid või kollektiivsed nõuded.
4.4.Hagejate tõlgendus ei muuda hüpoteeke sisutuks. Arendaja võttis lepinguga endale kostja ees kohustusi, mida hüpoteegid tagasid. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud võrdselt hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. Pooled vaidlevad siinses asjas eelkõige hüpoteegi seadmise lepingus sisalduva tagatiskokkuleppe tõlgendamise üle. Õige on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohtu otsus on osaliselt vastuoluline. Maakohus leidis, et hüpoteek ei hõlma kostjale loovutatud nõudeid, kuid jättis hagi rahuldamata, kuna ehitustöödest tulenevad nõuded on hüpoteegiga tagatud. Ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul hõlmab hüpoteek ka vaidlusaluseid loovutamise teel omandatud nõudeid, mistõttu ei ole nende sundtäitmine TMS § 221 alusel lubamatu. Maakohus jättis seega hagi õigesti rahuldamata, kuid muuta tuleb maakohtu õiguslikke põhjendusi.
8.AÕS § 325 lg 1 kohaselt võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seega on nõude panditud kinnisasja arvel rahuldamise õigus üksnes hüpoteegipidajal, s.o siinsel juhul kostjal. See tähendab ühtlasi, et nõue, mida kostja saab panditud asja arvel rahuldada, peab kuulutama kostjale. Maakohus on jätnud selle asja lahendamisel ekslikult tähelepanuta.
9.AÕS § 325 lg 1 annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada üksnes hüpoteegiga tagatud nõue. See, millist nõuet hüpoteek tagab, määratakse tagatiskokkuleppega. Maakohus märkis 5
2-24-16045 õigesti, et tagatiskokkulepe allub võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud tõlgendamise reeglitele ja selle sisu tuleb kindlaks teha tõlgendamise teel (vt RKTKm 28.12.2023, 2-222008/72, 21). Maakohtu otsus ei ole selles osas üllatuslik. Pooled on saanud tagatiskokkuleppe tõlgendamise kohta menetluses oma seisukohad esitada. Asjaolu, et hagejad ei nõustu maakohtu antud õigusliku hinnanguga, ei muuda otsust üllatuslikuks. Hagejad ei toonud apellatsioonkaebuses ega ringkonnakohtu istungil ka esile ühtegi asjaolu, mis neil väidetava üllatuslikkuse tõttu jäi maakohtus esile toomata või tõendamata.
9.1.AÕL p 6.3 kohaselt on sama lepinguga korteritele nr 7 ja 8 seatud hüpoteekidega tagatud kõik kostja rahalised nõuded arendaja vastu (nt nõuded, mis tulenevad ehitustööde tegemata jätmisest, leppetrahvid, kahjuhüvitused jne). Punktis 6.4 lepiti kokku, et hüpoteegid kustutatakse kui ehitustööd on valminud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tagatiskokkuleppe eesmärk oli tagada selliseid kostja rahalisi nõudeid arendaja vastu, mis tulenesid kokku lepitud ehitustöödest. Hagejad ei ole seda maakohtu järeldust ka vaidlustanud. Samuti ei ole hagejad vaidlustanud kostja esile toodud asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõistetigi arendajalt välja kahju, mis oli tekkinud seoses AÕL-s kokku lepitud ehitustöödega. See nähtub ka viidatud otsusest (dtl 76–110). Nimelt leidis ringkonnakohus, et elamu korteriomanikel on sama, 21.06.2017 asjaõiguslepingu alusel arendaja vastu vahelae läbivajumise kõrvaldamise töödega kaasnenud kulutuste hüvitamise nõue. Seega on täidetav nõue sisuliselt tagatiskokkuleppega hõlmatud.
10.Pooled ei vaidle seega siinsel juhul selle üle, kas kostja on hüpoteegipidaja ja kas täidetav nõue on iseenesest tagatiskokkuleppega hõlmatud, vaid selle üle, kas tagatiskokkulepe võimaldab seda nõuet sundtäita olukorras, kus kostja omandas selle loovutamise teel. Nimelt mõistis ringkonnakohus arendajalt kahjuhüvitise välja mitte kostja kasuks, vaid AÕL osalisteks olnud elamu korteriomanike kasuks. Maakohus tuvastas, et nõue on läinud loovutamise teel tervikuna üle kostjale.
10.1.Praktikas on selgitatud, et asjaõigusseaduse hüpoteeki reguleerivate sätete mõtte kohaselt tuleb kaitsta omaniku huvi olla kindel kinnisasja vastutuse ulatuses ning seetõttu tuleb eeldada, et kinnisasi vastutab ainult omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitavatest lepingutest tulenevate nõuete eest. Võimalus, et tagatud tulevaste nõuetena käsitletakse ka võimalikke tulevikus loovutatavaid nõudeid, peab olema tagatiskokkuleppes selgelt kokku lepitud (RKTKo 29.03.2004, 3-2-1-41-04, p 20 ja RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-104-08, p 19). Kolleegium ei nõustu hagejate ja maakohtuga, nagu tuleneks eeltoodust, et loovutatud nõuete tagamises peab olema Expressis verbis kokku lepitud. Riigikohus on kooskõlas tagatiskokkuleppe piisava määratluse reegliga selgitanud seda, et tagatiskokkulepe peab olema selge ning asjaolu, et loovutatud nõuded ei ole tagatiskokkuleppega hõlmatud, seetõttu eeldatakse. Kostjal oli aga võimalik see eeldus ümber lükata. Kuna tagatiskokkulepe allub tõlgendamise reeglitele, tuli ka asjaolu, kas tagatiskokkulepe hõlmab konkreetsel juhul ka loovutatud nõudeid, selgitada välja VÕS §-29 sätestatud tõlgendamise reegleid arvestades. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada eelkõige lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
10.2.Õige ei ole kostja seisukoht, nagu tuleneks kostja võimalus realiseerida hüpoteek ka korteriomanike nõuete täitmiseks, tema kui elamu korteriühistu õiguslikust positsioonist korteriomanike ühendusena. Seda ei saa järeldada ka asjaolust, et korteriühistu ja korterite omanikud on omavahel väga tihedalt seotud. Korteriomanike seotus korteriühistuga ei mõjuta 6
2-24-16045 arendaja ja korteriühistu vahel sõlmitud tagatiskokkuleppe sisu. Korteriühistu ja korteriomanikud on iseseisvad isikud, kellest igaüks teostab ise oma õigusi ja kannab kohustusi. Kostja viide on ka ekslik, kuna täitemenetlus on vaidlusalustes asjades algatatud kostja enda, mitte korteriomanikele kuuluvate nõuete täitmiseks.
10.3.Tähtsust omab aga see, et siinsel juhul soovib kostja täitemenetlustes täita nõuet, mis on tagatiskokkuleppes nimetatud, s.o arendaja ehitustöödega seotud kohustuste rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Seejuures olid korteriomanikud, kelle kasuks ringkonnakohus hüvitise välja mõistis, kõik ka ise AÕL pooled ja ehitustöid puudutavate kokkulepete osalised (AÕL p 4). Nii arendajale kui hagejatele pidi tagatiskokkuleppe sisust ja olemusest olema selge, et kinnisasi vastutab just sellise nõude eest. See, et kostja hüpoteegipidajana omandas nõude korteriomanikelt loovutuste teel, tagatava nõude sisu ega selle ettenähtavust ei muuda.
11.Eeltoodud asjaoludel on kostjal õigus tagatud, kuid korteriomanikelt omandatud, nõude rahuldamisele hüpoteekide arvelt. Tagatiskokkuleppe tõlgendamine viisil, et see võimaldab täita ka loovutatud nõuet, kui tegemist on tagatiskokkuleppega hõlmatud nõudega, ei ole vastuolus heade kommetega. See ei muuda kinnisasja vastutuse ulatust ebaselgeks või piiramatuks. Vastuolus heade kommetega on tagatiskokkulepe siis, kui kinnisasja omaniku jaoks ei ole ette nähtav, milliste kohustuste eest talle kuuluv kinnisasi võib tulevikus vastutama hakata. Siinsel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.
12.Teistsugust järeldust ei saa teha ainuüksi sellest, et samade poolte vahel 30.07.2015 sõlmitud VÕL-is sisalduv tagatiskokkulepe oli teisiti sõnastatud, nimelt viitas selgelt ka korteriomanike ja loovutatud nõuetele, millist viidet AÕL ei sisalda. Kuigi iseenesest on õige see, et VÕL-is sisalduv tagatiskokkulepe ei tulnud üle ja seda ei saa kohaldada AÕL-le, ei järeldu sellest, et AÕL-i tagatiskokkulepe konkreetsete loovutatud nõuete täitmist ei taga. Seda, et poolte tahe ei olnud loovutatud, kuid ehitustöödega seotud nõuded tagatiskokkuleppest välistada, nagu väidavad hagejad, on kinnitanud ka arendaja ise. Nimelt saatis arendaja 13.12.2017 kostjale e-kirja, milles märkis, et hüpoteekide seadmise algne mõte oli, et need tagavad omanikele, et arendaja täidab oma finantsilised kohustused ning organiseerib mainitud tööd (dtl 309). Arendaja on seega pärast AÕL sõlmimist kinnitanud, et hüpoteegi eesmärk oli tagada kõikide ehitustöödega seotud nõuded, nagu see on ka tagatiskokkuleppes selgelt märgitud, mitte üksnes kitsalt kostjale AÕL-st tulenevate võimalike nõuete tagamine, nagu leiavad hagejad. Seejuures ei ole hagejad selgelt kirjeldanud selliseid AÕL-st kostjale tulenevaid võimalikke nõudeid, mille tagamiseks tulnuks seada hüpoteegid kokku 50 000 eurot. Hagejate teistsugused selgitused lähtuvad ekslikust arusaamast, nagu oleks arenda kiri saadetud enne AÕL sõlmimist ja viitaks seega VÕL-s sätestatud tagatiskokkuleppele (ringkonnakohtu 07.01.2026 istungi protokoll, ajamärge 00:19:55). Hagejate soovitud järeldust ei saa teha ka sellest, et kostja poolt koos korteriomanikega esitatud vastuhagi jäi tsiviilasjas 2-19-2372 kostja suhtes rahuldamata.
13.Eeltoodu tõttu on lõppastmes õige maakohtu järeldus, et vaidlusaluste täitmisel olevate nõuete sundtäitmine ei ole lubamatu. Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata ja rahuldamata jääb ka hagejate apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.