Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.november 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-64824
Tsiviilasi
I. N. hagi AS T. G. vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.juuni 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I. N. apellatsioonikaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. november 2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I. N. (IK XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXXXX X-XX XXXXXXX XXXXX), esindaja adv Viktor Turkin Kostja AS T. G. (registrikood XXXXXXXX; asukoht XXXXXXX X XXXXXXX XXXXX), esindaja Indrek Metusa 25 000 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kõik menetluskulud jäävad kostja AS T. G. kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
kallutas kostjat temaga töölepingut sõlmima. Kostja ei pakkunud hagejale teist töökohta põhjusel, et tal ei olnud seda pakkuda.
töölepingute lõpetamiseks. Kostja ei toonud maakohtus esile ega tõendanud, millised hageja oskused või omadused olid puudulikud ning takistasid töö tegemist. Kostja toob hageja kohta tagantjärele välja väidetavaid tõsiseid töökohustuste rikkumisi, samas ei ole hagejale tehtud kunagi etteheiteid tööoskuste puudumise kohta, nõutud seletuskirju jne. See seab kahtluse alla kostja väidete õigsuse. Vastus apellatsioonkaebusele
kostjal õigus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 86 p 4 alusel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.