Tsiviilasi nr 2-08-27361
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
02. november 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-27361
Tsiviilasi
EM kaebus kohtutäitur PPetter’i 16.06.2008 otsusele täiteasjas nr 023/2008/86
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja EM(isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja esindaja RV; puudutatud isik kohtutäitur PPetter sissenõudja OÜ G (pankrotis; registrikood XXX; asukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
14. aprill 2009
Jätta rahuldamata EM’i kaebus kohtutäitur PPetter’i 16.06.2008 otsusele täiteasjas nr 023/2008/86. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud EM’i kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
30.06.2008 esitas EM(avaldaja/võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur PPetter’i otsusele täiteasjas 023/2008/86. Avalduse kohaselt esitas võlgnik kaebuse kohtutäitur PPetter’i tegevuse peale. Kohtutäitur sai kaebuse kätte 02.06.2008. Oma kaebusega vaidlustas võlgnik kohtutäituri tegevuse alljärgnevalt:
1(5)
Tsiviilasi nr 2-08-27361 - võlgnik esitas 14.05.2008 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning taotles täitemenetluse lõpetamist; - kohtutäitur jättis võlgnikule edastamata teate kaebuse läbivaatamise aja kohta; - tänaseni ei ole kohtutäitur teinud otsust täitemenetluse peatamise suhtes, mille tõttu oli võlgnikul õigustatud ootus, et kinnisasja arestimist ei toimu; - võlgnikku arestimise toimingusse ei kaasatud; - kohtutäitur rikkus arestimistoimingu läbi viimsiel TMS § 70 lg 1 nõuet, mis sätestab võlgniku õiguse viibida arestimistoimingu läbiviimise juures; - võlgnik vaidlustas 20.05.2008 arestitud kinnisasja hindamist tulenevalt TMS § 74 lg 3. Esitatud avaldusest nähtub, et võlgniku poolt 02.06.2008 esitatud kaebuse läbi vaatamine toimus 10.06.2008 kl 12.00. Võlgnikku arutelul ei viibinud. TMS § 217 lg 4 sätestab, et kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja, kuid võlgnik ei saanudki kaebuse arutelul viibida, kuna kohtuäitur ei edastanud talle vastavasisulist teadet, millega rikkus TMS § 217 lg 3 ja 4 sätestatud korda. Võlgnik sai teada 14.05.2008 kaebuse läbivaatamisest 23.05.2008. Võlgnikule toimetati teade kätte alles 23.05.2008. Võlgnikule on teade väljastatud reedel 16.05.2008, kuid kaebuse läbi vaatamine toimus juba teisipäeval 20.05.2008, mis on ilmselgelt ebamõistlikult antud aeg teate kätte saamiseks, arvestades, et vahepeal oli nädalavahetus. Võlgnik märgib, et kohtutäitur ei ole teinud otsustust täitemenetluse peatamise kohta. 20.05.2008 koostatud kinnisasja arestimise akt kuulub tühistamisele. Kohtutäitur on jätnud tegemata otsuse täitemenetluse peatamise suhtes ja ei ole põhjendanud võlgniku taotluse läbivaatmata jätmisest keeldumist. Võlgnik leiab, et 14.05.2008 esitatud peatamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest oleks pidanud kohtutäitur enne täitetoimingu teostamist võlgnikku teavitama, kuna vastasel korral tekkis võlgniku hinnangul tal õigustatult veendumus, et kohtutäitur on võlgniku täitemenetluse peatamiseks vaikimisi rahuldanud. Võlgnik oleks tahtnud igal juhul soovinud viibida vara arestimise juures. Seda enam, et kohtutäitur ei ole välja selgitanud, millist muud vara võlgnik omab, millele saaks pöörata sissenõuet. Võlgnik on kohtutäituri tegevuse 30.06.2008 vaidlustanud. TMS § 55 lg 4 kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Võlgnik on seisukohal, et juhul kui kohtutäitur oleks kaebuse läbivaatamisest võlgnikku teavitanud, oleks olnud võlgnikul võimalik anda täiendavaid selgitusi esitatud kaebuse osas. Samuti puudus kohtutäituril õigus jätta kaebus rahuldamata põhjusel, et talle jääb kaebuse sisu arusaamatuks. Kui kohtutäitur leidis, et kaebus on esitatud puudustega, tulnuks paluda võlgnikul kaebuses sisalduvad puudused kõrvaldada, kohaldades analoogia alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 14.04.2009 toimunud ärakuulamisel loobus avaldaja taotlusest tunnistada tühiseks arestimisakt. Avaldaja on jäänud avalduse juurde, millega kohustada täiturit avaldaja esitatud kaebust sisuliselt läbi vaatama.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-08-27361 Sissenõudja esindaja on esitanud kohtule kirjaliku vastuse, mille kohaselt tema hinnangul oli võlgnik teadlik kinnisasja arestimisest 20.05.2008. Kuivõrd võlgnik ja sissenõudja vara arestimise juures ei viibinud, siis oli kohtutäituril õigus kinnisasi hinnata lähtudes selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi. EMei ole ei kohtutäiturile ega kohtule esitanud kaebustes väitnud, et kohtutäituri määratud hind ei vastaks arestitud kinnisvara harilikule väärtusele. Võlgnik ei ole kaebuses vaidlustanud arestitud kinnisasja hinda. 02.06.2008 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milleks oli 02.05.2008 kinnisasja arestimise akti koostamine. Võlgnik palus arestimise akti tühistamist TMS oluliste normide rikkumise tõttu. Sissenõudja leiab, et kaebuses ei esine ühtegi asjaolu, mis tingiks 20.05.2008 kinnisasja arestimisakti tühisuse. Puudutatud isik leiab, et võlgnik ei ole täitemenetluses esitanud sellist kaebust, mille tõttu kohtutäitur oleks võinud kogu täitemenetluse peatada. Sissenõudjale on arusaamatu, millest võis tekkida võlgnikul õigustatud ootus, et kohtutäitur peatab täitemenetluse tema kaebuse alusel, milles ta palub paljasõnaliselt täitetoimingute jätmist ja täitemenetluse peatamist.
Kohtutäitur PPetter on esitanud kirjaliku vastuse esitatud kaebusele, mille kohaselt ei nõustu kaebuses toodud asjaoludega ning nõustub sissenõudja poolt esitatud seisukohtadega. Kohtutäitur on seisukohal, et avaldaja soovib menetluse venimist kuivõrd kõik vajalikud täitemenetlusega ja kaebusega seotud dokumendid on avaldajale esitatud ja avaldaja poolt kätte saadud.
14.04.2009 toimunud kohtuistungil on kaebuse esitaja avaldanud, et loobub taotlusest tunnistada tühiseks kinnisasja arestimise akt, kuid taotlus puudutab seda, et täitur on kohustatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Kohus võttis kõnealusel istungil kaebaja loobumisavalduse vastu ning selgitas kaebaja esindajale loobumise avaldusega kaasnevaid tagajärgi.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna 14.04.2009 toimunud ärakuulamisel loobus avaldaja taotlusest tunnistada tühiseks arestimisakt ning avaldaja on jäänud avalduse juurde, millega kohustada täiturit avaldaja esitatud kaebust sisuliselt läbi vaatama, käsitleb kohus antud juhul PPetteri tegevuse õiguspärasust 16.06.2008 otsuse osas.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-08-27361 TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Sama paragrahvi lg 4 järgi teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist. Osundatud normidest tuleneb, et kohtutäitur võib küll juhul, kui võlgnik ei ole kaebuse läbivaatamisele ilmunud, tema kaebuse läbi vaadata, kuid selle eelduseks on asjaolu, et võlgnikule oleks kaebuse läbivaatamise aeg teatavaks tehtud. Esitatud materjalidest nähtub, et kohtutäitur kutsus võlgniku 14.05.2008 kaebuse läbi vaatamiseks 16.05.2008 teatega kaebuse läbivaatamise juurde, teatades võlgnikule kaebuse läbivaatamise aja, ei ole kohtutäitur sellega rikkunud TMS § 218 lg-s 4 sätestatut, mis takistanuks võlgnikul kaebuse läbivaatamisest osa võtta. Asjaolu, et 16.05.2008 oli reedene päev ei saa kohtu hinnangul lugeda mõjuvaks asjaoluks, et kahelda kohtutäituri tegevuse seaduslikkuses. Kuivõrd kohtutäitur on võlgniku kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, tuleb tunnistada kohtutäituri tegevus kaebuse läbivaatamisel seaduslikuks. Võlgnik on loobunud taotlusest tunnistada tühiseks arestimise akt, kuid leiab, et kohtutäitur peab kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Kohus märgib, et TMS § 217 järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluse osalise kaebust läbi vaatamata, vaid tal on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel, rahuldada või jätta rahuldamata, antud juhul on kohtutäitur 16.06.2008 otsuses toiminud õigesti ning jätnud 02.06.2009 esitatud kaebuse rahuldamata, mistõttu kohtutäituri tegevuses ei esine seadusevastast tegevust ning kohtutäitur on käitunud vastavalt kehtivatele õigusnormidele. TsMS § 3 lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). Antud juhul on kohtutäitur kohustusliku kohtueelse menetluse läbi viinud ja kohtutäituri 16.06.2008 põhjendust saab lugeda kohtutäituri otsuseks TMS § 218 lg-s 1 sätestatu mõttes. Kohtutäitur ei ole otsuses jätnud kaebust läbi vaatamata, vaid jätnud selle rahuldamata, seega avaldaja muusisulised vastuväited on põhjendamatud. Kohus tutvunud esitatud kaebusega ja tõenditega leiab, et kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna otsus on tehtud järgides seadusi ning kohtutäituri ametile seatud nõudeid ja põhimõtteid. Oluline on hinnata kohtutäituri tegevust ning selle vastamist kohtutäiturite tegevust reguleerivale seadusandlusele, eetikakoodeksile ja ametile kehtestatud reeglitele ning põhimõtetele. Kohtu ülesandeks on selgitada välja kohtutäituri eksimus, kas täitur on rikkunud antud toimingu tegemise nõudeid. Kohus on tuvastanud kohtutäituri eksimust kehtestatud normide vastu ning avaldaja õiguste rikkumist antud toimingu tegemisel.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-08-27361 Tuginedes eelpool öeldule ei ole kohus tuvastanud kohtutäituri eksimust, mistõttu tuleb EM’i kaebus kohtutäitur PPetter’i 16.06.2008 otsusele täiteasjas nr 023/2008/86 jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Hannes Olev Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.