lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-22201/12

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 27.10.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-22201/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1404
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2009.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-22201

Tsiviilasi

Narva linna avaldus I R hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (aadress Linda 4, Narva) Avaldaja esindaja Galina Vologdina Asjast puudutatud isikud: I R (isikukood XXX, asukoht XXX) I R esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob OÜ, Tondi 1-306, 11313 Tallinn) Valkla Hooldekodu (registrikood 70003052, asukoht Valkla küla, Kiiu sjk., Kuusalu vald, 74604 Harjumaa)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Avaldus rahuldada.
2.Pikendada I R suhtes kohaldatud hoolekandeasutuses ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel hooldamist ühe aasta võrra s.o kuni 27. oktoobrini 2010.a. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulud) riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või koos elanud pereliikmed, isiku eeskostja või hooldaja, isiku nimetatud usaldusisik, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja valla- või

linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik

15.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
mail 2009.a. esitas Narva linn Viru Maakohtule avalduse I R hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt Narva Linnakohtu 26.05.2003.a kohtuotsusega suunati I R tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse, kuna piiratud teovõimega I R on orgaaniline nõdrameelsus, alkohoolne epilepsia. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 3 kohaselt võib isiku paigutada hoolekandeasutusse kuni üheks aastaks. 01.11.2009.a lõpeb I R ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusel viibimise tähtaeg, mis oli pikendatud Viru Maakohtu 18.11.2008.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-67327. Hooldekodu poolt väljaantud haigusloo väljavõttest nähtub, et psüühilise seisundi tõttu I. R on näidustatud regulaarne pikaajaline ravi psühhofarmakondiga. 2007. aastal I R nimele koostatud kehtiva rehabilitatsiooniplaani (kehtib kuni 15.11.2010, Sotsiaalkindlustusameti suunamiskiri nr S00057424) kohaselt vajab ta jätkuvalt tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hoolduse teenust. Märgitud asjaolud kogumis põhjendavad I R hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamist üheks aastaks kuni 01.11.2010.a. Avaldaja palub pikendada I R (isikukood XXX, viibib Valkla Hooldekodus) hoolekandeasutuses hooldamise tähtaega üks aasta, s.o kuni 01.11.2010.a.
10.juunil 2009.a. võttis kohus Narva linna avalduse menetlusse ning määras erinõude korras kuulata ära puudutatud isikutena I R ja Valkla Hooldekodu esindaja ning määras anda I R riigi õigusabi. 17.08.2009.a. määrusega määras kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat Tiina Mare Hiiobi. 29.10.2008.a. riiklikult tunnustatud ekspert psühhiaater Anu Arold tegi tsiviilasjas nr 2-08-67327 I R suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning koostas ekspertiisiakti nr 70-08 (tlk 33-40). Juhindudes TsMS § 5391 lg 2 kohus uut ekspertiisi ei määranud, kuna eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Puudutatud isikute ja nende esindajate seisukohad I R esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiobi kirjaliku seisukoha kohaselt (tlk 71-73) vajab I R jätkuvalt paigutamist ööpäevaringselt tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses, et tagada isikule ravi sotsiaalselt turvatud ja olmeliselt tagatud keskkonnas. Muud psühhiaatrilist abi ja teenust ei ole I R suhtes võimalik rakendada. I R kinnisesse raviasutusse paigutamist tinginud asjaolud SHS § 19 lg 1 punktides 1-3 alusel esinevad ega ole ära langenud, isik vajab jätkuvalt ravile paigutamist tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses ning tema viibimist sellises raviasutuses tuleb pikendada 1 aasta võrra. Erinõude korras Valkla Hooldekodus ärakuulatud I R sõnul (tlk 61) ei ole ta nõus rohkem hooldekodusse jääma. Tahab minna ema juurde Narva. Ema on 79 aastane, haige ja invaliid. Ema kirjutab talle ja tema kirjutab vastu. I. R arvab et on hooldekodus sellepärast et talle on määratud ravi, antakse tablette. Jalg oli haige, kuid nüüd on parem. Muud tervisehäda peale haige jala tal ei ole. Erinõude korras ärakuulatud Valkla Hooldekodu tugevdatud järelevalve osakonna juhataja Merike Lepmaa sõnul (tlk 61) on I R orgaaniline dementsus tekkinud alkoholi tagajärjel, ta põeb epilepsiat. I. R puudub haiguskriitika, ta ei näe põhjust, miks ta peaks ravimeid võtma. Tal käivad peal ka tigedushood. Vahepeal, kui ta jalg oli väga haige, siis anti talle liikumiseks kepp, kuid sellega hakkas ta hoope jagama teistele patsientidele ja kepp tuli ära võtta. Vahepeal lööb ta ka käega, mistõttu peab olema pidev järelevalve. Tema igapäevane elu käib suunamise ja juhendamisega, ta on passiivne ja ainult lamaks, kui saaks. Pakutud tegevustest osa ei võta. Pesemine ja õue minek toimub sunniviisiliselt. Toetav võrgustik- ema ja tütre näol- puudub tal

täiesti. Huvi nad tema vastu ei tunne. Vaatamas ei ole keegi käinud. Postiga pole kirju tulnud viimase paari aasta jooksul. Kuna tal haiguskriitika puudub, ravimeid ta iseseisvalt ei võta, ning toetusravist hoolimata muutub ta vahetevahel vägivaldseks, siis M. Leppmaa arvates vajab I. R jätkuvalt tugevdatud järelevalveteenust. I. R on ka epilepsia ja hood on küllaltki rasked. Kuna hetkel saab ta ravimeid, siis viimasel paaril kuul hooge pole olnud. Arvestades I. R senist igapäevast käitumist arvab M. Leppmaa, et I. R hooldamise tähtaega tuleks aasta võrra pikendada. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus I R tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses hooldamise pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 5391 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud. I R on viibinud Valkla Hooldekodu tugevdatud järelevalveteenusel alates 2003.aastast, mil isik Narva Linnakohtu 26.05.2003.a. kohtuotsusega suunati tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. I R kinnises asutuses viibimise tähtaega on korduvalt pikendatud. Viru Maakohtu 18.11.2008 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-08-67327) pikendati I R kinnises asutuses viibimise tähtaega kuni 01.11.2009.a. (tlk 3-7). Nimetatud tsiviilasjas 29.10.2008.a. läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 70-08 nähtus, et I R esines nõrgamõistuslikkus segatüüpi dementsuse (nõdrameelsus) kujul. I R vajab oma vaimse tervise seisundist tulenevalt ööpäevaringset järelevalvet. Alkoholi tarvitamise tagajärjel võib I R muutuda ohtlikuks. I R vaimse tegevuse häiretest tingitud kriitikavõime puudumise tõttu ei ole tema ütlused alati kooskõlas objektiivse reaalsusega. Kohtule esitatud avaldusele lisatud psühhiaater dr Kairi Mägi otsuse ( tlk 9) kohaselt psüühilise seisundi tõttu on I. R näidustatud regulaarne pikaajaline ravi psühhofarmakondidega. Isikliku rehabilitatsiooniplaani (tlk 10-30) soovituste põhjal vajab I R stabiilset, igapäevast toetust pakkuvat elukeskkonda, ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenuse jätkamist. Lähtuvalt I. R ebareaalsest maailmapildist ja enda võimetest ning tõsisest alkoholisõltuvusest on I. R kõige sobilikum tugevdatud turvaline järelevalve ja hooldusega ööpäevaringne teenus. Muud teenust kui ööpäevaringne tugevdatud järelevalve pole I R suhtes võimalik rakendada. Kohus asub seisukohale, et antud juhul esinevad kõik SHS § 19 lg 1 toodud alused, mistõttu on

põhjendatud I R Valkla Hooldekodus hooldamise tähtaja pikendamine. I R esineb kestva iseloomuga vaimutegevuse häire- orgaaniline nõdrameelsus koos alkohoolse epilepsiaga. Ivan R haiguskriitika on puudulik, millest tulenevalt ei järgi I R väljaspool hoolekandeasutust talle arstide poolt ette kirjutatud ravirežiimi ega tarvita ravimeid. Kui I R süstemaatilist hooldust ja ravi ei saa, võib isik kujuneda ohuks endale ja teistele, mis on arvestades isiku varasemat käitumist hinnates reaalne. Seda kinnitab ka I R käitumine hoolekandeasutuses, kus võib keelduda ravimitest või ootamatult muutuda vägivaldseks kaaspatsientide suhtes. Seega võib kohtule esitatud materjalidest järeldada, et I R pideva kõrvalabi, ravi ja järelevalve tagamine ei ole võimalik muul viisil kui tema kinnisesse asutusse paigutamisel ning seega ei ole võimalik I R suhtes kasutada muud abinõud, kui pikendada tema hooldamise tähtaega tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses alates määruse tegemisest ühe aasta võrra s.o. kuni 27. oktoobrini 2010.a. (TsMS § 538 lg 2). TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium