5.Otsustada eestkoste pikendamise kohaliku omavalitsuse või eestkostja avalduse alusel, kui 15. novembriks 2014.a ei lange ära edaspidine eestkoste vajadus.
6.Jätta kõik avaldaja kulud tema enda kanda.
7.Jätta L.G. esindaja kulud kokku 1 440 krooni Eesti Vabariigi kanda.
1 (4)
2-09-39513
8.Saata kohtumäärus puudutatud isikute esindajatele teadmiseks ning avaldajale täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.V.G. esitas 12. augustil 2009.a Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule L.G.`le eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt haigestus L. G. progresseeruvasse nõdrameelsusesse. Arstliku ekspertiisi otsusega on talle diagnoositud dementsus. L. G. ei ole võimeline iseenda eest hoolitsema ega üksi elama. Isik ei suuda iseseisvalt teha vajalikke tehinguid ja toiminguid, ning ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja palus määrata ennast L. G. eestkostjaks ja taotles kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
2.31. augustil 2009.a esitatud vastuses puudutatud isik Kohtla-Järve linn nõustus V. G.`i L. G. eestkostjaks määramisega. Vastuse kohaselt L. G. on kontaktivõimetu. Tal esineb psüühiline häire, mis piirab tema võimet juhtida oma tegusid. Ta on käitumiselt passiivne, liigub eluruumi piires minimaalselt tugiraami abil. L. G. ei suutnud sotsiaaltöötajale avaldada oma arvamust eestkoste määramise suhtes.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohtu 02.09.2009.a kohtumäärusega määrati L. G.`le riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks advokaat I.G.’i.
4.Viru Maakohtu 16.09.2009.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Ahtme Haigla.
5.30. oktoobril 2009.a esitatud arvamuses L. G. esindaja nõustus eestkoste seadmise ja tema eestkostjaks V.G.’i määramisega. Esindaja külastas esindatavat, kuid külastamise käigus ei olnud esindatav võimeline vastama esindaja küsimustele. Ta üritas küll midagi vastata, kuid ei suutnud seda teha.
KOHTUISTUNG
6.Kohtuistungil jäi avaldaja kohtule esitatud taotluse juurde. Avaldaja selgituse kohaselt elab ema tema juures alates 2007. aastast, pärast oma mehe surma. Eestkoste on vajalik eestkostetava nimel tehingute tegemiseks, näiteks pensioni saamiseks. Avaldaja koos oma abikaasaga hoolitsevad L. G. eest. Avaldajaga abikaasa ja poeg on nõus avaldaja eestkostjaks määramisega.
7.Puudutatud isiku Kohtla-Järve linna esindaja A.V. jäi puudutatud isiku vastuses toodud põhjendute juurde ja nõustus eestkoste määramisega.
2 (4)
2-09-39513
8.Puudutatud isiku L. G. esindaja I.G. samuti jäi oma kirjalikus arvamuses toodu juurde ja palus määrata V. G. oma ema L. G. eestkostjaks, andes eestkostjale õiguse kõikide tehingute tegemiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isikute vastustega, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Perekonnaseaduse (PkS) §92 lg1 alusel eestkoste seatakse ka täisealisele piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS §93 lg1 tulenevalt eestkoste seadmise otsustab kohus eeskosteasutuse või isiku, kelle üle eeskoste seatakse, avalduse alusel. Sellest tulenevalt eestkoste seadmise avalduse oleks pidanud esitama Kohtla-Järve linn, keda tuleks ka lugeda avaldajaks, sest eestkostet vajav isik on sisseregistreeritud tema haldusterritooriumil. Samas see ei välista avalduse rahuldamist. TsMS §476 lg1 alusel hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse algatusel. Kuna Kohtla-Järve linn on kaasatud menetlusse ja ta on esitanud TsMS §523 teises lauses sätestatud arvamuse, siis ei esine takistusi avalduse lahendamiseks.
11.Kohtunik ei ole eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulanud. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad asja arutada ka ilma eestkostet vajava isiku ärakuulamata, sest 30.09.2009.a koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti järgi L. G. kohtupoolne ülekuulamine võib põhjustada tema tervisele kahjulikke tagajärgi. TsMS §524 lg5 p1 järgi kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kuna asjas vastavalt TsMS §293 lg1, §522 lg1 on määranud kohtupsühhiaatria ekspertiis ja L. G.’le vastavalt TsMs §219 lg1, lg2 p2, lg5 on määranud advokaadist esindaja ja sellega on täidetud TsMS §520 lg2 p1 ja p2 sätestatud nõudeid, siis asja on võimalik lahendada ka ilma L. G. kohtu poolt ärakuulamata.
12.Avaldaja nõudeks on täiseilsele isikule eestkoste määramine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §8 lg2 teise lause alusel isikul, isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.Avalduse juurde lisatud Arstliku Ekspertiisi Komisjoni 15.04.2009.a otsuse nr 388387 kohaselt sügava puue tõttu L. G. ei tule toime hügieenitoimingute, söömise, riietumise ja liikumisega ning vajab ööpäevaringselt abi (t.lk. 2, 3). TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Ahtme Haigla SA ekspertarstide G. B. ja E-M. Nurga poolt 30.09.2009.a koostatud ekspertiisiakti nr. 34 kohaselt esineb L. G.’l segatüüpi vaskulaarne nõdrameelsus, ta ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. Selline seisund on kest juba üle 2 aasta ning on pigem süvenenud kui paranenud. L. G. ei ole võimeline iseseisvalt ennast hoolitsema ja vajab eestkoste määramist (t.lk. 43-44).
3 (4)
2-09-39513
14.Avaldaja ja menetlusosaliste esindajate seletuste kohaselt tegelikult avaldaja hoolitseb eestkostetava eest. Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmise vajadust esindatava nimelt tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. kuid Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, nõustub avaldusega. Avaldaja hoolitseb oma ema eest ja täidab eestkostja ülesandeid. Teisi isikuid, keda saaks eestkostjaks määrata, ei ole avaldaja ega asjast puudutatud isikud teatanud. Et avaldaja saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehinguid, rahuldab kohus avalduse.
15.PkS §96 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt avaldajat ei saa määrata oma ema eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Vastavalt TsMS §526 lg2, lg3 kohus määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 15.11.2014.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise kohaliku omavalitsuse või avaldaja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus. Vastavalt TsMS §526 lg5 kohus keelab L. G.’l kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
MENETLUSKULUD
16.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu. 12.09.2009.a tasus avaldaja eksperdi tasu ja ekspertiisi kulude katteks kokku 8 000 krooni, mille Viru Maakohtu 09.10.2009.a kohtumäärusega kanti üle ekspertiisi tasu ja kulude katteks. Vastavalt TsMS §172 lg1 esimese lausele jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
17.Viru Maakohtu 16.11.2009.a kohtumäärusega maksti L. G. esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 1 440 krooni. Kuna Viru Maakohtu 02.02.2009.a kohtumäärusega määrati eeskoste seadmise menetluses L. G.’le esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jätab kohus esindaja kulud 1 440 krooni Eesti Vabariigi kanda.
18.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS, §525 lg1, lg2, § 526, §531 lg1, lg2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.