2-09-10999/10 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-10999 Edasikaebamise kord Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 16.03.2009.a esitas Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule A G eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on A G raske puudega vanaduspensionär. 12.05.2008.a. viidi A. G kiirabiga haiglasse, kus tal diagnoositi närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon ja alkohoolne entsefalopaatia. 22.07.2008.a. paigutati A G Sillamäe haiglasse, kus ta viibib käesoleva ajani. A. G ei ole enam adekvaatne ning ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt kuna ei tule toime iseseisvalt igapäevaelu toimingutega ning võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele ja varale. Kuna A G ei ole võimeline iseseisvalt teostama ning kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi, siis on tema varaliste ja isiklike õiguste kaitseks ning esindamiseks vajalik seada eestkoste. Avaldaja palub määrata A G eestkostjaks tema surnud abikaasa õetütar O L, kes on selleks andnud ka oma kirjaliku nõusoleku. Harju Maakohtu 23.03.2009.a. kohtumäärusega anti Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus kohtualluvuse järgi üle Viru Maakohtu Narva kohtumajale. A G psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 23.04.2009.a määruse alusel SA Ahtme Haigla psühhiaatrite ekspertarstide poolt 23.09.2009.a. ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 29.09.2009.a on kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 31. Ekspertide järelduse kohaselt A G on dementne, mis välistab võimaluse mõista oma tegusid, neist aru andma ja neid juhtida. Tema psüühiline seisund ei võimalda tal iseseisvalt teostada mistahes tehinguid. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline mõistma ja reaalselt hindama valimisõigust. Kuna ta ei mõista õigesti ümbritsevat olukorda, kuna ta ei ole suuteline mõistma oma tegusid ja neid juhtima, ei ole ta suuteline mõistma kohtuistungi poolt lahendavate küsimuste olemust ning teadvustatult hindama juriidilisi tegevusi. Võtte arvesse, et ta ei ole võimeline õigesti mõistma ümbritsevat olukorda, õigesti mõistma oma tegusid, neid juhtima ja neile aru andma, siis ei ole ta võimeline ka mõistma eestkostja ülesandeid ja õigesti reageerima tema määramisele. Ilma eestkostja määramiseta A G elada ei suuda, kuna ta vajab pidevat kõrvalabi ja jälgimist. A G riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kes kohtus A G Sillamäe Haiglas 14.10.2009.a. leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk 6566), et Tallinna linna avaldus kuulub rahuldamisele, seada eestkoste viieks aastaks A G kõikide asjade ajamiseks ning tehingute tegemiseks ning määrata eestkostjaks O L. Esindaja leiab et on tõendatud, et A. G kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, seetõttu ei ole ta võimeline ise kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi, ning vajab eestkostet.

2-09-10999 Kohus leiab, et Tallinna linna avaldus täisealisele isikule A G eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tallinna linna avaldusest ilmneb, et A G on raske puudega vanaduspensionär. Ta ei ole adekvaatne ning ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt. Arstliku ekspertiisi otsuse nr 440593 alusel on A G raske puue (tlk 6-7). 24.09.2009.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 31 (tlk 5758) kohaselt on A G dementne, mis välistab võimaluse mõista oma tegusid, neile aru anda ja neid juhtida. Tema psüühiline seisund ei võimalda tal iseseisvalt teostada mistahes teginguid. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole A G võimeline mõistma ja reaalselt hindama valimisõigust. A G esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus temaga, toetas kohtule esitatud eestkoste seadmise ja eestkostja määramise avaldust (tlk 65-66). Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed. TsMS § 260 lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. Perekonnaseadus (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus leiab, et A G vaimne seisund ei luba tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on A G piiratud teovõimega isik ja kooskõlas PKS § 92 lg 4 tuleb tema kui täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada tema üle eestkoste. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Avaldaja palub määrata eestkostjaks O L, kes on kinnitanud, et on nõus hakkama oma A G eestkostjaks. Eestkostet vajava isiku esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev palub määrata O L A G eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata O L eestkostjaks. Kohus leiab, et oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on ta suuteline eestkostja kohustusi täitma. Arvestades psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et A G ei ole võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning tema suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine viieks aastaks. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et tuleb seada A G üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (sh ekspertiisitasu ja õigusabi kulud) riigi kanda. 3(4)