Jätta menetluskulud kohtutäituri MLaanemetsa kanda.
6.Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
AVALDUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK
1.Avalduse kohaselt oli kohtutäitur MLaanemetsa menetluses Tallinna Linnakohtu 11.05.2000.a. otsus nr 1/2-1243/99, millega mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks 180 000 krooni. Täitemenetlus antud asjas lõpetati kohtutäituri poolt 21.10.2008. a. 11.09.2008. a esitas avaldaja kohtutäiturile
avalduse avaldaja poolt tasutud täitemenetluse kulude sissenõudmiseks kokku summas 23 504 krooni. Kohtutäitur jättis nõude oma 10.10.2008. a. kirjaga rahuldamata leides, et täitekulude väljanõudmise nõue on esitatud ebamõistlikult pika aja jooksul. Avaldaja esitas 04.11.2008. a. kohtutäitur MLaanemetsa tegevuse peale kaebuse. Avaldaja leidis, et tema poolt tasutud arved (õigusabi arve nr 95 summas 500 krooni, kolimisteenuse arve nr 21 summas 919 krooni ja 50 senti, hindamisakti arve nr 1178 summas 1000 krooni ja postikulude arve 78161) kuuluvad täitekulude hulka. Avaldaja leiab, et eelpool märgitud arved summas 2 489 krooni ja 50 senti tuleb kohtutäituril välja mõista võlgnikult täitemenetluse seadustiku (TMS) § 42 lg 1 p 2 alusel. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt ei ole nõue esitatud mõistliku aja jooksul. Avaldaja avaldas, et täiendavate kulude sissnõudmine on mõistlik, loogiline ja seaduslik alles pärast põhivõla sissenõudmist, mida ta ka tegi. Samuti leidis avaldaja, et täitekulude sissenõudmise tähtaega ei ole seadusega piiratud. Tulenevalt eeltoodust ning vastavalt TMS § 217 lg 1, § 37 lg 1 ja 38 lg 2ja kuni 01.01.2006. a. kehtinud TMS § 42 lg 1 ja lg 2 palub avaldaja välja mõista võlgnikult kantud täitekulud summas 2489 krooni ja 50 senti.
2.Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 24.11.2008. a. otsusega rahuldamata põhjendusega, et avaldajal oli võimalus esitada kohtutäiturile avaldus täitekulude väljamõistmiseks võlgnikult juba 2001. a. Ka 01.01.2006. a. kehtinud täitemenetluse seadustiku täitekulude regulatsiooni mõte oli eelkõige see, et kui avaldaja ja kohtutäitur on teinud menetluse läbiviimisel vajalike kulutusi, tuleb need kohustatud isikult sisse nõuda koos täitmisel oleva põhinõudega. Avaldaja oleks pidanud avalduse täitekulude sissenõudmiseks tegema mõistliku aja jooksul mitte seitse aastat hiljem. Täiendavalt selgitas kohtutäitur, et avaldaja sai kohtuotsusega väljamõistetud summajäägi kätte 07.06.2007. a. ehk siis poolteist aastat tagasi.
3.Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri otsusega ja esitas 22.12.2008. a. Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja palus tühistada Tallinna kohtutäituri MLaanemetsa 24.11.2008. a otsuse täiteasjas 014/2007/101 ja kohustada kohtutäiturit nõudma võlgnikult sisse avaldaja täitekulud. Kohtutäitur on avaldaja sõnutsi otsuses jätnud kulud sissenõudmata põhjusel, et need ei ole esitatud mõistliku aja jooksul samas viitamata vastavale seadusesättele. Avaldaja leiab, et kohtutäitur ei esitanud kulude sissenõudmise taotlusele sisulisi vastuväiteid ja seadus ei näe ette kulude sissenõudmise tähtajale piiranguid. TMS § 37 lg 1 sätestab, et täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja avaldaja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 lg 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Seega tulenevalt seadusest on täitekulud ka avaldaja vajalikud kulud ja need peab võlgnikult sisse nõudma kohtutäitur. Tulenevalt seaduse loogikast võib nõudeid esitada kogu täitemenetluse jooksul. Avaldaja loobus avaldaja 30.06.2007.a., 06.12.2007.a. ja 16.06.2008.a. kulude nõudmisest ja nõuab kokku 2 489,50 krooni sissenõudmist. Avaldaja sõnutsi moodustavad nimetatud summa järgmised tema poolt tehtud kulutused: 05.07.2001. a õigusabikulu (Arve 95) summas 500 krooni; 12.07.2001. a. hindamisakt (Arve 1178) summas 1 000 krooni; 12.09.2001. a. transpordikulu (Arve 21) summas 919,50 krooni 28.06.2002. a. postikulu (kviitung 60805) summas 70 krooni
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED
3.Asjast puudutatud isik VB leiab, et kaebus on alusetu ja põhjendamatu eelkõige seetõttu, et avaldaja poolt täiturile väidetavalt täitmise käigus tehtud kulutuste tõendamiseks esitatud dokumendid on kõik võltsitud, mistõttu avaldajal puudub õigus mistahes kulutuste tasumist nende dokumentide alusel nõuda. Dokumentide võltsitus on tõendatud dokumentaalsete tõenditega seadusjõus Tallinna Linnakohtu 10.10.2005.a. määrusega L ja SS suhtes kriminaalmenetluse lõpetamises oportuniteedi põhimõttel KrMS § 1681 alusel nende süüdistuses KrK 186 järgi ja seadusjõus Tallinna Linnakohtu 10.10.2005.a. otsusega PL õigeksmõistmises KrK § 186 järgi.
Nimetatud dokumentide tekstist ilmnevad kohtu poolt kriminaalasja menetluses tuvastatud järgmised asjaolud: SS on täitemenetluses nr. 017/2001/236 esitanud kohtutäitur PL käesoleva kaebusega hõlmatud dokumendid koos taotlusega täitemenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks. Väidetava täitekulu hüvitamise tõendamiseks esitatud dokumentide hulgas olid ka FIE OS12.09.2001.a. sularahaarve nr. 21 summas 914.50, OÜ K arve 500 krooni tasumise kohta ja korteri XXX hindamisakti akti eest tasumisele kuuluva 1000 krooni kohta. Kriminaalasjas teostati dokumentide võltsituse kindlaksmääramiseks ekspertiis, millele on kohtulahendites viidatud ja SS võeti võltsitud dokumendi kasutamise eest kriminaalvastutusele. Kriminaalasi SS süüdistuses võltsitud dokumendi kasutamises suhtes lõpetati oportuniteedi alusel, PL aga mõisteti selles süüdistuses õigeks, kuna kohus tegi kindlaks, et süüteo toimepanijaks oli SS. Järelikult on tõendatud, et SSil puudus alus nõuda teistkordselt samade dokumentide alusel väidetavate kulutuste hüvitamist ning kohtutäituri otsus 24. novembrist 2008. a. on sisuliselt õige, kuigi ilmselt kohtutäitur MLaanemets ei olnud ülalviidatud asjaoludest teadlik ja põhistas oma otsust teiste argumentidega. Võlgnik leiab, et kohtutäituri poolt esitatud põhjendused täitekulude taotluse rahuldamata jätmises on seaduslikud ja õiged, kuna tõepoolest väidetavad täitemenetluse kuludokumendid olid esitatud sissenõudja poolt ootamatult mitu aastat pärast nende väidetavat kandmist ilma mõistliku põhjenduseta. SSil puudus igasugune õiguslik alus esitada taotlus täitekulude sissenõudmises ülalviidatud dokumentide alusel. Võlgnik on arvamusel, et nende dokumentide esitamisel tõenditena väidetavalt kantud kulutuste kohta nii pika ajavahemiku järel SS lootiski, et MLaanemetsal puudub täpne informatsioon varasemate kohtulahendite kohta ning esitatud dokumentide tõepärasuse kontrollimine ei ole enam võimalik.
4.Tallinna kohtutäitur MLaanemets kohtule vastust ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHAD
5.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 6 sisalduvast ja menetlusõiguse üldpõhimõttele, mille järgi menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, juhindub kohus vaidlustatud täitetoimingu tegemise ajal kehtinud täitemenetluse seadustikus sätestatust (TMS).
6.Kohus lähtub esitatud kaebuse põhjendatuse hindamisel järgmistest asjaoludest: • Sissenõudja SS avalduse ja Tallinna Linnakohtu 11.05.2000. a. otsuse kriminaalasjas nr 1/2-1243/99 alusel on 19.10.2000. a. algatatud Tallinna Linnakohtu täitevosakonnas täitemenetlus 180 000 krooni sissenõudmiseks VBlt (tl 132). • Avaldaja pöördus sama täitedokumendi alusel täitemenetluse jätkamiseks avaldusega kohtutäituri Veiko Kaasiku poole, kes võttis täiteasja menetlusse numbriga 007/2001/2401. Nimetatud täitemenetluses arestis kohtutäitur 05.07.2001. a. võlgniku korteri Tallinnas Kopli 90-19, määrates vallasvara hinnaks 700 000 krooni. Avaldaja vaidlustas võlgniku korteri hinna ja palus tuginedes TMS § 51 lg 2 kutsuda võlgniku korteri hindamiseks sõltumatu asjatundja. Nimetatud asjaolu on tõendatud avaldaja 06.07.2001. a. kaebusega (tl 140). • Menetlust sama täitedokumendi täitmiseks jätkas 23.02.2007. a. kohtutäitur MLaanemets täiteasjana nr 014/2007/101. Nimetatud asjaolu on tõendatud täiteasja nr 014/2007/10 tiitellehega (tl 43). • Tallinna kohtutäitur MLaanemets mõistis 31.05.2007. a täitekulu väljamõistmise otsusega täitekuluna välja 165,79 krooni. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtutäituri 31.05.2007. a. täitekulu väljamõistmise otsusega (tl 60 pöördel). • 11.09.2008. a. esitas avaldaja kohtutäitur MLaanemetsale taotluse avaldaja poolt Tallinna Linnakohtu 11.05.2000. a. otsuse kriminaalasjas nr 1/2-1243/99 täitmisel erinevates täiteasjades täitemenetlusega kantud kulutuste kokku 23504 krooni, kuid kaebuses loobus osaliselt kulude nõudmisest ja nõudis kokku 2489.50 krooni sissenõudmist. Nimetatud asjaolu on tõendatud avaldaja 11.09.2008. a. ja 04.11.2008. a. avaldustega (tl 113 pöördel ja tl 116)
•
•
Kohtutäitur MLaanemets jättis 24.11.2008.a. otsusega avaldaja avalduse rahuldamata põhjendusel, et avaldus täitekulude sissenõudmiseks on esitatud ebamõistlikult hilja. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtutäituri 24.11.2008. a. otsusega täiteasjas nr 014/2007/101 (tl 10) Täiteasjas nr 014/2007/101 lõpetati täitemenetlus 21.10.2008. a. Asjaolu on tõendatud kohtutäitur MLaanemetsa 21.10.2008. a. otsusega täiteasjas nr 014/2007/101 (tl 123 pöördel)
7.Kohus tuvastas, et kohtutäitur MLaanemets jättis sissenõudja taotluse täitekulude väljamõistmiseks rahuldamata põhjendusel, et see oli esitatud ebamõistlikult hilja. Seega ei jätnud kohtutäitur taotlust rahuldamata seetõttu, et kulutuste tegemine olnuks põhjendamatu või dokumentaalselt tõendamata. Ka võlgnik VB ei vaielnud täitekulu dokumentide olemasolu vastu, kuid väitis, et nimetatud kuludokumendid on võltsitud. Kohus loeb seega kuludokumentide olemasolu TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendatuks ja käsitleb alljärgnevalt vastuväiteid, mis on esitatud täitekulu hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ja täitekulu dokumentide võltsituse osas.
8.Võlgnik VB esitas vastuväite, mille kohaselt Tallinna Linnakohtu 10.10.2005. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-1435/03 on tõendatud, et FIE OS 12.09.2001.a. sularahaarve nr. 21 summas 914.50, OÜ K arve 500 krooni tasumise kohta ja korteri XXX hindamisakti eest tasumisele kuuluva 1000 krooni kohta, on võltsitud. Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele. SS esitas kohtule (ka kohtutäiturile) 05.07.2001. a õigusabikulu arve 95 summas 500 krooni, 12.07.2001. a. hindamisakti arve 1178 summas 1 000 krooni, 12.09.2001. a. transpordikulu arve 21 summas 919.50 krooni ja 28.06.2002. a. postikulu kviitungi 60805 summas 70 krooni. Vaid hindamisakti arve kattub võlgniku VB poolt esitatud võltsituse vastuväites oleva arvega, kuid taolise arve võltsimises pole SSile süüdistust esitatud ning sellest tulenevalt pole ka tuvastatud, et SS on nimetatud arvet võltsinud.
9.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (täitekulude sissenõudmise avalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis [TMS]) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja avaldaja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 lg 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Seega ei piira seadus täitekulude sissenõudmise taotluse esitamise aega. Kohtu arvates on mõistlik ja loogiline, et kuna täitekulu tekkimine on võimalik kogu täitemenetluse vältel, on ka taotlust täitekulu sissenõudmiseks võimalik esitada kogu täitemenetluse kestel. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 6 tuvastanud, et sissenõudja esitas kohtutäiturile taotluse täiteasjas nr 014/2007/101 täitekulude sissenõudmiseks 11.09.2008. a. Samuti on kohus tuvastanud, et osundatud täiteasjas lõpetas kohus täitemenetluse 21.10.2008. a. Seega oli taotlus täitekulude väljamõistmiseks esitatud enne vaidlusaluses täiteasjas menetluse lõpetamist. Ebamõistlik oleks vastupidine olukord, kus igal täitekulu tekkimise juhul oleks sissenõudja kohustatud esitama uue täitekulu sissenõudmise taotluse, koormates sellega kohtutäituri tööd. Kohtu arvates ei välista täitekulude sissenõudmise taotluse esitamist ka asjaolu, et sundtäitmisel olnud nõue ise on täidetud ja raha sissenõudjale üle kantud. Vastavalt TMS § 2 lg 1 p-ile 16 on täitedokumendiks ka kohtutäituri otsus täitekulude kohta. Seega saab kohtutäituri otsust täitekulude sissenõudmiseks sundtäita ka iseseisvalt. Asjakohatu on kohtutäituri otsuses toodud põhjendus, et avaldajal oli võimalus esitada kohtutäiturile avaldus täitekulude väljamõistmiseks võlgnikult juba 2001. a, mistõttu on ta kulude sissenõudmiseks taotluse esitamise õiguse justkui minetanud. Sissenõudjal ei olnud võimalik taotleda 2001. a kulude väljamõistmist, mis tekkisid hiljem – kaheksa aastat kestnud täitemenetluse jooksul.
10.Seega tuleb kohtutäituri 24.11.2008. a. otsus tühistada ja saata sissenõudja 11.09.2008. a avaldus uueks läbivaatamiseks kohtutäiturile. Kohus juhib tähelepanu, et TMS (nii täitekulude sissenõudmise avalduse esitamise ajal kehtinud kui ka hetkel kehtivas redaktsioonis) ei loeta vastavalt § 37 lg-le 1 vajalikeks kulutusteks täitemenetluses täitemenetluse algatamisel või
menetluse käigus tekkinud kohtutäituri või sissenõudja poolt õiguslike küsimuste lahendamiseks kasutatud õigusabi kulusid. Seega olnuks täitemenetluses õigusabile tehtud kulutuste hüvitamise osas taotluse rahuldamata jätmine õigustatud, kuid kohtutäitur ei ole kulutuste vajalikkusele 28.11.2008. a. otsuses hinnangut andnud.
11.Kohus kohustas kohtutäiturit esitama täiteasja nr 014/2007/101 kohta avatud täitetoimiku. Kohtutäitur esitas täitetoimiku elektrooniliselt. Kooskõlas TsMS § 5 3. lõikega võttis kohus täiteasja toimikust tsiviilasja juurde vaid kohtu hinnangul tähtsust omavaid dokumentaalsed tõendid.
12.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas kaebuse, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Seoses eeltooduga jätab kohus 09.07.2009. a. avaldaja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata, kuna käesoleval juhul ei ole TsMS § 1741 kohaldamiseks alust.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.