TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-41515 Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 19.08.2009.a kohtule esitatud avalduse kohaselt (tl 1-2) on K Š vanaduspensionär ja talle on 07.07.2009.a. kuni 31.07.2012.a. määratud sügav puue. Alates 29.09.2008.a. on K. Š NarvaJõesuu Hooldekodus, kuna ta ei saanud kodus enam iseseisvalt hakkama. Psühhiaater Spivaki tõendist nähtub K. Š diagnoos vaskulaarne dementsus, ta on alates 2003.a. psühhiaatri jälgimisel ning vajab pidevat hoolitsust, kõrvalabi ja juhendamist. K. Š ei ole võimeline aru saama oma tegudest ja vastutama nende eest, ajama asju ametiasutustes. Avalduse oma tädile K. Š eestkoste seadmiseks on linnavalitsusele esitanud V I, kes on andnud nõusoleku eestkostjaks olemiseks. Avaldaja leiab, et V. I on võimeline olema eestkostjaks K Š psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks teostati Viru Maakohtu 02.08.2009.a määruse alusel SA Narva Haigla psühhiaatrite poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 15.10.2009.a on kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 56. Ekspertide järelduse kohaselt K. Š kannatab kroonilise psüühilise haiguse vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all, millele viitavad raskendatud kontaktivõime ja mälu praktiline puudumine, ta on täiesti desorienteeritud ümbruskonnas, küsimustest ja oma seisundist aru ei saa. K. Š ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ning neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma oma õigusi. Uuritav on teovõimetu. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. K. Š vajab eestkostja määramist. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (pesema aitama, söötma, puhtuse pidamist aitama jne) tema eest otsuseid langetama, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, tema õigusi kaitsma. Eestkostet vajab K. Š elu lõpuni, kuna tema seisundi paranemine pole enam võimalik. K Š riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et Narva-Jõesuu linna avaldus kuulub rahuldamisele. Esindaja külastas K. Š Narva-Jõesuu Hooldekodus. K. Š on füüsiliselt väga nõrk, liigub ratastoolis ning pole suuteline enda eest hoolitsema. Oma elu sündmustes ajab asju segi. Vestluse ajal tekkis mulje, et ta oli pidevalt valveloleku seisundis. Vesteldes teemal, et ta ei saa üksi hakkama, et ta vajab inimest, kes tema eest hoolitseks, suhtus sellesse mõistvalt ja nõustus sellega. Esindaja peab võimatuks K. Š ärakuulamist kohtuistungil, kuna ta pole suuteline oma tahet väljendama. V I ütles et viimasel ajal on nad abikaasaga ainsad kes sugulastest tädi eest hoolitsevad. Neil on alati olnud head suhted. Kohtumisel tunneb ta alati teda ära. Esindaja leiab et V. I võib olla eestkostja.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva-Jõesuu linna avaldus K Š üle eestkoste seadmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Narva-Jõesuu linna avaldusest ilmneb, et K Š psüühilise seisundi tõttu vajab igapäevases elus 2(4)

2-09-41515 järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel. Arstliku ekspertiisi otsuse alusel on K. Š sügav puue (tlk 14-15). 02.08.2009.a ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 56 (tlk 36-37) kohaselt on K. Š teovõimetu. Teda ei ole võimalik ära kuulata. K. Š esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus temaga, toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust (tlk 38). Esindaja arvamusel ei ole K. Š võimalik ära kuulata, kuna ta pole suuteline oma tahet väljendama. Kohus loobub K. Š ärakuulamisest. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed. TsMS § 260 lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. Perekonnaseadus (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus leiab, et K. Š vaimne seisund ei luba tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on K. Š piiratud teovõimega isik ja kooskõlas PKS § 92 lg 4 tuleb tema kui täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada tema üle eestkoste. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Avaldaja palub määrata eestkostjaks V I, kes on kinnitanud, et on nõus hakkama oma tädi eestkostjaks. Eestkostet vajava isiku esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina palub määrata V I K Š. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata V. I eestkostjaks. Kohus leiab, et oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on ta suuteline eestkostja kohustusi täitma. Avaldaja on arvamusel, et tervisliku seisundi tõttu ei saa K. Š mingeid tehinguid teha. Sellele järeldusele tuli ka esindaja. Arvestades psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et K. Š ei ole võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning tema suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine viieks aastaks. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et tuleb seada K. Š üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (sh ekspertiisitasu ja õigusabi kulud) riigi kanda.

Geete Lahi 3(4)

2-09-41515 Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.