TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-41513 pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6).

I ASJAOLUD

a. Avaldaja taotlus Viru Maakohtule 19.08.2009.a esitatud avalduse kohaselt on V V töövõimetuspensionär, kellele on määratud raske puue. Psühhiaatri 22.05.2009.a tõendi kohaselt on V V diagnoositud dementlus ning ta on alates 2004.a psühhiaatri arvel. Tütre J V sõnul ei saa isa osaliselt aru ümbritsevas toimuvast, ta ei ole võimeline iseseisvalt hakkama saama ning vajab pidevat hoolitsust. Ta ei ole võimeline aru saama oma tegudest ja vastutama nende eest, ajama asju ametiasutustes. Avaldaja on seisukohal, et V V varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on vaja talle määrata eestkostjaks J V, kes on andnud nõustoleku eestkostjaks hakkamiseks ning kelle isikulised omadused ja võimed, avaldaja arvates, võimaldavad eestkostja kohustusi täita. b. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 25.08.2009.a määruse alusel tehti 03.09.2009.a ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (akt nr 49 vaata tl 47-48) V V psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi V V kannatab kroonilise psühhiaatilise haiguse all, vaskulaarse demetsuse vormis, epilepsia. Dementusele viitavad: desorienteeritus, võimetus aru saada küsimustest ja korraldustest, produktiivse kontakti ja huvi puudumine ümbruskonna vastu, mõtlemise konkreetsus, tähelepanu ebapüsivus. V V ei saa oma tegude tähendusest aru ning vajab eestkostet. Psühhiaatide arvamusel pole V V võimalik ära kuulata kohtuistungil ja ka tema tavalises keskkonnas, sest see tekitaks uuritava tervisele kahjulikke tagajärgi. V V oma psüühilise seisundi tõttu vajab eestkostjat, kes korraldaks tema igapäevaelu (aitaks söögi tegemisel, pesemise, riietumisel jne), teeks tema eest tehinguid, sealhulgas ka pisitehinguid, kaitseks tema õigusi. Eestkostet vajab V V oma elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemine ei ole enam võimalik. c. Kohtuistung 20.10.2009 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. V V ise kinnitas kohtule, et on nõus tema tütre J V eestostjaks määramisega. J V toetas Narva-Jõesuu linna avaldust ja palus määrata enda oma isa eestkostjaks. d. Esindaja arvamus Vandeadvokaat Leanika Tamm arvamuse kohaselt V V on isik, kes ilmselgelt vajab eestkostjat. Lk 2 / 5

2-09-41513 Tema varalisi asju on tegelikkuses juba pikemat aega tema eest korraldanud tema tütar, varasemalt põhjusel, et isik tarbis sagedasti alkoholi ning selle tulemusena käitub enese varalisi huvisid kahjustavalt, kuid peale haigestumist maikuus 2009.a on tütar isa varaliste asjade eest hoolitsemise täielikult üle võtnud. V V on üksinda tütart lapsest peale kasvatanud, nendevahelised suhted on lähedased ja soojad. V V mälu ja arusaamad on häiritud, isik ei orienteeru enese ega tütre vanuses, väidab, et tütar on tema asjade eest hoolt kandnud juba 1974.a peale (sünnist saadik). Samuti ei eita, et ta liigtarbib alkoholi ja on kergeusklik. V.V ei käitu vastutustundlikult, nt põletab ta ahju kütmiseks ära tema aadressile tulnud kirjad ja dokumendid (kaasa arvatud kohtu poolt saadetud dokumendid). Oma Varalisi asju ise ajada ei suuda ega soovi, on täielikult nõus sellega, et tütar tema varaga majandab ja temale väiketehinguteks raha annab. Tütar on V.V kõige lähedasem isik, kes korraldab ka kogu tema igapäevaelu, millega V. V ilma kõrvalise abita ise toime ei tule. Seega on J V kõige sobivam isik V V eestkostjaks. Suhtlemisel oli V V mõne võrra häbelik, leebe, hiljem jutukas, heatahtlik, kinnitas korduvalt, et ta ise ilma tütre abita toime ei tule. Seega on ilmne, et V.V vajab pidevalt abi oma elukorralduses, mistõttu ema ei ole mitte ainult eestkostja vaid hoolitseb ka isa igapäevase elukorralduse eest, ning on seda teinud juba aastaid. Teisi lähedasi isikuid V.V ei ole. Esindajana nõustas J V eestkostja tegevuse ja vara käsitamise küsimustes. Samuti oli mõningaid probleeme V.V haldusõigusrikkumistega – ei kanna riiete küljes helkurit, vahetab sageli riideid, tarbib alkoholi ja liigub hämaras, esindaja selgitas täiendavalt võimalusi trahvide vaidlustamiseks ja V.V suhtes läbi viidud ekspertiisi ja teovõime piiramise tähendust ka väärteomenetlusele. Vandeadvokaat leiab, et eestkostja peaks korraldama eestkostetava igapäevaelu, tegema tehinguid, suhtlema ametiasutustega, kasutama, korraldama ja käsutama tema vara, arvestades PKS § 99 ja 100 toodud piirangutega. Palub võimaldada eestkostetaval teha väiketehinguid, summas kuni 200 krooni nädalas, isik on sellega kuni käesoleva ajani toime tulnud, raha eraldab talle eestkostja. Kuivõrd tulenevalt TSMS § 526 lg 3 ei või eestkoste aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, teeb esindaja ettepaneku menetlusökonoomikast lähtudes määrata eestkostja viieks aastaks, kuivõrd ei ole mingit alust arvata, et esindatava vaimne seisund sel määral paraneks, et tema eestkostevajadust muutuks küsitavaks.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 52 järgi V V kannatab kroonilise psühhiaatrilise haiguse all, mille tõttu ta ei ole suuteline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh ka pisitehinguid. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Lk 3 / 5

2-09-41513 Ekspertide ning eestkostet vajava isiku esindaja arvamusel V V suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla kõigi olmeprobleemidega ja langetama tema eest otsuseid. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada. J V on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Narva-Jõesuu linna avaldusele lisatud arstitõendist (vaata tl 9) lähtuvalt J V tervislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. Kohtuistungil ütles V V, et ta on nõus sellega, et tema tütar hakkab tema eestkostjaks olla. Samuti ka esindajaga kohtumisel kinnitas V V, et soovib, et tütar tema asju ajaks. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et V V eestkostja määramise vajadus on kohtumenetluse käigus tuvastatud, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus otsustas määrata V V eestkostjaks J V viieks aastaks, s.o kuni 30.10.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole V V võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus V V õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud V V psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb V V tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse.

Lk 4 / 5

2-09-41513 Fred Fisker Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.