2-09-29178/15 - TSÜS - Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-29178 kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse sisu Viru Maakohtule 17.06.2009.a esitatud avalduse kohaselt on M L vanaduspensionär, ta põeb vaskulaarset dementsust ning on arvel psühhiaatri juures. 22.07.2007.a. oli M L peaajuinfarkt ja pärast seda ei tule ta toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise ja liikumisega. Ta on praktiliselt voodihaige. Ta ei saa aru, kus ta asub ja mis aasta on. Mingeid vallas- ja kinnisasju M L ei oma. Tal on tõelised raskused oma pensioni saamisega ning oma toimetulekuks rahaliste vahendite kasutamisega. Pensioni saab ja kasutab tema tütar L H, kes elab koos M L. M L on lesk, tema abikaasa N L suri 14.03.2008.a. Oma tervisliku sesundi tõttu ei saa M L mingeid tehinguid teha. Arvestades L H omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid M L, leiab avaldaja et L H tuleb määrata M L eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmiseks, pensioni saamiseks ja selle kasutamise M L vajaduste katmiseks, tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervise seisundile. Menetluse käik Kohus määras 26.06.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 31.07.2009.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 46. Ekspertiisi akti kohaselt M L kannatab sügava vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all. Seetõttu ei ole M L suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Vaimne seisund ei võimalda M L teha iseseisvaid tehinguid, samuti ei võimalda tal teostada valimisõigust. M L psüühiline seisund ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist ning väljendada oma tahet. Samuti pole uuritavat võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. M L suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (pesema, söötma, riietuma, hügieeninõudeid pidama, voodis teda küljelt küljele keerama, aitama istuma jne.), tegema tema eest tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi, korraldama tema rahaasju jne). Eestkostet vajab M L oma elupäevade lõpuni, kuna tema seisundi paranemine pole enam võimalik (seisund pidevalt halveneb). M L riigi õigusabi arvel 02.09.2009.a määratud esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina, avaldas kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et avaldus kuulub rahuldamisele ning M L tuleb määrata eestkostjaks L H. Kohtuistungil 20.10.2009.a., kus kohus kuulas ära menetlusosalised, jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, M L esindaja jäi kirjalikult esitatud seisukoha juurde, L H kinnitas kohtule, et on nõus olema ema M L eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud 2(3)

2-09-29178 teovõime. Narva linna avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest ilmneb, et M L põeb vaskulaarset dementsust (t.l. 5). 31.07.2009.a. kohtupsühhiaatriaekspertiisiakti kohaselt ei ole M L oma tervisliku seisundi tõttu suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Tema vaimne seisund ei võimalda M L teha iseseisvalt tehinguid., samuti ei võimalda tal teostada valimisõigust. Seega on eksperdiarvamusest näha, et M L nõrgamõistuslikkuse tõttu ei saa kestvalt aru oma tegudest ning ei suuda neid juhtida. Järelikult on M L vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. Narva linn palub määrata M L eestkostjaks tema tütre L H, kes on kinnitanud, et on nõus hakkama oma ema eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks L H ei võiks määrata eestkostjaks (t.l. 8-11). M L pojad O P, Y K, pojapoeg A P, pojatütar V P, tütretütred S M, V P ja J P on andnud nõusokud, et L H oleks M L eestkostjaks määratud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et M L eestkostjaks tuleb määrata tematütar L H. Ekspertide arvates vajab M L igakülgset eestkostet. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada M L kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et M L on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspertide arvamuse kohaselt vajab M L eestkostet oma elupäevade lõpuni. Tuginedes TsMS § 526 lg-le 2 p 5 ja lg-le 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 30.10.2014.a. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.