KÜ Pärna 38 avaldus isiku surnuks tunnistamise nõudes
Asja läbivaatamise päev
13. oktoober 2009.a
Istungist osavõtud isikud
1) Avaldajad - KÜ Pärna 38 seaduslik esindaja V. O. ja tema nõustaja J. P.;
- G.M.;
- D.M.;
2) Asjast puudutatud isiku Kohtla-Järve Linna esindaja
M.-L. V..
Resolutsioon
1.Jätta KÜ Pärna 38 (registrikood 80162722, asukoht Pärna 38, Kohtla-Järve), G.M. (isikukood xxx, elukoht xxx) ja D.M.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) avaldus V.M.’i (sünd xxx, tegelik elukoht alates 27.11.1996.a Vene Föderatsioon) surnuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta kõik menetluskulud avaldajate kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
1.Korteriühistu Pärna 38 poolt 04. juunil 2009.a esitatud avalduse kohaselt haldab avaldaja elamut Pärna 38, Kohtla-Järve ja esindab korteriomanike huvisid. V.M. on korteriomandi xxxomanik. Elanikeregistri andmetel V. M. registreeriti korterist välja 27.11.1996.a. Avaldajale teadaolevalt lahkus V. M. Vene Föderatsiooni territooriumile, eeldatavalt Leningradi oblastisse ja ei ole Eesti Vabariigi territooriumile tagasi ilmunud.
2.Et V. M.’i elu- või asukohta puuduvad andmed 12.a jooksul, soovib avaldaja tema surnuks tunnistamist, selleks, et saaks algatada pärimismenetlust korteriomandi suhtes. Avaldaja on huvitatud pärijate väljaselgitamisest, kuna seisuga september 2005.a korteriomandil lasuvad võlgnevused summas 7 295.25 krooni ja võlgnevus kasvab.
3.Avaldaja palus vastavalt TsÜS §19 lg1, lg2, §20 lg1, lg2, §22, TsMS §509 lg1 ja lg2 tunnistada V. M. surnuks.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 09.06.2009.a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja avaldajale anti tähtaeg nõude täpsustamiseks. Avaldajale selgitati, isiku välismaale elama asumine ei ole aluseks tema Eestis surnuks tunnistamiseks, mistõttu ei tegele kohus sellise isiku otsingutega.
5.19.06.2009.a esitatud vastuses leidis avaldaja, et kohus on vääralt jätnud avalduse käiguta, sest avaldaja nõue on piisavalt selge. Kuna V. M.’i kohta puuduvad igasugused andmed alates 1996.a, siis avaldajal on õigustatud huvi isiku surnuks tunnistamiseks. Avaldajal puuduvad igasugused ligipääsu võimalused erinevatele registritele.
6.Avaldaja leidis, et kohus ei täitnud uurimispõhimõtet, kuigi temal on juurdepääs registritele olemas. Kuna tegemist on hagita asjaga, ei saa kohus avaldajale V. M.’i lähedaste otsimise kohustust panna. Samuti leidis avaldaja, et kohtul üldse puudub igasugune vajadus otsida V. M.it Vene Föderatsiooni territooriumilt. Eesti kohtute pädevus ei laiene teise riigi territooriumile ning sellist võimalust ei anna ka Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, ja kriminaalasjades art 25. p1. Sama artikli punkt 2. annab aga Eesti Vabariigi kohtule õiguse tunnistada teise lepingupoole kodaniku teadmata äraolijaks või kuulutada surnuks, samuti tuvastada tema surma fakti tema territooriumil elavate isikute taotlusel, kui nende õigused ja huvid rajanevad selle lepingupoole seadusandlusel.
ASJAST PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUSED
7.Avalduse esitamisest teatas kohus võimalikele puudutatud isikutele, s.o Kohtla-Järve linnale, V. M.’i poeg D. M.’ile, selgitades viimasele TsMS §509 lg3 tuleneva õiguse astuda menetlusse avaldajana.
8.10. juulil 2009.a esitatud seisukohas teatas Kohtla-Järve linn, et temale jääb arusaamatuks, miks avaldaja ei ole taotlenud võlgnevuste edasise kasvu peatamiseks TsMS §516 lg1 p1 alusel teadmata kadunud isiku varale hoiumeetmete rakendamist. Puuduvad isikul ei olnud vastuväited V. M.’i surnuks tunnistamisele, leides, et kuna viimased andmed V. M.’i kohta pärinevad aastast 1996.a, siis võib eeldada, et isik võib olla surnud.
2 (5)
2-09-26030
9.Kohtule 20. juulil 2009.a esitatud vastuses V. M.’i abikaasa G.M. ja poeg D.M. toetasid avaldust ja teatasid, et nendele teadaolevatel andmetel V. M. suri 2002.a juuni kuus Vene Föderatsiooni Moskva oblasti Solnetšnogorsk linna Berezki jaamas. Tegemist on suure linnaga, millisesse surnukuuri surnukeha viidi, ei ole teada.
KOHTUISTUNG
10.Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas oma avaldust. Avaldaja esindaja ja tema nõustaja seletuste kohaselt viimase 10.a jooksul neil ei ole V. M.i kohta mingit informatsiooni. G. M.a’l ja D. M.’il on ainult väide, et isik on surnud. Avaldaja kardab, et isikut võidi maha matta ilma mingisuguse dokumendi vormistamata. Avaldaja huvi on selles, et pärand avaneks ja pärijad kustutaksid võlgnevused ära.
11.Kohtla-Järve Linna esindaja jäi varem esitatud seisukoha juurde. Tema seletuste kohaselt võib olla isik on tõesti surnud, kuid kohus ei saa ilma kõikide andmete kontrollimata lahendit teha. Esindaja leidis, et kohus oleks pidanud ise tegema päringuid Vene Föderatsiooni pädevatele organitele.
12.D. Matvejv’i seletuste kohaselt viimati nägi ta isa 1995.a. Isa elas Venemaal, Sonletšnogorski linnas. Emalt saadud informatsiooni järgi isa on surnud.
13.G. M.a seletuste kohaselt oli ta koos V. M.’iga abielus. Abielu on lahutamata. Juba enne V. M.i Venemaale lahkumist abikaasad enam koos ei elanud. V. M. oli Vene Föderatsiooni kodanik. Ta töötas Venemaal mitteametlikult ja kavatses Eestisse külla tulla. 2002.a helistati G. M.a’le ja teatati, et abikaasa suri 2002.a. Hiljem pöördus ta surma tuvastamiseks helistanud isiku poole, kuid abi ei saanud, sest liiga palju aega oli läinud. Isik, kes helistas, oli tema sugulane, seega saab teda usaldada. Tema arvates praeguses situatsioonis päringute tegemine ei anna tulemust, sest liiga palju aega on läinud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud avalduste ja asjast puudutatud isiku vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus tuleb läbi vaatamata jätta.
15.08.06.2009.a tegi kohus järelpäringu Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi, et selgitada välja V. M.’iga seotud isikuid. Saadud vastuse järgi on temaga seotud isikuks- poeg D. M.. Kohtuistungil esitatud abielutunnistuse järgi V. M. ja G. M.a abiellusid 20.11.1976.a (t.lk. 57). Et V. M.il oli abikaasa, ei olnud kohtul teada. Sellepärast kaasas kohus menetlusse asjast puudutatud isikutena D. M.i ja Kohta-Järve linna, eeldades, et avalduse rahuldamisel ja D. M.’i poolt V. M.’i pärandvara vastuvõtmisest keeldumisel, tekib Kohtla-Järve linnal vastavalt pärimisseaduse (PärS) §11 lg2, §18 lg1, §125 lg1 pärandi vastuvõtmise kohustus. Kuna 20.07.2009.a esitatud avalduses D. M. ja G. M.a samuti paluvad avaldust rahuldada, siis TsMS §509 lg1 tulenevalt käesolevas menetluses KÜ Pärna 38, D. M. ja G. M. on avaldajad, KohtlaJärve linn aga asjast puudutatud isik.
16.Jõhvi Notar Anne Kivendi juures 17.10.1996.a sõlmitud korteri ostu-müügilepingu alusel omandas V. M. ühetoalise korteri asukohaga xxx (t.lk. 4). Omandiõigus korterile tekkis
3 (5)
2-09-26030 erastamise teel. Kuna V. M.’i nimele registreeritud korter soetati abielu kestel, siis korteri näol on tegemist abikaasade ühisvaraga perekonnaseaduse (PkS) §14 lg1 mõistes.
17.Avalduse juurde lisatud Kohtla-Järve linna Elanike registri 24.12.2003.a tõendi nr 700 kohaselt V. M. elas Eestis kuni 27.11.1996.a, mil ta registreeriti välja Venemaale (t.lk. 6). IdaViru Politseiprefektuuri 26.01.2004.a ja Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 10.08.2005.a tõendite kohaselt juba pikemat aega V. M. ei ela korteris asukohaga xxx, sest 1996.a ta sõitis ära Venemaale (t.lk. 11, 12). Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi isik, kelle surnuks tunnistamisest taotletakse, elas alates 27.11.1996.a Venemaal (t.lk. 26).
18.Eeltooduga on tuvastatud, et V. M. ei olnud Eesti Vabariigi kodakondsust. Ta oli Vene Föderatsiooni kodanik ja tal ei olnud elamisluba Eestis elamiseks. Alates 1996.a tegelikult elas ja töötas ta Venemaal, sellest ajast alates ei ole ta Eesti Vabariigi territooriumile tagasi ilmunud. Seega viimased andmed tema Eestis elamise kohta pärinevad 12.a tagasi. Käesoleva avalduse lahendamisel analüüsib kohus, kas Eestis elanud Vene Föderatsiooni kodaniku Venemaale elama lahkumine ja üle 12.a seal alaliselt elamine annab huvitatud isikutele õiguse esitada Eesti Vabariigi kohtule avalduse sellise isiku surnuks tunnistamiseks ja kas Eesti Vabariigi kohus on pädev sellise avalduse lahendama.
19.Isiku surnuks tunnistamise õiguslikud alused on ammendavalt reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §19, mille 1. lõike kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS §19 lg1 mõttest tulenevalt isiku surnuks tunnistamist saab nõuda üksnes siis, kui isiku, kelle surnuks tunnistamist nõutakse, elukoht oli Eestis. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edasi tekstis leping) art 25 lg1 isiku teadmata äraolijaks tunnistamise ja surnuks kuulutamise või surma fakti tuvastamise asjus on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanik oli isik ajal, mil ta viimastel andmetel oli elus.
20.Kohus ei nõustu korteriühistu 16.06.2009.a avalduses aset leidnud põhjendustega Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu art 25 p2 alusel tal avalduse esitamise õiguse tekkimise kohta. Lepingu art 25 punkti 2 alusel ühe lepingupoole võivad tunnistada teise lepingupoole kodaniku teadmata äriolijaks või kuulutada surnuks, samuti tuvastada tema surma fakti tema territooriumil elavate isikute taotlusel, kui nende õigused ja huvid rajanevad selle lepingu seadusandlusel. TsMS §109 lg1 p1 alusel Eesti kohus võib tunnistada isiku surnuks, kui teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis. Kuna asjas kogutud tõendite ning D. M.’i ja G. M.a seletuste kohaselt V. M. oli Vene Föderatsiooni kodanik, siis Eesti Vabariigi kohus ei ole pädev Venemaal elanud Vene Föderatsiooni kodaniku surnuks tunnistama. Sellepärast TsMS §423 lg1 p13 alusel jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Pädevuse puudumise tõttu ei pea kohus sellise avalduse lahendamiseks tegema TsMS §510 sätestatud isiku surnuks tunnistamiseks vajalikke toiminguid ega tegema järelpäringuid Vene Föderatsiooni pädevatele asutustele.
21.D. M.’i ja G. M.a avalduste ja nende poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt, isik, kelle surnuks tunnistamiseks on avaldus esitatud, on tegelikult surnud 2002.a juunikuus. On üldiselt
4 (5)
2-09-26030 teada, et isiku surma fakti registreerimiseks koostatakse surmaakti ja surmatunnistuse. Avaldajad ei ole pöördunud Vene Föderatsiooni pädevate organite poole V. M.’i surmaakti või surmatunnistuse saamiseks. Isiku surmaakt või surmatunnistus välistab sama isiku surnuks tunnistamise avalduse sisuliselt lahendamist, sest kohtulahendiga ei ole enam võimalik surma kui juriidilist fakti tuvastada.
22.Käesoleval kohtumääruse punktis 16 on tuvastatud, et korter xxx, on abikaasade ühisvara. Sellega seoses peab kohus peab vajalikuks märkida, et olukorras, kus teine abikaasa elab Eestis, lepingu art 25 lg2 ja TsMS §109 lg1 p2 alusel korteriühistul ei saa olla õigustatud huvi isiku surnuks tunnistamise ega surma aja tuvastamise avalduse esitamiseks, sest korteril lasuvate võlgnevuste kasvamise vältimiseks reeglina on korteriühistul õigus nõuda võlgnevuste tasumist G. M.a’lt. Lisaks on korteriühistul õigus nõuda TsÜS §18 lg1 alusel ja TsMS §516 lg1 varale hoolduse määramist.
23.Kohus selgitab D. M.’ile ja G. M.a’le, et lepingu art. 1 punkti 2 alusel neil on õigus pöörduda Vene Föderatsiooni Solnetšnogorski linna poole V. M.’i surmaakti ja surmatunnistuse saamiseks.
MENETLUSKULUD
24.TsMS §172 lg1 alusel jätab kohus kõik menetluse kulud avaldajate kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) §15 lg1 p5 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. KÜ Pärna 38 on 01.06.2009.a tasunud avalduse esitamise eest riigilõivu 1 000 krooni. Kuna avaldus on jäetud läbi vaatamata, siis RLS §15 lg1 p5 ja TsMS §150 lg1 p3 ja lg4 alusel on avaldajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.
25.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §425 lg1, lg2, §427, §660 lg1, §661 lg1, lg2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.