TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-49144 Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 29.09.2009.a kohtule esitatud avalduse kohaselt (tl 1-2) on G H sügava puudega vanaduspensionär, kes psüühilise seisundi tõttu vajab ööpäevaringselt järelevalvet, juhendamist, kõrvalabi elementaarses eneseteeninduses ja olmeprobleemide lahendamisel. G. H ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieeni ega riietumisega; vajab järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. G. H diagnoos on vaskulaarne dementsus. 29.09.2006.a. Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-0615645 seati G H üle eestkoste tähtajaga 29.09.2009.a. ning määrati eestkostjaks V H. G. H eestkoste vajadus ei ole ära langenud. G. H on voodihaige, kõnevõimetu. Avaldaja palub pikendada G H üle seatud eestkoste raames eestkostja V H ametiaega. Kohus võttis avalduse menetlusse 05. oktoobril 2009.a. ning menetleb käesolevas asjas G H üle eestkoste seadmist. G H psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 05.10.2009.a määruse alusel SA Narva Haigla psühhiaatrite poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 02.11.2009.a on kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 57. Ekspertide järelduse kohaselt G H kannatab sügava vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all. Psüühilise seisundi tõttu ei ole G H suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Psüühilise ja füüsilise seisundi tõttu vajab G. H eestkostja määramist. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (pesema, söötma, puhtust pidama, riietama jne), tema eest tehinguid tegema, sealhulgas pisitehinguid, langetama otsuseid, tema õigusi kaitsma. Eestkostet vajab G H elu lõpuni, kuna seisundi paranemine pole enam võimalik, seisund ainult halveneb. G H riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et Narva linna avaldus kuulub rahuldamisele. Koduse külastuse ajal G. H suhelda oli võimatu, kuna ta ei reageerinud millegi peale. Füüsiliselt on ta väga nõrgas seisundis. G. H pole püsivalt suuteline mõistma oma toimingute tähendust ja juhtima neid, vajab pidevat hoolitsust. Vastuväiteid V H eestkostja kandidatuurile ei ole. Vaatamata vanusele jätab ta aktiivse, füüsiliselt tugeva inimese mulje: ostab ise toiduaineid, teeb süüa, hoiab korterit korras, hoolitseb vajalikult naise eest. Naise eest hoolitsemisel aitab teda meditsiinilisest küljest patronaažõde. Esindaja peab võimatuks G. H ärakuulamist isegi koduses õhkkonnas, kuna ta pole suuteline oma tahet väljendama.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus G H eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2(4)

2-09-49144 Narva linna avaldusest ilmneb, et G H psüühilise seisundi tõttu vajab igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel. Arstliku ekspertiisi otsuse alusel on G H sügav puue (tlk 5-6). 12.10.2009.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 57 kohaselt ei ole teda võimalik ära kuulata. Psüühilise ja füüsilise seisundi tõttu vajab eestkostja määramist. G. H esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus temaga, toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust. Esindaja arvamusel ei ole G. H võimalik ära kuulata isegi koduses õhkkonnas, kuna ta pole suuteline oma tahet väljendama. Kohus loobub G. H ärakuulamisest. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed. TsMS § 260 lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. Perekonnaseadus (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus leiab, et G. H vaimne seisund ei luba tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on G H piiratud teovõimega isik ja kooskõlas PKS § 92 lg 4 tuleb tema kui täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada tema üle eestkoste. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Avaldaja palub määrata eestkostjaks V H, kes on kinnitanud, et on nõus hakkama oma abikaasa G. H eestkostjaks. Eestkostet vajava isiku esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalinal eestkostja kandidaadi suhtes vastuväiteid ei ole. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata V H eestkostjaks. Kohus leiab, et oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on ta suuteline eestkostja kohustusi täitma. Avaldaja on arvamusel, et tervisliku seisundi tõttu ei saa G. H mingeid tehinguid teha. Sellele järeldusele tuli ka esindaja. Arvestades psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et G. H ei ole võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning tema suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine viieks aastaks. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et tuleb seada G. H üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (sh ekspertiisitasu ja õigusabi kulud) riigi kanda.

3(4)

2-09-49144 Geete Lahi Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.