Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

2-09-10873

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad avaldaja, pärija, annakusaaja pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Pärimisregistri andmetel on A.M., kellele kuulub korteriomand aadressil xxx, surnud 31. märtsil 2006. A.M. võimalikest pärijatest ei ole keegi pärandit vastu võtnud. Avaldaja teostab aadressil Uus 5 Kohtla-Järve asuva elamu haldamist. Korteriomandi osas on seisuga 31. jaanuar 2009 võlgnevus 35 082,81 krooni. Võlgnevus kasvab pidevalt. Avaldaja palub rakendada A.M. pärandvara suhtes hoiumeetmeid ja nimetada KÜ Uus 5 A.M. pärandvarale hooldajaks. Kohtuistung Kohtuistungil teatas avaldaja, et andmed A.M. pärijate kohta on puudulikud – pärijad elavad Venemaal, kuid täpset elukohta ei ole teada. Avaldaja esitas taotluse määrata pärandvara inventuuri teostajaks kohalik kohtutäitur. Kohtla-Järve linna esindaja toetas pärandvara hooldaja määramist ja leidis, et avaldaja on sobiv pärandvara hooldama.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. A.M. pärand avanes 31. märtsil 2006. Pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt, pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Enne 01. jaanuari 2009 kehtinud PärS § 110 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt, pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid. Pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine. Vastavalt Enne 01. jaanuari 2009 kehtinud PärS § 111 lg 1, kohus rakendab pärandvara hoiumeetmeid notari, pärija, pärandi hooldaja, testamenditäitja, pärandaja võlausaldaja, pärandisse kuuluva vara kaas- või ühisomaniku või teiste huvitatud isikute taotlusel. Kohus tuvastas, et puuduvad konkreetsed andmed A.M. võimalike pärijate kohta ning A.M. pärand vajab seetõttu valitsemist. Avaldaja on teatanud, et soovib olla A.M. pärandvara hooldaja. KohtlaJärve linn pärandvara hooldaja määramise osas vastuväiteid ei esitanud.

2(4)

2-09-10873 Lähtuvalt Enne 01. jaanuari 2009 kehtinud PärS § 112 lg 1, lg 2, lg 3 p 1,2,4,5, lg 4 ja lg 5 pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Kohus nimetab hooldajaks pärandist huvitatud isiku, huvitatud isiku poolt soovitatud isiku või muu isiku. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandit nõuetekohaselt valitseda. Kohus võib isiku, kes pärandit nõuetekohaselt ei valitse, hooldajakohustustest vabastada. Hooldaja on kohustatud: kohtu määratud tähtaja jooksul esitama kohtule pärandvara nimekirja; vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; tasuma pärandvara arvel pärandaja võlad; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata võõrandada pärandisse kuuluvat kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 588 kohaselt, kohus võib kohustada pärandvara hooldajat esitama kohtule määratud tähtpäevaks pärandvara nimekirja, milles on märgitud kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad, õigused ja kohustused, samuti esemete kirjeldus ja väärtus. Nimekirja koostamisel võivad osaleda huvitatud isikud. Vastavalt TsMS § 590 lg 1 ja lg 2, /---/. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. Pärijal ja annakusaajal on õigus esitatud aruandega tutvuda. Aruandes märgitakse esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. Kohus määrab A.M. pärandvara hooldajaks KÜ Uus 5. Pärandvara hooldajale tuleb panna kohustused esitada kohtule A.M. pärandvara nimekiri, milles peavad olema märgitud pärandi avanemise ajal olemasolevad asjad, õigused ja kohustused, samuti asjade kirjeldus ja väärtus, valitseda A.M. pärandvara heaperemehelikult ning tagada selle säilimine kuni pärandvara hooldaja kohustustest vabastamiseni, tasuda pärandvara arvelt A.M. võlad ja anda kohtule aru A.M. pärandvara hooldamisest iga kuue kalendrikuu järel kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohtuistungil esitas avaldaja taotluse määrata pärandvara inventuuri teostajaks kohalik kohtutäitur. Kohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Enne 01. jaanuari 2009 kehtinud PärS § 135 lg 1 kohaselt, kui pärija pärandit vastu võttes nõuab selle inventuuri, vabaneb ta pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma vara arvel. Vastavalt enne 01. jaanuari 2009 kehtinud PärS § 136 lg 1 ja lg 2, pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik. Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud. Lähtuvalt enne 01. jaanuari 2009 kehtinud PärS § 137 lg 1, pärija nõudel võib notar inventuuri tegemise teha ülesandeks pärijale, annakusaajale või teisele isikule, kes soovib pärandist kasu saada, samuti testamenditäitjale. Nimetatud isikutel ei ole õigust kaaluka põhjuseta inventuuri tegemisest keelduda. Notar võib teha inventuuri tegemise ülesandeks ka teisele isikule, kes nõustub inventuuri tegema. Kohus leiab, et pärandi avanemise ajal kehtinud seadus ei näinud ette pärandvara inventuuri tegemiseks kohtutäituri määramist. Lisaks märgib kohus, et pärandi inventuuri korraldas notar ning seda pärija või pärija esindaja nõudel. Pärandvara hooldaja ei ole õigustatud esitama nõuet pärandvara inventuuri teostamiseks. 3(4)

2-09-10873

Kohus leiab, et avaldaja taotlus kohaliku kohtutäituri määramiseks pärandvara inventuuri tegijaks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. /---/. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 172 lg 4 vastutavad hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Evi Kool Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.