Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Rahuldamata 1161460.73 102471.80 89090.00 2837830.02 6731.66

Kokku kohtu poolt kinnitamist vajavad pankrotimenetluse kulud (2488 krooni) ja massikohustused (31 506 krooni) kogusummas 33 994 krooni. Pankrotihalduri töötasu 32 400 (bruto) ning sellelt arvestatud sotsiaalmaks 10 692 krooni on esialgu arvestuslikud kulud. Pankrotimenetluse kulude kinnitamise ja halduri tasu määramise kohta on koostatud ja esitatakse koos lõpparuandega vastav eraldiseisev taotlus kohtule. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt kuuluvad esimeses järjekorras rahuldamisele I järgu nõudena tunnustatud OÜ LJ(pankrotis) nõue. OÜ LJ(pankrotis) I rahuldamisjärgu nõue kuulub väljamaksmisele vastavalt PankrS § 153 lg 2 sätetele, st nõue rahuldati pankrotivara koosseisus oleva raha ulatuses, millest arvutati maha PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed. Nimetatud nõue tunnustati kogusummas 368 293.91 krooni. Sellest tulenevalt kuulub väljamaksmisele 193 761.97 krooni. Ülejäänud nõude osas ja ka PankrS § 153 lg 2 tunnustatud nõuete rahuldamiseks vahendeid ei jätku. OÜ BH(pankrotis) puudus pandiga koormatud vara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Pankrotivara koosseisus olid debitoorsed nõuded, reaalne vara puudus. Pankrotimenetluse kestel ei ole haldur tuvastanud, et esineksid võimalused nõuda võlgniku nimel teistel isikutel vara. Seoses asjaoluga, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust (teinud juhtimisvigu) võib kõne alla tulla ja esineb võlausaldajatel endil alus VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks summas, millises jäi nõue rahuldamata võlgniku pankrotimenetluses. Kuna võlgniku juhatuse liikmel ei olnud teadaolevalt reaalset vara, mille arvel osutuks kokkuvõttes võimalikuks kahju hüvitamise nõuet realiseerida, siis ainuüksi nimetatud põhjusel ei ole haldur võlausaldajate nõusolekul teinud kulutusi nõude esitamisega seonduvalt võlgniku juhatuse liikme vastu. PankrS § 163 lg 5 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Makseraskuste tekkimise põhjuseks saab lugeda erimeelsuste tekkimist peamise koostööpartneriga ZAO O . Pankrotimenetluse kestel ei õnnestunud välja selgitada, kas kõnesolevad erimeelsuste tekkepõhjuseks oli üksnes võlgnikupoolne käitumine või mitte. Nimetatud põhjusel ei saa pidada maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnuste või juhtimisveana klassifitseeritavat tegu PankrS § 28 lg 1 mõttes. Võlgniku juhatuse liikmele saab aga ette heita raamatupidamise korraldamise kohustuse mittenõuetekohast täitmist. Nimelt oleks võlgniku juhatuse liige pidanud 2006.a majandusaasta aruandes märkima sedavõrd olulise sündmuse toimumisest kui seda oli võlgniku varade üleandmine OÜ-le S J (raamatupidamise seaduse § 24 lg 2 p 5). OÜ BH(pankrotis) 2006.a. majandusaasta aruanne kinnitati 07.05.2007.a., OÜ BH(pankrotis) tegevus lõppes ja vara anti üle OÜ-le S J veebruari lõpus/ märtsi alguses 2007.a., so enne 2006.a. majandusaasta aruande koostamist ja registrile esitamist. ÄS § 183 järgi oli raamatupidamise korraldamine juhatuse seadusest tulenevaks ülesandeks ja raamatupidamise korraldamise eest vastutab kokkuvõttes juhatus. Sellest tulenevalt ongi halduri hinnangul leidnud tuvastamist võlgniku juhatuse liikme poolt juhtimisvea tegemine – raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine, mis seisneb võlgniku varade ebaõige suuruse märkimine nii 2006.a majandusaasta aruandes kui ka ajutisele haldurile pankrotimenetluse käigus esitatud andmetes, mis lõppkokkuvõttes tähendas seda, et võlgniku vara reaalne väärtus ei olnud vastavuses raamatupidamisliku väärtusega. Pankrotimenetluse kestel esitatud andmete kohta avaldas võlgniku juhatuse liige, et need andmed nõudis tema omakorda välja endiselt võlgniku pearaamatupidajalt ning tema ise ei tunne raamatupidamist sedavõrd, et oskaks hinnata kas 3(4)

andmed on õiged või mitte. Esitatud andmete analüüsimisel mõistis ka juhatuse liige, et raamatupidamislikult ei ole kõike kõigi õigemini kajastatud ning, et arusaamatused olid tingitud sellest, et raamatupidaja ei täitnud juhatuse liikmei juhiseid. Võlgniku raamatupidaja ülesannetes oli hilisem OÜ S J osanik ja juhatuse liige, kes andis samuti vastuolulisi selgitusi. Kokkuvõttes ei õnnestunud välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liige esitas tahtlikult ajutisele haldurile ebaõigeid andmeid või mitte. Lähtuvalt PankrS § 65 lg 1 määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihaldur EAhas palub pankrotimenetluses täidetud ülesannete eest määrata halduritasu summas 32 400 krooni (bruto) ning kinnitada halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulud kogusummas 33 994 krooni. Halduri tasu taotlus ja kulud on kooskõlastatud eelnevalt võlausaldajate/pankrotitoimkonnaga, kes ei oma vastuväiteid. Võlgniku seisukohta ei ole õnnestunud välja selgitada. Kohus leiab, et halduri lõpliku tasu summas 32 400 krooni (bruto) ja tehtud vajalike kulutuste summas 33 994 krooni kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve ning vastab Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr 71. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule A U’le (isikukood XXX, elukoht XXX).

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.