Viru Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht
16. november 2009 a,
Tsiviilasja number
2-08-53253
Kohtuasi
J K kaebus kohtutäitur Terje Tšapisé otsuse peale
Menetlusosalised
Avaldaja J K
Narva kohtumaja kantselei
Kohtutäitur Terje Tšapis Asja läbivaatamise viis
Kohtutäituri esindaja Taivo Saks Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
I Avalduses toodud asjaolud 1.Viru Maakohtusse on esitatud kaebus kohtutäituri 23.07.2008 a otsuse peale, mis sisaldas kahte kaebust kohtutäituri tegevuse peale: - täitetoimiku üleandmata jätmise sissenõudja avalduse alusel - võlgnikult sissenõutud summa sissenõudjale ülekandmata jätmine ja selle summa kohtutäituri lisatasu katteks arvamine
seadustiku (edaspidi : TMS) § 9 lg 6 või täitemenetluse lõpetamise kaudu TMS § 49 alusel. Samuti leidis kohtutäitur T.Tšapis, et kuna tema oli määratud lahkuva kohtutäitur Viktoria Šabassi asendajaks siis rakendus kohtutäituri seadus (edaspidi: KTS) § 16 lg 1. Kaebuse esitaja J K märkis oma vastuses kohtule (t 29), et kuigi täitetoimik on käesolevaks ajaks juba üleantud Narva kohtutäitur Andrei Krek`ile siis vajab kaebuse esitaja täitetoimiku üleandmisest keeldumise kohta maakohtult õigusliku hinnangut kahju nõudmise võimaldamiseks tulevikus.
on kohtutäituri vahetamiseks on võimalik seaduses ettenähtud juhtudel kohtutäiturit taandada (TMS § 9). Selline õigus on nii sissenõudjal kui ka võlgnikul, samuti kohtutäituril endal. Taandamise eesmärk on eelkõige aga tagada erapooletus täitemenetluse käigus mitte lihtsalt vahetada kohtutäiturit. Kohus ei nõustu ka kohtutäituri esindaja seisukohaga ja viimase poolt pakutud juriidilise skeemiga vahetada kohtutäiturit TMS § 49 kaudu täitemenetluse lõpetamise kaudu. Selle sätte eesmärk pole sissenõudja õiguste realiseerimine kohtutäituri vahetamiseks. Samuti võivad menetluse lõpetamisega kaasneda täitemenetluse osalistele kulude probleemistik. Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja väitega, et tulevikus võiks kahju hüvitamise nõude aluseks olla täiteasja üleandmisest keeldumise korral kohtutäituri rahaline huvi. Kohtutäituri rahaline huvi ei saa olla ka taandamise aluseks ega kohtutäituri vahetamise aluseks, kuna kohtutäituri tasud on kohtutäituri seadusega ettenähtud kõigi kohtutäiturite jaoks ühtemoodi, kohtutäiturid on majanduslikult iseseisvad, neil on muuhulgas igapäevaseid kulusid (bürookulud, kommunaalkulud, töötasud, transpordikulud jne) ning seega on kõigil kohtutäituritel võrdne huvi saada seaduses ettenähtud tasu tehtud töö eest. Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana (KTS § 4 lg 6), ta on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik (KTS § 2 lg 1). Kohtutäituri tasustamise aluseid reguleerib kohtutäituri seadus (KTS). Seega on kõigil kohtutäituritel põhjendatud huvi ja seadusest tulenev õigus saada kohtutäituri tasu. Kohtutäituri huvi saada kohtutäituri tasu ei mõjuta kohtutäituri erapooletust ega saa olla kahju hüvitamise aluseks. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur peab olema täitedokumendi täitmisel aktiivne ning järjepidev, korduv kohtutäiturite vahetamine sissenõudja poolt täiteasja menetluse ajal võib sel põhjusel tuua kaasa sissenõudjale pigem kahjulike tagajärgi, kui kasu. Samas näitab kohtupraktika, et sissenõudjad on mõne täiteasja menetluse ajal korduvalt ja korduvalt vahetanud kohtutäiturit, mis kohtu hinnangul ei aita kaasa täiteasja kiiremale menetlemisele ja võib teatud juhtudel suurendada täitemenetluse kulusid, kuid on siiski sissenõudja piiramatuks õiguseks. Kohus leiab, et kohtutäituri vahetamine sissenõudja avalduse alusel on sisenõudja piiramatu õigus ning selle keelamiseks või takistamiseks kohtutäituri poolt puudub seaduslik alus. Seega kuulub kohtutäituri 23.07.2008 aasta otsus täiteasja üleandmisest keeldumise osas tühistamisele. b. Kohtutäituri (lisa-)tasu vaidlustamine
peab lähtuma oma tegevuses seadusest ja olema usaldusväärne. Kohtutäiturile oli esitatud võlgniku raamatupidamisest väljavõte elatise maksmise kohta 22.07.2008 aastal (TT 53 pöördel). Kohtutäituri otsus on tehtud 23.07.2008 aastal (TT 54). Seega oli kohtutäituril enne otsuse tegemist olemas piisav informatsioon võlgnikult raha laekumiste (eesmärkide) ja tulumaksu kinnipidamise kohta. Juhul, kui selline lisatasu puudutav otsus oleks ka olnud, oleks summa mida kohtutäitur oleks saanud kinni pidada 54,71 krooni, mitte 711 krooni nagu kohtutäitur kinni pidas. KTS § 25-14 lg 2 sätestab, et kui võlgnik elatusraha maksmise katkestab, mis tingib täiendavate täitetoimingute tegemise nõude edasiseks täitmiseks, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu pooles elatusraha miinimummäärale vastavas summas. Antud juhul oleks pool elatusraha miinimumsumma 1 087,50 krooni. KTS § 23 lg 3 alusel oleks see summa 54,71 krooni [(1087,50 x 100/ 900 (elatis) + 1087,50 = 54, 71]. KTS § 23 lg 4 sätestab, et täitetoimingu eest ettenähtud lisatasu muutub sissenõutavaks pärast täitetoimingu tegemist. Kohtutoimikust ega täitetoimikust ei nähtu millal ja millise täitetoimingu oli kohtutäitur teinud, mille eest tuli tasuda kohtutäiturile lisatasu. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur Terje Tšapise 23.07.2008 a otsus võlgniku tööandjalt laekunud summade arvamiseks kohtutäituri tasu katteks tuleb tühistada. Arvestades eeltoodut tuleb J K kaebus kohtutäitur Terje Tšapise 23.07.2008 a otsuse peale rahuldada ja kohtutäitur Terje Tšapis ́e 23.07.2008 a otsus tühistada ning alusetult kinnipeetud summa kanda üle sissenõudja kasuks elatise katteks. IV Menetluskulud
Kohtunik:
Fred Fisker
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.