Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 17.12.2025 määrus Harju Maakohtu 18.12.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E.V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Regionaalhaigla
Puudutatud isik E.V (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 17.12.2025 määruse resolutsiooni p-i 3 sõnastust selliselt, et sellest nähtuks esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaeg kellaajalise täpsusega. Muus osa jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Täpsustada Harju Maakohtu 18.12.2025 määruse resolutsiooni p-i 3 sõnastust selliselt, et sellest nähtuks esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaeg kellaajalise täpsusega. Muus osa jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Harju Maakohtu 17.12.2025 määruse resolutsiooni p 3 kehtib järgmises sõnastuses: „3. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 19.12.2025 kell 23.24 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.“
4.Harju Maakohtu 18.12.2025 määruse resolutsiooni p 3 kehtib järgmises sõnastuses:
2-25-21731 „3. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 24.01.2026 kell 23.24 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.“
5.Jätta E.V määruskaebus rahuldamata.
6.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) esitas 17.12.2025 Harju Maakohtule avalduse E.V (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ning ravi pikendamiseks 40 päevani.
1.1.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik alates 15.12.2025 psühhiaatriakliinikus, kus talle kohaldati alates kella 23.24-st valvearsti otsusega tahtest olenematut ravi. Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire – luululine paranoidne häire (F22). Puudutatud isikul avaldub paranoiline vargus-kahjustusluul. Keegi mees käib tema majas asju varastamas. Puudutatud isik sattus kohaliku sotsiaalosakonna vaatevälja mais 2023. Puudutatud isik oli teinud mitmete kuude jooksul korduvalt kõnesid politseile ja piirivalveametnikele (noorsoopolitsei, Piusa kordon, konstaablid, KAPO jne) ebaadekvaatsete kaebustega. Puudutatud isik avaldas, et üks isik varastab ja jälitab teda. See inimene oli toonud suure veoauto tema hoovi ning varastanud tema majast riideid ja linu 6000 euro väärtuses, raudseifist vahuveini ja ehteid. Politsei kodukülastusel selgus, et puudutatud isiku kodu oli elamiskõlbmatu, kogu elamine oli prügi ja asju täis, majas ei olnud astumiseks ruumi, puudutatud isik magas põrandal kaltsude keskel, küttekolded ei vastanud nõuetele, elektrisüsteem oli katkine ning vesi puudus. Puudutatud isiku käitumine oli patsiendi elule ja tervisele ohtlik. Puudutatud isik viibis 25.08.–17.09.2024 Lõuna-Eesti haigla psühhiaatriaosakonnas, kus tal diagnoositi luululine paranoidne häire. Puudutatud isik keeldus ravimi võtmisest ning ei teinud koostööd, seetõttu suunati ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse, kus ta viibis 27.09.-06.11.2024. Haiglas viibimise ajal avaldas jätkuvalt paranoilist luulu, et viimased seitse aastat kiusanud teda üks pätt Tarassin, kes alatasa varastab tema käest asju (hiljuti kaks mobiiltelefoni ja purustanud tavatelefoni) ja ähvardanud teda tappa. Alustati antipsühhootilist ravi mille foonil puudutatud isik muutus rahulikumaks, koostöö personaliga paranes, kuid luulumõtted vargustest püsisid. Puudutatud isikule määrati depoosüst üks kord kuus, kuid puudutatud isik ei käinud pärast haiglast väljasaamist süsti tegemas. 2
2-25-21731
1.2.Enne sel korral ravile toomist, 15.12.2025 tegi puudutatud isik korduvalt kiirabisse kõnesid ning rääkis, et keegi mees varastab tema tagant. Kiirabi saabumisel väitis puudutatud isik, et suhtles politseiga. Puudutatud isiku korteris olid asjad põrandal hunnikutes laiali, liikumisruumi oli vähe. Elutoas olev voodi oli asjadega kaetud, teistes tubades oli segadus, köögi ukse kaudu ei olnud võimalik kööki siseneda. Puudutatud isik rääkis kiiresti ja oli jutukas, kirjeldas mingit isikut, kes käib pidevalt vargil ja lõhub ust. Kiirabi töötajad välisuksel sissemurdmise jälgi ei täheldanud, korteri uks sulgus võtmega. Ravimite suhtes oli puudutatud isik skeptiline. Kiirabi töötajad proovisid puudutatud isiku sugulastega telefoni teel ühendust saada, kuid see ei õnnestunud. Puudutatud isik ei avaldanud oma lähedaste telefoninumbreid, kuna suhted pidid olema halvad. Haiglasse viimisesse suhtus puudutatud isik skeptiliselt aga tuli siiski kiirabiga kaasa. Puudutatud isik soovis enne kiirabiga kaasaminekut, et ukse ette lükataks kapp ja soovis ukse pitseerimist. Kui puudutatud isik toodi psühhiaatriakliiniku valvetuppa, eitas ta tervisekaebusi. Puudutatud isik avaldas kuulmismeelepetteid, paranoilisi luulumõtteid ning veendumust, et X käib öösiti tema korteris ja varastab 26 000 euro eest asju. Puudutatud isik ei tunnistanud oma psüühikahäiret ning eitas ravivajadust.
1.3.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – luululine paranoidne häire (F22). Tal puudus haiguskriitika ning ta keeldus ravist. Haiglaravita jäämisel võis ta olla oma haigusseisundist mõjutatud käitumisega ohtlik. Puudutatud isiku seisundit hinnates ei olnud tõenäoline haiguse taandumine pärast 4-päevast ravi. Seetõttu oli vajalik ravi pikendamine 40 päevani. Puudutatud isik vajas tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sealhulgas psühhoosivastase rahustava toimega ravimite manustamist.
2.Maakohus kuulas puudutatud isiku haiglas ära 17.12.2025 ning kajastas ärakuulamist 17.12.2025 määruses. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ei tea, miks ta on haiglas. Puudutatud isiku hinnangul ei olnud ta haige ning ei vajanud haiglaravi. Puudutatud isik rääkis, et X on käinud teda neil aastat peedistamas. X on 52-aastane Ukraina juurtega mees. Puudutatud isik selgitas, et elab piiri ääres ning riik hindas ära tema maa ja metsa. X terroriseerib puudutatud isikut, käib öösiti koputamas, neli korda on akna puruks peksnud. Puudutatud isik väitis, et tal on selle kohta videod olemas. Puudutatud isik selgitas, et põeb vererõhutõbe ning elab tiibeti meditsiini põhimõtete järgi. Puudutatud isik rääkis, et elas Tabasalus, aga korteris voolas vesi seintest vahel ja seepärast läks ta Võrru elama. X lõhkus seifi ära ja viis Electroluxi boileri ära. Isegi hanesõnniku viis ära. Puudutatud isik rõhutas, et tal pole aega haiglas olla. Ta peab oma Võrumaa kodu valvama.
3.Puudutatud isiku raviarst jäi esitatud avalduse juurde.
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.
5.Maakohus ei kuulanud ära puudutatud isiku lähedasi, kuna leidis, et nende ärakuulamine ei aitaks asja lahendamisele kaasa (TsMS § 536 lg 21 p 3). Harju Maakohtu 17.12.2025 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus
3
2-25-21731
6.Maakohus rahuldas 17.12.2025 määrusega avaldaja taotluse ning määras, et puudutatud isiku suhtes tuleb kohaldada esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga neli ööpäeva alates 15.12.2025 kella 23.24-st kuni 19.12.2025-ni või varasema ajani, kui raviasutus lõpetab ravi kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemise tõttu. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule tema tahte vastaselt ravimeid ning kohaldada arsti valitud muid ravimeetodeid, kui puudutatud isik ei nõustu vabatahtlikult ravimeid võtma. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud. Ravita jäämisel võib puudutatud isik seada ohtu nii iseenda kui ka ümbritsevate tervise. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et isik ei mõtle selgelt ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käituda ning sellega nii ennast kui ümbritsevaid ohtu seada. Puudutatud isiku mõtlemine ja käitumine on psüühilisest seisundist mõjutatud ning ei vasta tegelikkusele. Puudutatud isik on muutnud oma kodu elamiskõlbmatuks. Puudutatud isik on väljendanud, et keegi kiusab teda ning varastab tema tagant. Puudutatud isik ei ole võimeline oma elu sellises vaimses seisundis korraldama. Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta
7.Puudutatud isiku raviarsti pärast ärakuulamist esitatud teabe (18.12.2025 kiri, dtl 37) kohaselt ei olnud puudutatud isiku seisund vahepealsel ajal paranenud, mistõttu on vajalik tahtest olenematu ravi pikendamine 40 päevani.
8.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtus puudutatud isikuga 17.12.2025 haiglas. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas ravi pikendamise taotlust. Harju Maakohtu 18.12.2025 esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamise määrus
9.Maakohus pikendas 18.12.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi 40 päevani alates 15.12.2025 kella 23.24-st kuni 24.01.2026 või mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid või kohaldada muid ravimeetodeid. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
9.1.Maakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et PsAS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused on täidetud. Kogutud tõendite ja arstide arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, kuna tema seisund ei ole pärast neljapäevase tahtevastase ravi kohaldamist paranenud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Puudutatud isik esitas 28.12.2025 isiklikult määruskaebuse ja 30.12.2025 esitas talle määratud esindaja määruskaebuse, viidates puudutatud isiku enda esitatud määruskaebusele. Puudutatud isik palus talle määratud tahtest olenematu ravi tühistada ning teda viivitamatult kinnisest asutusest vabastada. Puudutatud isik leidis, et tema suhtes on tahte vastast ravi 4
2-25-21731 alusetult kohaldatud. Tema kõned politseisse ei olnud alusetud. Puudutatud isik kutsus juurde politsei, kuna langes varguse ohvriks ja vargus võis toimuda ka hiljem.
10.1.Puudutatud isik väljendas määruskaebuses järgmist: „29.04.2025 kui tulin Tabasallu, oli ukselukk lõhutud ja vinüülplaadid koos raamatutega olid laiali visatud, tuba oli segamini. Korteris oli elekter välja lülitatud ja vargad kasutasid küünlaid. Suur karp kalleid küünlaid oli ära põletatud ja küünla vaha oli tilkunud igale poole. Helistasin Harku valda ja küsisin, kust leida politseid ja sain numbri XXX ja koheselt helistasin, ma palusin vaatama tulla lõhutud ukse lukku ja sisse murdmist aga esimesele kõnele vastati ja ikka kedagi ei tuldud. Helistasin veel paar korda aga ikkagi kedagi ei tulnud. Uurijat ei tulnud ja sõrmejälgi ei võetud. Pidin Võrumaale kiiresti minema, sest varas tegutses ka Võrumaal. Ta koputas vahest iga päev ja vahest harvem. Kui ma olin kodus ajasin ta ära aga kui ei olnud kodus, siis tuli talu territooriumile ja hakkas lõhkuma uksi ja aknaid. Tabasallu rohkem sõita ei saanud, sest ta hakkas uksi ja aknaid lõhkuma, et siseneda majja ja varastada minu vara. Soovin, et politsei tuleks üle vaatama toimunud röövimist, sest hetkel on politsei tegelenud vaid varga kinni püüdmisega ega ole kohapeal tegelenud uurimisega.“
11.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et puudutatud isiku puhul olid kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise eeldused täidetud. Avaldaja selgitas, et luulumõtted vähenevad psühhoosivastase ravi toimel. Puudutatud isik tegutses aktiivsest luulust lähtudes, esitades ametiasutustele palju ebaadekvaatse sisuga kaebekirju ja nõudeid ning helistas korduvalt häirekeskusesse. Puudutatud isik leidis, et tema elu on ohus ning süüdistas politseid teda tagakiusava mehega koostöö tegemises. Puudutatud isiku kodus oli elektrisüsteem katki ning küttekolded ei vastanud nõuetele, elamispind oli täis erinevaid asju ning oli tuleohtlik. Puudutatud isiku käitumine oli luulu tõttu ettearvamatu ning tal esines kõrge risk muutuda ümbritsevate suhtes agressiivseks. Kuna 2024. a sügisel pärast haiglast väljasaamist ei tulnud puudutatud isik vastuvõtule depoosüsti saama, siis haigus ägenes. Kuna puudutatud isik eitas oma psüühikahäiret ning keeldus ravist, ei olnud tema puhul võimalik muud ravi kohaldada.
12.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Maakohtu määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Kolleegium peab vajalikuks maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada, fikseerides resolutsioonis kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpuaja (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 46.5). Muus osas jäävad maakohtu määrused muutmata.
14.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). 5
2-25-21731
15.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel hindama.
16.Kolleegium leiab, et praegusel juhul olid isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused täidetud, sest maakohus kuulas isiku isiklikult ära (TsMS § 536 lg 1), asjas esitati psühhiaatrite arvamus (TsMS § 537 lg 1) ning kohus põhjendas sunnimeetme kohaldamist piisavalt (vt RKTKm 19.12.2018, 2-18-11917, p 21). Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire luuliline paranoidne häire (F22), mis avaldus puudutatud isikul paranoilise vargus-kahjustusluuluna. Puudutatud isik pöördus kaebusega kiirabisse kaevates, et keegi mees varastab tema kodust asju. Puudutatud isiku käitumine oli vargus- ja kahjustusluulust juhitud. Ta leidis, et tema elu on ohus. Puudutatud isiku korter oli eluohtlik, kuna elektrisüsteem oli katki ning küttekolded ei vastanud nõuetele. Korter oli erinevaid asju paksult täis kuhjatud, mistõttu oli seal keeruline liikuda. Puudutatud isik oli muutnud oma elamispinna endale elamiseks ohtlikuks, kuid ei saanud oma luulust ajendatuna sellest olukorrast aru. Puudutatud isik oli varasema sundravil viibimise järel 2024. a sügisel ravi katkestanud, mistõttu tema haigusseisund ägenes. Puudutatud isik keeldus ravist. Neil põhjustel oli puudutatud isik ohtlik eelkõige iseendale, suutmatuse tõttu oma elu korraldada ning tagada endale elamisväärsed ja ohutud elamistingimused.
17.Kokkuvõttes nähtub psühhiaatrite arvamustest, puudutatud isiku ärakuulamisest ning avaldaja seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik vajas pikemat ravi kui esialgselt määratud neli päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära ning veendus tema tervislikus seisundis. Puudutatud isik vabanes haiglaravilt alles 20.01.2026, millest samuti järeldub, et puudutatud isiku vaimse tervise seisund oli piisavalt halb, et kohaldada tema suhtes pikemalt ravi kui üksnes neli päeva. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud isik oli ohtlik eelkõige iseendale, millest lähtuvalt puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamise määruste tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
18.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.