Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hageja nõue ja põhjendused 15.01.2008. asus I. A. tööle AS-i Valnes neljakuulise katseajaga. 05.05.2008 lõpetas AS Valnes I. A. töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel. I. A. pöördus avaldusega Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidlus-komisjoni, kes. 09.09.2008 otsusega rahuldas avalduse ning tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistisi avaldaja kasuks kahe kuu keskmise palga 41 134,22 krooni. Tööandja AS Valnes ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning pöördus Harju Maakohtusse. AS Valnes väidetel on I. A. nõue põhjendamata ja tõendamata. Töösuhe lõpetati katseajal, kuivõrd hagejal ei olnud vajalikku suhtlemisalast sobivust, puudusid vajalikud võimed ja kutseoskused. I. A. palkamisega seoses tegi tööandja kulutusi, uut töötajat pole siiani. See tõendab, et majanduslik põhjus polnud töölt vabastamise alus ega soov palgata lähikondset. I. A. tegi vaid üksikuid kliendikülastusi, käive oli kordades väiksem kui tööandja kulutused töötajale ning kostja keeldus töötamast hulgimüügijuhi M. S. alluvuses, kuigi see oli lepingus kokku lepitud. Ta ei kohanenud kollektiiviga, oli eksimus klient V. P. - jättis täpsustamata ukselinkide sobivuse kliendi ustele. A. V., kes saatis 28.04.2008 e-kirja, ei olnud hageja seaduslik esindaja ega omanud volitusi sõlmida tööõiguslikke kokkuleppeid, sh leppida kokku katseaja ennetähtaegses lõpetamises. Sisuliselt sisaldab e-kiri kokkuvõtet arenguvestlusest ilma seisukoha võtuta katseaja tulemuste kohta. Katseaja viimaseks päevaks oli 15.05.2008. Tööandja teatas I. A.le töölepingu lõpetamisest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu 05.05.2008, so katseaja kestel. Tööandja ettepanek lõpetada tööleping poolte kokkuleppel ei tähenda muud, kui soovi lõpetada leping töötaja jaoks valutumalt. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses taotles I. A. töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitise väljamõistmist kahe kuu palga suuruses - 45 000 krooni. Töövaidluskomisjoni 09.09.2008 otsusega rahuldati avaldus - tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel alates 06.05.2008 ebaseaduslikuks ja loeti leping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel 05.05.2008 ning kostjalt mõisteti välja hageja kasuks hüvitis TLS § 117 lg 2 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses 41 134,22 krooni. Kooskõlas ITLS § 24 lg 4 vaatas kohus töövaidluskomisjonile esitatud I. A. avalduse läbi hagimenetluses hagina. Kuna töövaidluskomisjon hageja avaldust täielikult ei rahuldanud, hüvitis mõisteti välja nõutust väiksemas suuruses, ning hageja töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse ei pöördunud, lahendas kohus vaid neid nõudeid, mille vaidlustas kostja (ITLS § 24 lg 3). Maakohus tuvastas, et hageja vabastati töölt TLS § 86 p 5 alusel - katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4 järgi võeti hageja tööle müügijuhi ametikohale neljakuulise katseajaga alates 15.01.2008. Palgatingimused lepiti kokku 15.01.2008 poolte poolt allkirjastatud palgakokkuleppes, mille kohaselt oli hageja põhipalgaks 10 000 krooni ja tulemustasu 1,5% lisatasu laekunud hulgimüügi müügikattelt. 05.05.2008 koostas kostja hageja töölt vabastamise dokumendi (TVK toimiku lk 19), mille kohaselt hageja pidi töölt vabastatama alates 06.05.2008 poolte kokkuleppel. Töölt 2(9)

vabastamine jäi realiseerimata hageja vastuseisu tõttu. Samal kuupäeval 05.05.2008 vabastas kostja hageja töölt alates 06.05.2008 TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (TVK toimiku lk 25). Otsuse kohaselt TLS § 33 lg 1 sätestab, et töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. TLS § 33 lg 2 järgi ei tohi katseaeg ületada nelja kuud. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus töölepingu lõpetada (TLS § 86 p 5). TLS § 34 lg 1 kohaselt määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja, kuid see ei tähenda, et tööandja ei pea tõendama, milles seisnesid katseaja negatiivsed tulemused. Dokumendis, millega kostja hageja töölt vabastas on vaid konstateeritud töölepingu lõpetamist TLS § 86 lg 5 alusel seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Sellest ei ole võimalik järeldada töölepingu lõpetamise põhjendatust hageja töölt vabastamise üle katseaja ebarahuldavate tulemustega. Taotluses, mille kostja kohtule esitas, esitas ta töölepingu lõpetamise põhjendused ja tõendid. Hageja leiab, et katseaeg oli tema töölt vabastamise ajaks lõppenud, kuna kostja nõukogu liige A. V. saatis talle 05.05.2008 sellekohase e-kirja (TVK toimiku lk 20). Kostja tõlgendab kirja hagejast erinevalt. Kostja leiab, et nõukogu liige ei ole äriühingu esindaja, mistõttu tal puudus õigus hageja katseaja lõpetamise otsust vastu võtta. Tunnistajana ülekuulatud A. V. ütluste kohaselt ei olnud tegemist tema otsusega, kiri kajastab tema arvates hageja seisukohti, mille tunnistaja edastas juhatuse esimehele. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja nõukogu liige A. V. lõpetas 05.05.2008 ekirjaga hageja katseaja. Sellest tulenevalt ei analüüsinud kohus kostja poolt esitatud põhjendusi ja tõendeid, tunnistajate M. S. ja A. V. ütlusi tõendamaks katseaja ebarahuldavaid tulemusi ning hageja poolt 21.04.2009 esitatud tõendeid ja vande all antud ütlust tõendamaks hageja tööga toimetulemist. Otsuse kohaselt kooskõlas VÕS § 1 lõikega 1 kohaldatakse VÕS-i üldosas sätestatut ka töölepingule. VÕS § 7 lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leidis, et antud asjas ei ole võimalik e-kirja puhul kindlaks teha poolte ühist tegelikku tahet. Seetõttu tõlgendas kohus kirja VÕS § 29 lõikes 4 sätestatu kohaselt. Viidatud kirjas, mille kostja nõukogu liige saatis 05.05.2008 hagejale ja juhatuse esimehele, on märgitud, et 28.04.2008 oli hagejal kostja nõukogu liikmega arenguvestlus. „Teemade ja otsuste" all on kirjas kolm punkti - 1) töösse sisseelamine; 2) tööülesannete olukord ja 3) edaspidised sammud. Kirjutatu sõnastusest ei ole võimalik välja lugeda, et tegemist on hageja seisukohtade kirjapanekuga. E-kirja lugev mõistlik isik saaks p 1 all kirjas olevast tekstist „katseaeg läbi, kuid töösse ja meeskonda pole veel sisse elanud" aru, et katseaeg on lõppenud. Kuna kõigile kolmele märgitud punktile eelneb tekst „teemad ja otsused", siis järeldubki tekstist „katseaeg läbi", et kostja otsustas katseaja lõppemise üle; sellist otsust ei saa vastu võtta töötaja. Antud juhul ei saa lähtuda asjaolust, et A. V., kes nimetatud otsuse kirja pani, ei olnud kostja seaduslik esindaja, vaid nõukogu liige.

3(9)

Juhindudes TsÜS § 118 lg-st 2 luges kohus A. V. kostja esindajaks hagejaga 28.04.2008 arenguvestlust läbi viies. Kuna äriühingut võib esindada ka volituse andmisega ei pidanud hageja teadma, et temaga arenguvestlust läbi viinud A. V.l see puudus. Asjaolu, et hageja ei pruukinud teada A. V.l kostja volituse puudumist või seda, et A. V. ei ole kostja esindaja, kinnitab kohtu arvates hageja kohtuistungil vande all antud seletus, mille kohaselt andis suurema osa ülesandeid hagejale A. V., kes ka kontrollis ülesannete täitmist (t.lk 301 pöördel). Hageja seletuse kohaselt sai ta A. V. saadetud e-kirjast aru selliselt, et katseaeg on lõppenud ja 05. mail tehakse töölepingu muudatus. Ka töölepingu lõpetamise dokumendid esitas hagejale A. V.. Ülalmärgitud põhjendustel leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning luges töölepingu lõpetamise hagejaga TLS § 86 p 5 alusel ebaseaduslikuks ning luges tööleping lõpetatuks 05.05.2008 TLS § 79 lg 1 alusel. Ühtlasi mõistis kohus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise TLS § 117 lg 2 alusel 2 kuupalga suuruses, so 41 134,22 krooni. Hageja keskmise palga arvestamisel juhindus kohus Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusest nr 275, millega on kehtestatud keskmise palga arvestamise kord ning kostja poolt koostatud tõendist hageja palga suuruse kohta. Otsuse kohaselt kohaldamisele kuulub nimetatud määruse § 2 lg 2 kuna hageja töötas kostja juures vähem kui kuus kalendrikuud. Töövaidluskomisjon on hageja keskmise palga õigesti arvutanud viidatud määruse ja esitatud tõendite alusel. Kostja on kohtule esitatud taotluses hagejale ette heitnud, et hageja ei ole esitanud töövaidluskomisjonile alust ja põhjendust 45 000 kroonise nõude kohta. Töövaidluskomisjon ei mõistnud välja hageja poolt taotletud 45 000 krooni, vaid arvutas hüvitise, mida hagejal on õigus saada lähtuvalt hageja poolt saadud palgast ja Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusest. Kuna töövaidluskomisjoni poolt on hageja keskmine palk õigesti arvutatud, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja sama summa, mille mõistis välja töövaidluskomisjon. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellant on seisukohal, et maakohus on rikkunud TsMS § 232 tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet ning TsMS § 442 lg 8 kohtuotsuse põhjendamise nõuet ning ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29 lg 4, TsÜS § 118 lg 2 ja jätnud kohaldamata VÕS § 8 lg 1, TsÜS § 118 lg 3, TLS §-le 70 ja TsÜS § 83 sätteid ning seetõttu teinud vale otsuse. Kohus on käsitlenud A. V. 28. aprilli kirja vastuoluliselt Ühelt poolt nimetab ta seda lepinguks ja seetõttu leiab, et tuleb välja selgitada poolte ühine tahe, teiselt poolt nimetab ta seda kostja otsuseks. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 1 on leping tehing kahe või enama isiku vahel. Kuivõrd tegemist oli ühepoolse kirjaga võib seda äärmisel juhul käsitleda kui kirja esitaja tahteavaldust. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 peab kohus hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus on kirja tähenduse tõlgendamisel lähtunud ainult hageja ütlustest ja jätnud arvestamata kirja autori A. V. ütlused. Tunnistaja A. V. ütlustega on tõendatud, ta ei soovinud e-kirjaga lõpetada katseaega enne tähtaega vaid pani üksnes kirja hageja seisukohad. Hageja ei ole ka ise väitnud, et ta oleks arenguvestlusel A. V.ga kokku leppinud katseaja ennetähtaegse lõpetamise, vaid väidab, et arvamus, et katseaeg lõpetati ennetähtaegselt, kujunes tal välja 28.04.2008 e-kirja põhjal. Seega pidi kohus tuvastama, et e-kirja sisuks oli soov muuta töölepingut. 4(9)

Kohus on meelevaldselt asunud seisukohale, et tekst „katseaeg läbi“ oli otsuse n.ö. resolutiivosa ja seetõttu ei saanud olla hageja seisukoha konstateering. E-kirja tekst nagu ka pealkiri sisaldab teemasid ja teemade raames vastu võetud otsuseid. Kohus on analüüsinud teksti kontekstiväliselt arvestamata pealkirja ja sõnastust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et lause „katseaeg läbi, kuid töösse ja meeskonda pole veel sisse elanud“ asub teema „Töösse sisse elamine“ all, seega peaks see teema sisaldama otsust või hinnangut töösse sisseelamise kohta. Sõnastus „Katseaeg läbi, kuid ..“ on olemasolevat olukorda konstateeriv, mitte aga õiguslikku olukorda muutev. Isegi kui e-kirja autori selgitusi mitte arvestada, ei saa lausest välja lugeda soovi katseaeg lõpetada ennetähtaegselt. Töötaja väitel sai ta aru, et katseaeg on lõppenud e-kirja sõnastusest. Pooled ei ole väitnud, et katseaeg lõpetati enne e-kirja kirjutamist, näiteks arenguvestlusel (A. V. on selle oma ütlustes välistanud). E kirjaga ei saanud konstateerida ka juba varasemat katseaja lõpetamist. Tuleb arvestada ka A. V. tunnistust, et ta ei teadnud katseaja lõppemise täpset aega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on arvestanud A. V. esindamisele hinnangu andmisel ainult hageja tendentslike ütlustega ning pole arvestanud tunnistajate A. V. ja M. S. ütlustega. Kohus on asunud seisukohale, et A. V. andis hagejale tööülesandeid, kuigi see on vastuolus A. V. väidetega, et ta ei andnud hagejale tööd ega kontrollinud tööülesannete täitmist hageja poolt, vaid andis ainult marketingialaseid juhiseid. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud e-kirjadest tuleneva, et A. V. ja hageja vaheline tööalane suhtlus oli kitsalt marketingi puudutav, mis oli väike osa hageja ametijuhendiga määratletud tööülesannetest. Hageja poolt kohtule esitatud hageja ja A. V. vaheline e-kirjavahetus kinnitab, et A. V. andis juhiseid vaid ametijuhendi punkti 3.12 osas: „Turundus ja reklaamialaste ülesannete lahendamine oma kliendigrupi lõikes ja juhatuse poolt kirjalikult kokku lepitud summade ja suundade ulatuses“. Samas oli erinevaid ametikohustusi hageja ametijuhendis kokku 15. Hageja poolt esitatud e-kirjadest ei nähtu, et tema ja A. V. vaheline suhtlus oleks olnud tihe ja sisuline, et seda saaks tõlgendada kui tööülesannete andmist ja täitmise kontrollimist. Pigem oli see lühike ja lakooniline. Samuti kinnitab A. V. poolt hageja osalist, vaid marketingialast juhendamist, hagile lisatud koolituskava, mis oli hageja poolt allkirjastatud, ning kinnitab tema teadlikkust A. V. vastutuse ulatusest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et isegi kui lugeda, et ka A. V. andis hagejale tööülesandeid, andis vastavalt töölepingule hagejale tööülesandeid peamiselt M. S.. Nimetatud asjaolu pole hageja ka vaidlustanud. Seega nii õiguslikult kui ka faktiliselt oli hageja ülemuseks M. S., mitte aga A. V.. Samuti ei vasta tõele, et töölepingu lõpetamise dokumendid andis hagejale A. V.. Apellant on seisukohal, et kui vastaks tõele hageja väide, et A. V. andis talle tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist, ei saaks sellest järeldada et A. V.l oleks õigus ka töölepingut muuta. Õigus anda tööülesandeid ei ole sama, mis õigus muuta töölepingut. Vastupidine seisukoht tähendaks, et igal keskastme juhil või brigadiril oleks õigus töötajate töölepingut muuta. Isegi, kui A. V. oleks andnud hagejale tööülesandeid, ei tähendaks see õigust sõlmida, muuta ja lõpetada töölepingut. On tavapärane, et töölisele annab ülesandeid tema vahetu ülemus, näiteks osakonnajuhataja, kuid see ei tähenda, et osakonnajuhataja saaks ainuüksi ülesannete andmise ja kontrollimise tõttu teha äriühingu nimel tehinguid. 5(9)

Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus on otsuses märkinud, et „Juhindudes TsÜS § 118 lg-st 2 tuleb A. V. lugeda kostja esindajaks hagejaga 28.04.2008 arenguvestlust läbi viies. Kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt tuleb järeldada, et arenguvestluse läbiviijal on volitused esindada äriühingut. Arenguvestlus ei ole tehing, et hageja oleks pidanud eeldama volituste olemasolu. Apellandile ei ole teada ühtegi normi või tava, mille põhjal peaks arenguvestluse läbi viima isik, kellel on õigus sõlmida äriühingu, mille töötajaga arenguvestlust läbi viiakse, nimel tehinguid. Arenguvestlus on üks paljudest töötaja hindamise viisidest, mille läbiviimise ja läbiviija on iga ettevõtja enda otsustada. Tavapärane on, et arenguvestluse viib läbi personalitöötaja, kellel endal puuduvad volitused seoses töölepinguga ja kes edastab arenguvestluse tulemused töölepingut muutma volitatud isikule otsuse tegemiseks. Seega on ekslik arvata, et arenguvestluse läbiviimise alusel sai eeldada volituste olemasolu. Samuti on ekslik eeldada volituste olemasolu, kuna vastavalt TsÜS § 118 lg 3 oleks pidanud volikiri olema kirjalikus vormis. Käesolevas asjas pole esitatud ühtegi asjaolu, mille põhjal oleks hageja saanud mõistlikult arvata töölepingu muutmisega seotud volituste olemasolu A. V.l, kes ei ole mingilgi viisil avaldanud vastavate volituste olemasolu. Asjaolu, et hageja võis arvata seda ebamõistlikult ei oma käesolevas asjas tähendust. Käesoleval juhul ei ole kohaldatav TsÜS § 118 lg 2. Lisaks eeltoodule esitas hageja seisukoha, justkui tema katseaeg oleks ennetähtaegselt lõpetatud alles avalduses TVK-le. Vestluses K. S. hageja seda ei väitnud. Tulenevalt TLS § 59 lg 1 on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Seega oleks ka katseaja ennetähtaegne lõpetamine töölepingu muutmine ja vastavalt TLS §-le 70 vormistatakse töölepingu tingimuste muutmine kirjalikult. Muudatustele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja. Käesoleval juhul on hageja lepingu muudatusena esitanud kostja esindajaks mitteoleva isiku allkirjastamata e-kirja, milles ei ole üheselt arusaadav kostja soov lepingut muuta. Tulenevalt TsÜS § 83 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega ainuüksi tehinguvormi järgimata jätmise tõttu ei saanud 28.aprilli e-kiri kaasa tuua töölepingu muutmist. 24.04.2009 istungil antud ütlustes väitis hageja, et tal ei võimaldatud toodetega tutvuda, kuna tooteid ei olnud füüsiliselt koolitusel ning kohtumisel kostja juhatuse liikme K. S. ütles viimane, et hageja tegi oma tööd väga hästi. Samuti väitis hageja, et töölepingu lõpetamise kokkuleppe esitas talle A. V.. Nimetatud asjaolu oli hagi rahuldamise üheks põhjuseks, kusjuures sellise väite esitas hageja alles vande all ülekuulamisel. Nimetatud väited olid uued asjaolud, mille ümberlükkamiseks taotles koheselt kostja oma seadusliku esindaja vande all üle kuulamist. Kohus jättis taotluse rahuldamata kuna see oli esitatud peale seadusega antud tähtaega. Apellant taotleb uuesti kostja seadusliku esindaja K. S. ülekuulamist. Kostjal puudus hagiavalduses esitatud väidete põhjal vajadus oma vastuväidete tõendamiseks kostja seadusliku esindaja ütlustega. Nimetatud vajadus tekkis aga hageja vande all antud ütlustega, mis olid iseenesest uuteks väideteks ja ka tõenditeks.

6(9)

Apellant soovib tõendada K. S. ütlustega, et võimaldas hagejale koolituse vastavalt tema ameti vajadustele ja et töölepingu lõpetamise toimingu viis läbi kostja seaduslik esindaja, mitte A. V.. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmises on õige, kuid otsuse põhjendav osa kuulub muutmisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tõendite hindamisel. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumist seadusliku esindaja K. S. vande all ülekuulmata jätmises. Maakohus tuvastas, et I. A. asus tööle Valnes AS-i 15.01.2008 XXXXXXXXXX 4-kuulise katseajaga. 05.05.2008 I. A.ga tööleping lõpetati TLS § 86 p 5 alusel, so katseajaga mittetoimetuleku tõttu. Kuivõrd kostjaga sõlmiti ja lõpetati tööleping 2008.a, siis tuleb kohaldada sel ajal kehtinud töölepingu seadust (TLS). Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas kostja nõukogu liikme A. V. poolt saadetud 28.04.2008 e-maili saab lugeda katseaja ennetähtaegseks lõpetamiseks ning kas I. A.ga töölepingu lõpetamine katseajaga mittetoimetuleku tõttu oli seaduslik. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses toodud väitega, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et töölepingu lõpetamise ajaks oli I. A. katseaeg lõppenud ning seetõttu ei saanud töölepingut lõpetada TLS § 86 p 5 alusel. TLS § 28 lg 1 järgi tööleping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Töövaidluskomisjoni toimikus olevast töölepingust ilmneb, et kostja on järginud kohustuslikku vorminõuet ning on hagejaga sõlminud kirjaliku töölepingu 15.01.2008. Kostja seadusliku esindajana on töölepingule alla kirjutanud juhatuse liige K. Saun. Seega pidi hageja olema teadlik, kellel on töölepingu sõlmimise, selle muutmise õigus. Ka töölepingu lõpetamise dokumendi on allkirjastanud sama isik. Äriseadustiku § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi nõukogul puudub pädevus tehingute sõlmimiseks äriühingu nimel. Seega ei saanud ka A. V. kostja nõukogu liikmena hagejaga sõlmitud töölepingut muuta, so lõpetada katseaega ennetähtaegselt. Isegi sel juhul mitte, kui ta on aktsiaseltsi aktsiate omanikuks. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et tulenevalt TsÜS § 118 lg-st 2 tuleb A. V. lugeda kostja esindajaks ka töölepingu tingimuse muutmisel. Asjaolu, et A. V. viis läbi hagejaga arenguvestlust ei tähenda veel, et tal olid volitused töölepingu muutmiseks. Vaidlusalusest 28.04.2008 e-mailist ilmneb, et selle ärakiri saadeti ka kostja seaduslikule esindajale K. S.le. Asjaolu, et elektroonilises kirjas on tekst „.. katseaeg läbi“, võib küll olla hageja jaoks eksitav, kuid sellest ei saa teha järeldust, et nimetud elektroonilise kirjaga lõpetati katseaeg ennetähtaegselt. 7(9)

Seega ei olnud hagejaga sõlmitud katseaeg 5.maiks 2008 möödunud ning katseajaga mittetoimetuleku korral oli tööandja õigustatud töölepingu lõpetama TLS § 86 p 5 alusel. Järgnevalt kolleegium kontrollib, kas kostja tõi esile töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 5 järgi seaduses sätestatud aluseid ja tõendas neid. TLS § 33 lg 1 sätestab katseaja kohaldamise eesmärgi. Nimelt TLS § 33 lg 1 järgi töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Apellandi väide on õige, et TLS § 34 lg 1 järgi katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada TLS § 86 p 5 alusel. Samas lasub tööandjal teavitamiskohustus selgitada töötajale, milles seisneb katseaja jooksul tehtavale tööle mittevastavus. Vaidluse tekkimisel tuleb tööandjal ka töölepingu lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid tõendada. 05.05.2008 töölepingu lõpetamise tõend ei sisalda põhjusi, milles seisnevad katseaja ebarahuldavad tulemused. Hagiavalduses on AS Valnes märkinud töölepingu lõpetamise põhjusteks alljärgneva: hageja ei täitnud ametijuhendi p 6.6, kuivõrd oli 3 kuu jooksul teinud üksnes üksikud kliendikülastusi; müügikäive oli kordades väiksem, kui olid tööandja kulutused hageja peale ning ta ei korraldanud tema ülesandeks olevaid müügikampaaniaid; hageja keeldus töötamast hulgimüügi juhi M. S. alluvuses ning suhtus kolleegidesse negatiivselt, leides, et M. S. tuleb vallandada. Ka oli eksimus V. P. tellimuse osas, kuid sellist eksimust võib ka teistel juhtuda. Kolleegium leiab, et töötajale etteheidetud põhjused on jäänud umbmäärasteks. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest ilmneks, mitu kliendikülastust, mis perioodi jooksul jättis hageja tegemata. Ka ei ilmne toimiku materjalidest, millised müügikampaaniad jäid tegemata või et milles seisnes hageja süü müügikäive vähenemises. V. P. tellimuse osas on kostja ise leidnud, et see ei oleks olnud töölepingu lõpetamise aluseks. Suhtlemisalase probleemi osas on esile toodud M. S.ga koostöö mittelaabumist. Vande all üle kuulatud hageja seletusest ilmneb, et kuigi oli ta tööle võetud XXXXXXXXX, anti talle hoopis turundusalaseid ülesandeid ning see toimus A. V. kontrolli all. Talle ei tehtud mingeid etteheiteid kuni 28.04.2008. M. S. vestles telefoni teel tema kliendiga, kuid infot edasi ei andnud. Seega ilmneb ka hageja seletusest, et koostöö M. S.ga ei laabunud. Tunnistaja M. S. ütluste kohaselt ta ei olnud rahul hageja tööga, kuivõrd ta ei suhelnud hulgimüügi klientidega. Hageja töö kohta kaebusi klientidelt ei laekunud ning ei olnud ka suhtlemisprobleeme (t.lk. 303). Asjaolu, et hageja ei saanud tööga hakkama või et olid suhtlemisprobleemid, ei ilmne tunnistaja A. V. ega ka M. S. ütlustest. A. V. ütluste kohaselt ka pärast 28.04.2008 hagejaga suhtlemisprobleeme ei olnud. Ka ei ilmne A. V. ütlustest seda, et hageja ei saanud tööga hakkama. Hinnates tunnistajate A. V. ja M. S. ütlusi ning hageja vande all antud seletust ilmneb, et hageja osas ei ilmnenud suhtlemisprobleeme klientide teenindamisel ega ka ühegi teise töötajaga peale M. S., kuid selles ei tuvastanud kohus töötaja süüd. Kolleegium ei tuvastatud seda ka apellatsioonimenetluses.

8(9)

Apellandi väidetel ei andnud A. V. hagejale tööülesandeid, kuid toimikus olevast elektroonilisest kirjavahetusest ilmneb vastupidine (t.lk.233-242). Ka tunnistaja M. S. andis ütlusi, et tööalaselt suhtles hageja tihedalt A. V.ga. A. V. 28.04.2008 e-mailist ilmneb, et hageja koostöö kolleeg M. (M. S.) on halb, kuivõrd viimane ei edasta kostjale kliente puudutavat infot. Nimetatud dokumentaalsest tõendist ilmneb, et kostjal oli töökorralduslikke probleeme, mis ei sõltunud hagejast. Seetõttu nägigi A. V. ette, et hageja ametipositsioon tuli paika panna ning andis konkreetseid soovitusi edasipidiseks töökorralduseks. Seega ei ole apellant esile toonud selliseid asjaolusid, millest ilmneb, et hageja töölepingu lõpetamiseks katseajaga mittetoimetuleku tõttu olid objektiivsed põhjused olemas. Seega ei saa töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 5 järgi lugeda seaduslikuks ega põhjendatuks. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt hageja kasuks välja mõistetud hüvitist TLS § 117 lg 2 järgi 41 134,22 krooni tuleb lugeda mõistlikuks ja õiglaseks summaks. Arvestades eeltoodut, asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda maakohtu otsuse lõppjäreldust tühistada. Kuivõrd apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Imbi Sidok

Urmas Reinola

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.