TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-32351 teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse sisu Viru Maakohtule 08.07.2009.a esitatud avalduse kohaselt on A K töövõimetuspensionär, ta põeb luululist häiret ning on alates 2003.a. arvel psühhiaatri juures. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniameti pensionide ja toetuse osakonna peaspetsialist Janika Meikari ekspertiisiostuse 03.01.2009.a. nr 464865 alusel on A K määratud töövõime kaotuse protsent 80 %. A. K tervislik seisund halveneb pidevalt, ta keeldub tihti ravist, ravimite võtmisest ja rehabilitatsioonist. A. K saab pensioni ja sotsiaaltoetuse oma pangakontole, kuid rahaliste vahendite kasutamine tema poolt on väga kiire ja ebamõistlik. Mingit vallas- ja kinnisasju A. K ei oma. Viru Maakohtu 31.10.2008.a. kohtumääruse nr 2-08-71881 alusel viibis A. K SA Ahtme Haiglas tahtest olenematul ravil. A. K elab aadressil XXX koos oma abikaasa N K ja alaealise tütrega A K. Elutingimused ja omavahelised suhted perekonnas on head. Oma tervise tõttu ei saa A. K teha mingeid tehinguid. Arvestades N K omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid abivajajaga, leiab avaldaja, et on võimalik määrata N K abivajaja A. K eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmiseks, pensioni saamiseks, rahavahendite kasutamiseks, tema ravi ja tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervise seisundile. Avaldaja palub määrata N K A K eestkostjaks. Menetluse käik Kohus määras 14.07.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi A K suhtes. Ekspertiis teostati 31.07.2009.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 47. Ekspertiisiaktist nähtub, et eksperdid on jõudnud järeldusele, et A K kannatab orgaanilise isiksusemuutuse all, millele viitavad emotsionaalne labiilsus, meeleolu kõikuvus, kõne kiirenemine, üksikasjadesse langemine, periooditi luulumõtted, mittetäielik kriitika seisundi suhtes. A K ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust. A K tingituna vaimsest seisundist, ei suuda täiel määral aru saada oma tegude tähendusest, sealhulgas tehingute tähendusest. A K võib eestkostja nõusolekuta teha tehinguid, mille eeldatavatest tagajärgedest ei sisaldu võimalus tema enda või teiste ohustamiseks või huvide oluliseks kahjustamiseks. Olemprobleemide lahendamisega (pesemine, riietumine, hügieenireeglite jälgimine, söömine, poes käimine jne) tuleb A K toime ilma kõrvalabita. Põhiliselt saab ta ise ka aru ravimite kasutamise vajalikkusest. Eestkostet vajab A K esialgu 1-3 aastat, siis on vajalik uuesti tema psüühilist seisundit hinnata. A K riigi õigusabi arvel 26.08.2009.a määratud esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina, avaldas kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et avaldus kuulub rahuldamisele ning A K tuleb määrata eestkostjaks N K. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtunik Aare Kaldma on Viru Maakohtu Narva kohtumaja palvel erinõude korras ärakuulanud A K ja veendunud, et A K on orienteeritud ajas ja kohas nii enda kui ka lähikondsete isikus. Arusaamis- ja situatsioonitajuvõime kohatine ning sõltuv tõstatatava probleemi primitiivsusest. Isik vajab mõningast kõrvalabi ja juhendamist olme- ja elukorralduslike toimingute teostamisel. Haiguskriitika ning kontsentratsioonivõime isikul puudub. Isik ei saa adekvaatselt aru teostatava tehingu ja/või õigustoimingu olemusest ega mõista 2(4)

2-09-32351 selle realiseerumiseesmärki, iseseisev majandamisvõime isikul piiratud vaid pisiolmetehingutega. Ärakuulatav on kergesti mõjutatav teiste isikute poolt, mistõttu esineb oht, et isikut võidakse tema seisundi tõttu ära kasutada. Oma vaimse seisundi tõttu ei suuda A K objektiivselt mõista ja realiseerida oma kodanikuõigusi. Kohtunik leiab, et ärakuulatavale A K eestkostja määramise menetlus teenib eeskostet vajava isiku huve, sest on suunatud tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitsele. Kohtuistungil 02.11.2009.a., kus kohus kuulas ära menetlusosalised, jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, A K esindaja jäi kirjalikult esitatud seisukoha juurde, N K kinnitas kohtule, et on nõus olema A K eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Tuvastatud on, et A K on töövõimetuspensionär (t.l. 5-7), ta põeb luululist häiret (t.l. 8). Viru Maakohtu 31.10.2008.a. kohtumääruse nr 2-08-71881 alusel viibis A. K SA Ahtme Haiglas tahtest olenematul ravil (t.l. 18). 31.07.2009.a. kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt kannatab A K orgaanilise isiksusemuutuse all, millele viitavad emotsionaalne labiilsus, meeleolu kõikuvus, kõne kiirenemine, üksikasjadesse langemine, periooditi luulumõtted, mittetäielik kriitika seisundi suhtes. A K ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust. A K tingituna vaimsest seisundist, ei suuda täiel määral aru saada oma tegude tähendusest, sealhulgas tehingute tähendusest. Narva linna avalduse kohaselt A. K tervislik seisund halveneb pidevalt, ta keeldub tihti ravist, ravimite võtmisest ja rehabilitatsioonist. A. K saab pensioni ja sotsiaaltoetuse oma pangakontole, kuid rahaliste vahendite kasutamine tema poolt on väga kiire ja ebamõistlik. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtunik Aare Kaldma on 20. oktoobril 2009.a. ära kuulanud A K ja veendunud, et isik ei saa adekvaatselt aru teostatava tehingu ja õigustoimingu olemusest ega mõista selle realiseerumiseesmärki, iseseisev majandamisvõime isikul piiratud vaid pisiolmetehingutega. Ärakuulatav on kergesti mõjutatav teiste isikute poolt, mistõttu esineb oht, et isikut võidakse tema seisundi tõttu ära kasutada. Oma vaimse seisundi tõttu ei suuda A K objektiivselt mõista ja realiseerida oma kodanikuõigusi. Seega kohus leiab, et on põhjendatud arvata, et A K psüühikahäire tõttu ei saa kestvalt aru oma tegudest ning ei suuda neid juhtida. Järelikult on A K vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. Narva linn palub määrata A K eestkostjaks tema abikaasa N K, kes on kinnitanud, et on nõus hakkama oma ema eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks N K ei võiks määrata eestkostjaks (t.l. 11-15). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et A K eestkostjaks tuleb määrata tema abikaasa N K. Ekspertide arvates vajab A K igakülgset eestkostet, kuid ta võib teha tehinguid, mille eeldatavatest tagajärgedest ei sisaldu võimalus tema enda või teiste ohustamiseks või huvide oluliseks kahjustamiseks, olmeprobleemide lahendamisega (pesemine, riietumine, hügieenireeglite jälgimine, söömine jne) tuleb A K toime ilma kõrvalabita. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada A K kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel 3(4)

2-09-32351 tuleb lugeda, et A K on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspertide arvamuse kohaselt vajab A K eestkostet esialgu 1-3 aastaks, siis on vajalik uuesti hinnata tema psüühilist seisundit. ma elupäevade lõpuni. Tuginedes TsMS § 526 lg-le 2 p 5 ja lgle 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 30.10.2012.a. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.