TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

2-09-37531 paigutamise tähtaeg lõpeb seega 28.11.2009.a. Avaldaja oli seisukohal, et Rxxxx Kxxxxxx ei suuda jätkuvalt iseseisvalt oma elu korraldada ning ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Rxxxx Kxxxxxxxx puudub haiguskriitika, kuigi ta põeb skisofreeniat ning tema paranemine on vaid medikamentide võtmise foonil stationaarsetes tingimusets. Rxxxx Kxxxxxxx käitumine on ohtlik tema enda elule ja ta vajab pidevat kõrvalabi ja järelevalvet. Kohus määras Rxxxx Kxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 07.10.2009.a Rxxxx Kxxxxxx ärakuulamise xxxxxxx Hooldekodus. Rxxxx Kxxxxxx ei soovinud hoodlusasutuses olla ning avaldas soovi minna koju ja asuda tööle. Elust väljaspool hooldusasutust tal objektiivset ja tegelikkusele vastavat ettekujutust ei olnud. Eitas halba läbisaamist emaga ja arvas, et asub elama koos temaga. Väitis, et enam ei ole probleeme alkoholiga ja ka kodus võttis tablette nagu vaja. Rxxxx Kxxxxxxx esindaja esitas kohtule oma arvamuse kirjalikult. Arvamuse kohaselt toetas esindaja Rxxxx Kxxxxxx tugevdatud järelvalega teenuse pikendamist ühe aasta võrra. Esindaja leidis, et kõik SHS § 19 lg 1 sätestatud eeldused on jätkuvalt täidetud ning Rxxxx Kxxxxxxx tervise huvides on tema viibimine, hooldus ja ravi kinnises hoolekandeasutuses. Kohtu seisukoht ja määruse põhjendused Kohtu poolt vahetult kogetu alusel ning lähtudes asjas kogutud kirjalikest materjalidest, leiab kohus, et Rxxxx Kxxxxxxxxkinnisesse asutusse- tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsele hooldusteenusele paigutamine- on põhjendatud ja avaldus tuleb rahuldada. Kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on sätestatud Sotsiaalhoolekandeseaduse § 19 lg 1, mille kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt sama paragrahvi lg 5 võib kohus anda loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 538 lg 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest alates. Rxxxx Kxxxxxxx suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr. 61/09 olevast eksperdiarvamusest nähtub, et Rxxxx Kxxxxxxxx on raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia kujul defektiga tunde- ja tahteelus, mis väljendub mõttekäigu vormilistes häiretes, paranoilistes luulumõtetes ja emotsionaalses ebaadekvaatsuses. Nimetatud seisund piirab Rxxxx Kxxxxxxx võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Vaimses seisundis ei ole muutusi võrrelds 28.10.2008.a teostatud ekspertiisiga. Ekspert leidis, et Rxxxx Kxxxxxx võib hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral olla ohtlik iseendale ja teistele ning muid abinõusid ei ole tema suhtes võimalik kasutada, sest Rxxxx Kxxxxxxxx puudub haiguskriitika, ta ei võta vabatahtlikult ravimeid ja just ravita jäämisel muutub ohtlikuks. xxxxxxx Hooldekodu juhataja Kxxxxx Axxxxxxxxx teatise kohaselt on hooldekodu psühhiaater dr Vxxx seisukohal, et Rxxxx Kxxxxxx vajab jätkuvalt hooldust tugevadatud järelvalvel.

2-09-37531 Kohus leiab, et Rxxxx Kxxxxxx võib osutuda ohtlikuks endale, kuna ei tarvita ilma juhendamise ja järelvalveta regulaarselt ravimeid. Esitatud andmete alusel on Rxxxx Kxxxxxxx psüühiline seisund häiritud juba vähemalt 15 aastat ning stabiilselt käitub ta vaid ravimite foonil. Tema esindajale on tema ema, IxxxKxxxxxx avaldanud, et kardab temaga koos elada. Asjas kogutud materjalidest nähtub ka, et viimati kodus elades ründas ta ema. Kohus on veendunud, et kodus elades jääb Rxxxx Kxxxxxx ravita, mille tagajärjel kahjustab tema tervis ning koosmõjus alkoholiga võib ta olla ebastabiilne ja rünnata oma lähedasi või teisi isikuid. Ravi eesmärgil vajabki Rxxxx Kxxxxxx pidevat s.o ööpäevaringset juhendamist ja jälgimist, mida muude abinõude kasutamisel ei ole aga võimalik tagada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on kõik Sotsiaalhoolekandeseaduse § 19 lg 1 sätestatud eeldused ja kinnises asutuses paigutamise tähtaega tuleb pikendada ühe aasta võrra. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 3 esimene lause sätestab, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muud menetluses tehtud (ekspertiisi ja esindaja kulud) riigi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.