Elen Eeriku hagi KL kiirtoidurestoranid OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2918,66 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. mai 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KL kiirtoidurestoranid OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (kostja): KL kiirtoidurestoranid OÜ (rk 14484970) Vastustaja (hageja): Elen Eerik (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Armand Mark
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 16. mai 2025 otsus muutmata.
2.Jätta KL kiirtoidurestoranid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus KL kiirtoidurestoranid OÜ kanda.
4.Välja mõista KL kiirtoidurestoranid OÜ-lt menetluskuluna ringkonnakohtus 1410 eurot Elen Eeriku kasuks ja menetluskuludelt (1410 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elen Eerik (hageja, töötaja) esitas 8. mail 2024 maakohtule KL kiirtoidurestoranid OÜ (kostja, tööandja) vastu hagi, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 17. aprillist 2024 ning mõista kostjalt töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja hüvitis hageja viie kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 4287,50 eurot, ja viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 16. märtsil 2017 töölepingu Fasters Eesti OÜ-ga. Tööandja 22.mai 2018 teate kohaselt läks tööleping alates 1. juunist 2018 üle kostjale (dtl 67). Poolte vahel on tööleping sõlmitud alates hageja tööle asumisest kostja juures 8. mail 2018. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 11. aprillist 2018. Hageja sai ülesütlemisteate kätte 11. aprillil 2024.Tagasiulatuv ülesütlemine on tühine. Kostja on ülesütlemisavalduses viidanud TLS § 88 lg 1 p-dele 3, 5, 6 ja 7 ning toonud välja järgmised asjaolud:
3.veebruaril 2024 andis hageja tagaukse kaudu kolmandale isikule pange ja karbid, st andis tasu eest ära tööandja vara; 6.–7. aprillil 2024 kell 18.00–06.00 jäid mitmed kliendid tellitud toidust ilma, kassasüsteemis olid vead ja Bolt Food rakenduses tehti tagasimakseid seoses tellimuse osalise täitmisega. Kassaaruandes oli puudu 29,95 eurot, Bolt Food rakendusega seonduvad kulud olid 23,18 eurot, registreerimata arve 8,50 eurot, kokku kahju 61,61 eurot. Kostja leidis, et mõlema episoodiga omastas hageja kostja vara ja kahjustas tööandja mainet. Hageja rikkumine ei ole selline, et töölepingu saaks etteteatamata üles öelda. Kostja ei ole hagejale töökohustuste rikkumise kohta hoiatust teinud. Töötajatel ei olnud keelatud toidujääke võtta, hageja andis müügiks kõlbmatut suppi ja salateid kolmandale isikule koera toiduks. 7. aprillil 2024 tekkinud kahju kohta on hageja kinnitanud, et on valmis selle hüvitama. Hageja on osalise töövõimega ning tal oli sel päeval terviserike. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule terviseseisundi tõttu lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja hagivastuse kohaselt on ülesütlemisteates toodud aastaarv 2018 ekslik, kostja soovis lepingu üles öelda 11. aprillist 2024. Hageja kohustuste rikkumised on sellised raskusega, et saavad olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele etteteatamistähtaega järgimata. Kostja palus kuulata tunnistajana üle Diana Petšnikovski, kes saab selgitada suhtlust kostjaga, kostja tegevuse peale esitatud kaebusi ja tehtud hoiatusi.
15.aprilli 2025 vastuses leidis kostja, et kohus ei ole täitnud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, eelmenetluse ülesanded ning kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus on täitmata. Toimikust ei nähtu, et kohus oleks hageja nõude kvalifitseerimise osas seisukoha võtnud või selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Kui kohtu hinnangul olid kostja seisukohad
2
ebaselged, pidanuks sellele kostja tähelepanu pöörama. Hageja rikkumised olid korduvad ning talle oli tehtud kirjalikult hoiatusi ja märkuseid. Personalijuht D. Petšnikovski vestles hagejaga 7. märtsil 2024 ning selgitas etteheiteid. Personalijuht hoiatas seletuskirja nõudes, et rikkumiste kordumisel töösuhe lõpetatakse. Hagejat hoiatati suuliselt töölepingu lõpetamisest. Ülesütlemisavalduses toodud asjaolud olid põhjustatud hageja tegevusest, tegemist ei ole hooletusest/öisest kellaajast vms tuleneva vabandatavusega. 3. veebruari 2024 rikkumist saab töölepingu lõpetamisel arvestada, sest mõistlik menetlusaeg ei olnud möödas. Kostja sai rikkumisest teada 16. veebruaril 2024, tegi pöördumise hagejale ja uus rikkumine toimus 6.–
7.aprillil 2024.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. mai 2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et KL kiirtoidurestoranid OÜ ülesütlemisavaldus hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks on tühine, lõpetas hageja ja Fasters Eesti OÜ (eriõigusjärglane KL kiirtoidurestoranid OÜ) vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 11. aprillist 2024 ning mõistis KL kiirtoidurestoranid OÜ-lt hageja kasuks välja hüvitise 2572,5 eurot (neto) ja viivise hüvitiselt alates 11. aprillist 2024 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1769 eurot, millelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kostja oli hageja tööandja ja töösuhtele kohalduvad 16. märtsi 2017 lepingus toodud tingimused. Kostja ütles töölepingu üles 11. aprilli 2024 avaldusega alates 11. aprillist 2018. Hageja kinnitas kohtuistungil, et sai ülesütlemisavalduse kätte 11. aprillil 2024. Seega ei ole ülesütlemisavalduses toodud teate kättesaamise kuupäev 17. aprill 2024 õige. Ülesütlemisavalduses toodud töölepingu lõpetamise aastaarv on ilmselge kirjaviga. Kostja on lepingu lõppemise kuupäevaks nimetanud ülesütlemise päeva ja ei ole sellega rikkunud ülesütlemise korda. Ülesütlemisavalduse kohaselt nõudis kostja 3. veebruaril 2024 toimunu kohta seletuskirja 19. veebruaril 2024. Hageja ei vaidlustanud, et andis 3. veebruaril 2024 kolmandale isikule tööl üle jäänud toitu. Hageja on seda kinnitanud ka 20. veebruari 2024 seletuskirjas. Kostja ei ole selle seiga kohta ühtegi tõendit esitanud. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et ta andis üle toidujääke ja kostja on selle tegevusega varasemalt nõus olnud. Kostja ei ole välja toonud, millist töölepingus toodud kohustust hageja rikkus. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostjale süüliselt ja olulisel määral kahju tekitanud. Seega ei olnud töölepingu lõpetamiseks alust. Lisaks oli 11. aprilliks möödunud mõistlik aeg 3. veebruari 2024 sündmuse alusel töölepingu ülesütlemiseks ning kostja ei saanud sellele enam tugineda. Kuna tööandja sellel alusel lepingut ei lõpetanud, võis hageja eeldada, et tööandja on tema käitumisega nõustunud. Ülesütlemisavalduses on viidatud ka 6.–7. aprillil 2024 tekitatud kahjule ja hageja ei ole kahju tekitamisele vastu vaielnud. Hageja tegevuse tõttu oli kassaaruandes puudu 29,95 eurot, Bolt Food rakendusega seonduvad kulud olid 23,18 eurot ja registreerimata arve 8,50 eurot, kokku 61,61 eurot. Seega rikkus hageja töölepingu punkti 2.4.4. Tööandjal tekkis õigus lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 6 alusel. Hageja jättis osa asju tellimusse panemata või ei täitnud tellimust üldse ning on usutav, et seetõttu kasvas klientide usaldamatus kostja vastu. Kostja ei saanud tugineda TLS § 88 lg 1 p-le 7, kuna hageja ei ole tekitanud tööandja varale kahju olulisel määral. Ei ole põhjust väita, et 61,61 eurot oleks kiirtoiduäris oluline kahju.
3
Kohus ei pidanud ühe öövahetusega tekitatud kahju selliseks, et töölepingu võis lõpetada ilma eelneva hoiatamiseta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat eelnevalt hoiatanud. Kostja esitatud kirjavahetusest ei selgu, milliste kohustuste rikkumisest ja millisel ajal jutt käib (dtl 69–79). Kohus ei saa ise hakata poolte esitatud tõendeid tõlgendama., Töösuhte ülesütlemist saab kasutada kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Tööleping oli sõlmitud juba 2017. a-l ning kostja ei ole tõendanud, et hagejat on hoiatatud hooletuse tõttu. Ei ole alust arvata, et töösuhte jätkamine oleks olnud kostjale kahjulik. Seega rahuldas kohus hagi ja tuvastas, et kostja esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine. Maakohus ei pidanud põhjendatuks hüvitise suurendamist võrreldes TLS § 109 lg-s 1 ettenähtuga ja mõistis kostjalt välja kolme kuu hüvitise. Maakohus märkis, et kohus peab pooltele selgitama, millise normi alusel ta nõuet lahendab ja kas pooled on esitanud piisavalt tõendeid. Kohus on seda teinud 9. jaanuari 2025 kirjaga. Kohus oleks soovinud kostjale selgitada seaduse kohaldamist ning arutada esitatud tõendite piisavust ka kohtuistungil, kuid kostja esindaja ühelegi istungile ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei sätesta, et kohus peab selgitamiskohustust täitma kirjalikult. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja õigusabikulud on 1769 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus luges hageja esindaja (juristi) tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) ja ajakulu 14,5 tundi põhjendatuks. Asjas on peetud mitu kohtuistungit. Kohus ei pidanud vajalikuks hinnata õigusabikulusid detailsemalt, vaid luges hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks tsiviilasjas 1769 eurot (14,5 tundi × 122 eurot).
MENETLUOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KL kiirtoidurestoranid OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, kui jättis 15. aprilli 2025 kohtuistungil rahuldamata kostja taotluse D. Petšnikovski tunnistajana ülekuulamiseks põhjendusel, et kostja ei ole täpsustanud, mida ta tunnistaja ütlustega tõendada soovib ja ei ole öelnud, et ta sooviks tõendada seda, miks tööleping üles öeldi. Kostja oli selgitanud, et tunnistaja saab selgitada suhtlust kostjaga, kostja tegevuse peale esitatud kaebusi ja tehtud hoiatusi. Kohus ei ole 9. jaanuari 2025 kirjas märkinud, et tunnistaja taotlus on ebamäärane. Kostja ei saanud 15. aprilli 2025 kohtuistungist osa võtta mõjuval põhjusel (kostja esindaja laps haigestus). Kohus on 15. aprilli 2025 kohtuistungi protokollis jätnud märkimata, et kostja soovis istungi edasilükkamist, millele kohtunik vastas, et tema enam midagi edasi lükkama ei hakka. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt asus kohus esmalt asja sisulise arutamise juurde, mille käigus jättis tunnistaja ülekuulamise taotluse põhjendamatult rahuldamata. Seejuures tugines kohus otsust tehes asjaolule, et kostja ei ole tõendanud hageja eelnevat hoiatamist. Kostja palub kuulata D. Petšnikovski tunnistajana üle ringkonnakohtus. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks hageja nõude kvalifitseerimise osas seisukoha võtnud või selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Kui kohtu hinnangul olid kostja seisukohad ebaselged, oleks kohus pidanud sellele eelmenetluses kostja tähelepanu pöörama ning andma võimaluse selgitamiseks. 9. jaanuari 2025 kirjas toodud selgitus ei ole piisav. Eelneva valguses ei ole maakohus täitnud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, kuna on osaliselt jätnud eelmenetluse ülesanded ning kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse täitmata.
4
Kohus ei hinnanud kõiki tõendeid ja ei ole täitnud põhjendamiskohustust seoses kostja seisukohtadega. 3. veebruaril 2024 toimunu osas on kohus märkinud, et kostja ei ole selle seiga kohta ühtegi tõendit esitanud. Hageja ei vaidlustanud, et ta andis 3. veebruaril 2024 kolmandale isikule tööl üle jäänud toitu. Tõendamata on aga hageja väide, et ta andis üle toidujääke ning kostja on selle tegevusega varasemalt nõus olnud. Kostja ei ole seda kinnitanud. Kohus ei ole süvenenud ülesütlemisavaldusse, mis sisaldab asjaolusid, mida kostja esitatud tõendid kinnitavad. Kohus ei ole põhjendanud, miks olemasolevatest tõenditest ei saa järeldada ülesütlemisavalduses toodud asjaolusid ja hageja õigusvastast käitumist. Kohtu põhjendused olulise kahju tekitamise ja hoiatamise ning hageja rikkumiste analüüsimisel on paljasõnalised. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Seadus ei sätesta TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatusele vorminõuet, seega võib töötajat hoiatada mis tahes vormis. D. Petšnikovski selgitas
7.märtsi 2024 vestluses hagejale talle tehtud etteheiteid (20. veebruarist 4. märtsini 2024 oli hageja puhkusel) ning kordas 19. aprilli 2024 seletuskirja nõudes toodud selgitust TLS § 88 lg 1 p 5 kohta ja hoiatas, et kui hageja ennast ei paranda ning tööülesanded ei ole korrektselt täidetud ja sarnased rikkumised korduvad, lõpetab kostja töölepingu. Sellega on hagejat TLS § 88 lg 3 mõistes hoiatatud, isegi kui seda kirjalikult ei vormistatud. Tegemist oli hageja poolt töökohustuste korduva rikkumisega. Hageja tähelepanu oli juhitud töökohustuste rikkumistele ning tehtud kirjalikult hoiatusi ja märkuseid (dtl 69–72, 74, 77– 78), eelkõige kuidas käituda konfliktsituatsioonides ning kuidas vältida tagasimakseid Bolt Food ja Wolt rakenduses klienditeenindaja tähelepanematuse tõttu tellimuste komplekteerimisel. Sarnastele rikkumistele on osundatud mh 2024. a veebruaris ja märtsis. Hageja oma käitumist ei parandanud. Ka 3. veebruari 2024 rikkumist saab töölepingu lõpetamisel arvestada. Mõistlik menetlusaeg ei olnud möödas. Tulenevalt asjaoludest on töötaja rikkumiste osas otsuse langetamiseks mõistlik aeg 60–90 kalendripäeva. Kostja sai rikkumisest teada 16. veebruaril 2024, misjärel pöördus ta hageja poole. Hageja pani uue rikkumise toime 6.–7. aprillil 2024. Kohus ei ole põhistanud, miks ta loeb mõistliku aja möödunuks. Hageja töökohustuste rikkumine põhjustas tööandjale mainekahju klientide ees või tekitas muud varalist kahju. Kuigi hageja lubas kahju 61,61 euro koheselt hüvitada, ei ole ta seda siiani teinud. Hageja on rikkunud töölepingut olulisel määral ja on olnud tööandjale märkimisväärselt ebalojaalne. Rikkumisi oli mitu ning rikkumised olid piisavalt kaalukad õigustamaks töösuhte erakorralist ülesütlemist usalduse kaotuse tõttu. Olukorras, kus tööandjal on õigus öelda tööleping üles ilma eelneva hoiatuseta, on tööandja üldjuhul õigustatud töölepingu üles ütlema ka etteteatamistähtaega järgimata. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kostja ei ole välja toonud, millist töölepingus toodud kohustust hageja rikkus. Kostja on nii ülesütlemisavalduses kui kohtule esitatud seisukohtades need asjaolud esile toonud. Väär on kohtu seisukoht, et kuna tööandja sellel alusel töölepingut ei lõpetanud, võis hageja eeldada, et tööandja on tema käitumisega nõustunud. Hagejat hoiatati tema tegevuse osas. Meelevaldne on kohtu väide, et hageja eksimuste kogusumma oli 61,61 eurot ning see ei ole kiirtoiduäris oluline kahju. Kohus on mõistnud kostjalt välja menetluskulud põhjendamatult suures ulatuses. Kohus ei ole hinnanud menetluskulude vajalikkust.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Samuti ei ole kohus rikkunud
5
selgitamiskohustust. Kui kostja tõttu jäid ära 10. detsembri 2024 ja 9. jaanuari 2025 kohtuistungid, esitas kohus kostjale 9. jaanuaril 2025 kirjaliku selgituse, mille kohaselt on kostjal vaja selgitada, miks ta loeb hageja tegevust töölepingujärgsete kohustuste eriti raskeks rikkumiseks ja kas kõigi puuduste põhjuseks oli hageja tegevus. Kohus palus kostjal täiendavalt selgitada ka tunnistaja ülekuulamise taotlust. Kostja ei esitanud oma selgitusi. l. Kohtu eesmärgiks oli selgitada kostjale lisaks 9. jaanuaril 2025 antud kirjalikule selgitusele seaduse kohaldamist ja arutada esitatud tõendite piisavust ka kohtuistungil, kuid vaatamata kohtu 4. märtsi 2025 istungi protokollilisele otsusele, et kostjal on kohustus leida endale kohtuistungil osalemiseks esindaja, ning hoiatusele, et järgmisel korral kostja taotlusel istungit edasi ei lükata, kostja 15. aprilli 2025 kohtuistungile ei ilmunud. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvat põhjust istungile mitteilmumise kohta ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohus lahendas kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks 15. aprilli 2025 kohtuistungil protokollilise otsusega enne asja sisulise arutamise algust. Kostjale ei saanud olla üllatuslik, et kohus jättis tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata., Kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses nimetanud asjaolusid, mille kohta peab tunnistaja ütlusi andma ja mida soovitakse tunnistaja ütlustega tõendada. Hageja palub jätta kostja taotlus D. Petšnikovski ringkonnakohtus tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata. Maakohus ei ole rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud, millised tõendid jättis kohus hindamata. Kohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole pannud toime rikkumisi, mis annaksid alust töölepingu viivitamatule lõpetamisele. Kostja ei ole menetluses vaielnud vastu hageja väitele, et toidujääkide äraandmine ei olnud keelatud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostjale süüliselt (vargusega) või suurel määral kahju tekitanud. 11. aprilliks 2024 oli möödunud mõistlik aeg tugineda töölepingu ülesütlemisel 3. veebruaril 2024 toimunule. Kohus leidis põhjendatult, et kostja esitatud kirjavahetusest ei selgu, milliste kohustuste rikkumisest ja millisel ajal jutt käib. Kostja ei ole tõendanud, et hagejat on töökohustuste rikkumise osas hoiatatud. Hageja töötas kostja ettevõttes seitse aastat ja talle ei olnud tehtud ühtegi hoiatust töökohustuste rikkumise tõttu. Töökohustuste täitmisel tekkinud probleemid lahendati alati töö käigus. Etteheidetav rikkumine, mille kahjud olid kokku 61,61 eurot, leidis aset 6.–7. aprilli 2024 öösel, kui hageja oli haigena tööl. Hageja oli nõus kahju 61,61 eurot hüvitama. Kostjal ei olnud õigust hagejaga töölepingut 11. aprillil 2024 ilma etteteatamistähtajata erakorraliselt üles öelda. Kohus on hinnanud hageja menetluskulusid, arvestades menetluse mahtu ja tunnihinda. Kostja ei ole põhistanud, et hageja õigusabikulu on mingis osas mittevajalik või põhjendamatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ).
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis välja kolme kuu hüvitise ja viivise hüvitiselt. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis hageja nõuded (osaliselt) rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud.
8.Kostja esitas 9. detsembril 2025 kohtu tegevusele vastuväite, kuna ringkonnakohus jättis rahuldamata 19. novembri 2025 määrusega kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kuna ringkonnakohus lahendas tõendite vastuvõtmise taotluse põhjendatud määrusega, ei ole TsMS
6
§ 333 kohase vastuväite esitamine vajalik ning ringkonnakohus ei pea uuesti põhjendama, miks ta jätab tõendid vastu võtmata. Pool saab TsMS § 696 lg 2 järgi rikkumisele tugineda kassatsioonkaebuses (vt RKTKo 31.03.2020, 2-16-14152/67, p 12.2).
9.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud, tuvastanud töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetanud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistnud välja vastava hüvitise ning viivise hüvitiselt. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. Ringkonnakohus kostja etteheidetega ei nõustu.
10.Väide, et maakohus jättis põhjendamatult kostja taotluse tunnistaja ärakuulamiseks rahuldamata, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu. Pool peab TsMS § 236 lg 3 kohaselt põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta tõendit koguda soovib. Kostja esitas hagivastuses tunnistaja ülekuulamise taotluse, mille kohaselt tunnistaja saab selgitada suhtlust kostjaga, kostja tegevuse peale esitatud kaebusi ja tehtud hoiatusi. Maakohus andis 9. jaanuari 2025 kohtunõudes (dtl 105) kostjale tähtaja tunnistaja ülekuulamise taotluse täpsustamiseks ning tõendite sidumiseks asjaoludega. Vaatamata sellele, et kostja taotlusel pikendas kohus kostja vastuse andmise tähtaega 5. veebruarini 2025, kostja kohtunõudele ei vastanud. Kuna maakohus leidis, et kostja põhjendused tunnistaja ülekuulamiseks ei ole piisavad, jättis maakohus põhjendatult tunnistaja taotluse rahuldamata.
11.Etteheide maakohtu poolt selgituskohustuse rikkumise, sh hageja nõude kvalifitseerimise, poolte tõendamiskoormise osas, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtule ja pooltele olnud selge, et asjas vaieldakse töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse, hüvitiste ja viivise üle. Tsiviilasja materjalide kohaselt arutas maakohus hageja nõudeid mitmel kohtuistungil, kuhu kostja ei ilmunud. 15. aprillil 2025 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, ega teavitanud kohut ilmumata jätmise põhjustest. Samuti ei nähtu kostja 15. aprilli 2025 esitatud seisukohast istungi edasilükkamise taotlust (dtl 153158). Kostja ei soovinud realiseerida enda õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt ära kuulatud, seega ei ole võimalik järeldada maakohtu poolt õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist. Lisaks on etteheide selgitamiskohustuse täitmata jätmise osas põhjendamatu ka seetõttu, et maakohus täitis selgitamiskohustust 9. jaanuari 2025 kirjas (dtl 105), milles viitas TLS § 88 kohaldamise eeldustele ning palus kostjal anda asjaolude kohta selgitusi.
12.Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7 alusel. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul jõudnud põhjendatult lõppjäreldusele, et praegusel juhul ei olnud alust öelda töölepingut erakorraliselt üles. Viidatud TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3), on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5), on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (p 6) või on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7).
13.Maakohus tuvastas hageja väidete ja hageja 20. veebruari 2024 seletuskirja alusel, et hageja andis 3. veebruaril 2025 kostjale kuuluva vara (toidujäätmed) üle kolmandale isikule. Lisaks väitis hageja, et kostja oli varasemalt sellise tegevusega nõustunud (dtl 31). Kostja ei
7
ole 3. veebruari 2024 sündmuse kohta esitanud ühtegi tõendit ega ümber lükanud hageja väiteid toidujäätmete üleandmise ning sellise tegevuse lubatavuse kohta. Vaatamata kostja poolt hageja käest selgituse nõudmisele ei järgnenud sellele kostjapoolseid tegevusi, sh ei hoiatatud hagejat rikkumise kordumisel võimalike tagajärgede eest, ega öeldud töölepingut üles. Ringkonnakohus leiab, et kuigi tööandja vara väljaviimine tööandja loata ei ole üldjuhul lubatav, ei kujutanud hageja poolt toidujäätmete kolmandale isikule üleandmine käesoleval juhul endast sellist rikkumist, mis oleks õigustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist. Samuti ei põhjustanud hageja nimetatud tegevus kostjale olulist kahju.
14.Maakohus tuvastas, et hageja rikkus töölepingu p-i 2.4.4, mille järgi oli hagejal kohustus täita tööülesandeid hoolega ning hoiduda tegevusest, mis võib ohustada tööandja head nime, kliendisuhteid või majanduslikke huve või tekitada tööandjale või kolmandatele isikutele varalist kahju. 6.-7. aprillil 2024 tuvastatud rikkumistega, sh asjade tellimusse panemata jätmise, tellimuse täitmata jätmisega, tekitas hageja klientide usaldamatuse kostja vastu ning kahju 61,61 eurot, sh kassaaruandes puudu 29,95 eurot, Bolt Food rakendusega seostuvad kulud 23,18 eurot ja registreerimata arve 8,50 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal tekkis õigus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 p 3, 5, 6 alusel. Põhjendatud ei ole kostja tuginemine TLS § 88 lg 1 p-le 7, kuna hageja ei ole tekitanud kahju tööandja varale olulisel määral.
15.TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda pärast seda, kui on töötajat hoiatanud. Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat eelnevalt hoiatanud. Kostja on nõudnud hagejalt käitumise parandamist, kuid hoiatusi, milliste tagajärgedeni edasised rikkumised viiksid, ei ole hagejale tehtud. Kostja ja hageja vahelistest sõnumitest (dtl 69-78) nähtub, et peamiselt seisnesid etteheited tellimuste komplekteerimise puudulikkuses ning sellest tulenevate tagasimaksete tegemises, kuid ei ole aru saada, milliste kohustuste rikkumisega ja millisel ajal toimunud sündmustega need seotud on. Lisaks ei nähtu esitatud sõnumivahetusest, et hagejalt oleks nõutud selgitusi ning teavitatud teda millised on tagajärjed edasiste rikkumiste korral. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja rikkumised ei olnud sedavõrd olulised, et põhjendatud oleks töölepingu lõpetamine eelneva hoiatamiseta. Maakohus ei ole kohaldanud vääralt materiaalõigust, mis annaks alust otsust tühistada. Töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 6 ja 7 alusel ei olnud praegustel asjaoludel põhjendatud.
16.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. 8
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
18.Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja 20. jaanuaril 2026 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses 1410 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt esindas hagejat lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot ning kokku osutas hageja lepinguline esindaja õigusabi apellatsioonimenetluses 11 tundi 55 minutit. Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja õigusabikulud ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses, so 1410 eurot (11,75 * 120 eur/ h). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.