Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 28.05.2009.a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse AS Pal-Klaas vastu distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise aluse muuutmise ja hüvitise nõudes. 22.06.2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 03.07.2009.a esitas hageja hagiavalduse muutmise avalduse. Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada tema töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ning ITLS § 29 lg 1 tulenevalt ennistada ta tööle. 10.07.2009.a.tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 24.08.2009.a.esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 18.09.2009.a. esitas hageja kohtule kirjalikud seisukohad kostja vastusele. 28.09.2009.a. esitas kostja täiendavad seisukohad käesolevas tsiviilasjas. 05.10.2009.a vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja seisukoht kohtus Kohtule 28.05.2009.a esitatud hagiavalduses palub hageja tunnistada tema töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ning ITLS § 29 lg 1 tulenevalt ennistada ta tööle. Samuti palub hageja välja mõista sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk, arvestusega 706.20 krooni tööpäeva eest. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Are Ratas AS-s Pal-Klaas klaasitöötlejana alates 14.05.2003.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr. 34 alusel. Lepingu p. 2.5 kohaselt oli töö põhieesmärgiks klaasi ettevalmistamine karastuseks ja sellega kaasnevad lisatööd. Töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus pidi olem kinnitatud tööülesannete loendis, aga hagejal nimetatud dokument puudub. Kogu töötamise aja kinnitas tööandja talle, et tema töötab abitöölisena ega olnud tal õigust ega kohustust käivitada ega seisata karastusliini. 08.02.2009.a. hommikul ootas hageja koos teiste töölistega ahjust klaasi, et asuda seda pakkima. 3 töötajat suitsetasid ahju taga, hageja seisis nende kõrval, kuid ei suitsetanud. Seda nägi klaasitöötleja J. Ö., kes kirjutas kostjale nähtu kohta ettekande. Töölistelt nõuti seletuskirju, millise 18.02.2009 hageja kostjale ka esitas. Ta selgitas, et pole midagi rikkunud, kuna tema ei suitsetanud ning teiste tööliste eest vastutada ei saa. 02.03.2009 tutvustati talle 02.03.2009.a. käskkirja, millega karistati teda töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p.7 alusel. Käskkirja kohaselt esitati hagejale süüdistus selles, et ta ei täitnud oma tööülesannet töötada karastusliinil, millega rikkus TLS § 50 p.2 ning keeldudes tunnistajana seletuste andmisest rikkus TDS § 7 lg.2. Raskendavate asjaoludena märkis tööandja käskkirjas asjaolusid, et töötaja ei tunnistanud ennast rikkumises süüdi, et ta oli tunnistajaks kollektiivsele suitsetamisele siseruumides ega teinud omalt poolt midagi rikkumise takistamiseks ega näinud oma rikkumises ja tegevuses midagi taunitavat. Hageja ei nõustu talle määratud karistusega ning esitab oma põhjendused töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes. TDS § 2 kohaselt on distsiplinaarsüütegudeks järgmised süüteod ja rikkumised:

- TLS §§ 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine; - TLS § 104 2.lõikes nimetatud süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse; - TLS § 105 2.lõikes nimetatud vääritu tegu, milles oli süüdi töötaja, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada, või riigi või kohaliku omavalitsuse abiteenistuja. Hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p.7 alusel, st. kostja pidi tuvastama, et hageja pani toime TLS §-s 104 lg.2 mingi süüteo, nimelt; - põhjustas tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; - seadnud ohtu tööandja vara säilimise; põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatusetööandja vastu. Hageja leiab, et ta pole toime pannud ühtegi sellist süütegu, mille eest kostja saanuks tema töölepingut lõpetada TLS § 86 p.7 alusel. Käskkirja kohaselt süüdistatakse teda TLS § 50 p.2 rikkumises ( töötaja on kohustatud täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast ) ning selles, et ta keeldus tunnistajana kirjutamast seletuskirja. Hageja ei rikkunud TLS § 50 p.2. Hageja väidab, et 08.02.2009.a. täitis ta oma tööülesandeid kogu töövahetuse jooksul ja pidas kinni ettenähtud tööajast. Ajal, kui klaas oli karastusliinil (ahjus), ei olnud hagejal kui abitöölisel mingeid muid ülesandeid kui oodata karastusprotsessi lõppemist, et siis asuda klaasi maha tõstmisele ja pakkimisele. Asjaolu, et ta ei viibinud mitte karastusliini kõrval, vaid veidi eemal, ei tähenda, nagu ei pidanuks ta kinni ettenähtud tööajast – kostja pole millegagi tõendanud, et hageja poleks töökohustusi täitnud kogu vahetuse jooksul. Hagejale on makstud töötasu kogu 2009.a. veebruaris töötatud aja eest. Hageja on esitanud kostjale seletuskirja. Hageja on kostjale 18.02.2009.a. kirjutanud seletuskirja 08.02.2009 toimunu kohta, st. andnud seletuse enda tegevuse kohta. Hageja on kirjutanud, et tema teguviisis polnud midagi seadusevastast, kuid ta ei vastuta teiste tegevuse eest. Hageja on seletuses kirjutanud, et ta keeldub selgituse andmisest suitsetamise faktist, st. kuna tema ei suitsetanud, polnud tal sellest midagi ka kirjutada. Lisaks oli kostjal J.Ö. ettekandest teada isikud, kes suitsetasid siseruumides, mistõttu leidis hageja, et tal pole kostjale edasi anda mingit infot, mis poleks talle teada. Hageja leiab, et isegi juhul, kui kostja 02.03.09 käskkirjas toodud süüteod oleks hageja toime pannud, pole neist kumbki aluseks töölepingu TLS § 86 p.7 alusel lõpetamisel, st. usalduse kaotuse aluseks. Kõne alla võinuks tulla töötajapoolne töökohustuste rikkumine ning kui kostja tõendanuks süüteo kui jämeda rikkumise, saanuks töötajat karistada töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p.6 alusel. Kui kohus leiab, et Hagejale süüks pandud teod on kvalifitseeritavad süüteona, siis ta leiab, et määratud karistus pole vastavuses süüks pandud tegudega. Hageja leiab, et Kostja pole karistuse määramisel järginud TDVS §-s 8 sätestatud distsiplinaarkaristuse valiku ja hindamise kohta sätestatut, st. karistus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Süüteo toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada lisaks olukorda, milles süütegu toime pandi. TLS § 86 p 7 kohaldamine peab põhinema töötaja süüteo kõigi asjaolude hinnangul kogumis. Hageja leiab, et 08.02.2009.a. ei käitunud ta kuidagi selliselt, et andnuks alust talle rangeima karistuse määramiseks. Asjaolu, et ta vaid viibis suitsetavate töökaaslaste kõrval, ei takistanud tal jälgimast karastusliini ja selle tööprotsessi lõppemist, et saanuks jätkata klaasi pakkimisega. Asjaolu, et tal polnud midagi täiendavat (lisaks kostjale teadaolevale) öelda suitsetamise/suitsetajate kohta, pole selliseks „süüteoks“, mille eest töötajat karistada töölepingu lõpetamisega. Hageja

leiab, et võttes arvesse väidetava süüteo toimepanemise asjaolu, Hageja eelnevat käitumist ja väidetavate süütegude olemust, ei vasta karistus raskusastmele, mis annaks Kostjale aluse rakendada kõige rangemat distsiplinaarkaristust. 03.07.2009.a esitas hageja kohtule hagiavalduse muutmise avalduse, mille kohaselt on TLS § 117 lg.1 on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Are Ratas palub tunnistada tema töölepingu lõpetamise TLS § 86 p.7 alusel ebaseaduslikuks ning ITLS § 29 lg.1 tulenevalt ennistada ta tööle. ITLS § 30 lg.1 tulenevalt palub ta mõista välja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga, arvestusega 476,00 krooni tööpäeva eest. 18.09.2009a. hageja poolt esitatud seisukohtade kohaselt on hageja keskmine tööpäeva tasu 706.20 krooni. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde ja palus hagiavaldus rahuldada. Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja leiab, et A. Ratas ei täitnud tööajal oma tööülesandeid, millega seadis ohtu tööandja vara säilimise. Poolte vahel puudub vaidlus selle, et töötaja ei täitnud 08.02.2009a. kell 05.30 tööülesannet töötada klaasi karastusliinil, vaid viibis suitsetatavate töökaaslaste seltskonnas teises ruumis, samal ajal oli karastatav klaas ahjus. Hagejal oli kohustus viibida tööajal karastusliinil ja jälgida, et klaasi töötlemise protsess kulgeks vigadeta. Hageja viibis teises ruumis, teades, et klaas on ahjus ja et keegi ei viibi karastusliini lähedal. Seega rikkus hageja TLS § 50 p 1 ja 2. Eelkirjeldatud töökohustuste mittetäitmisega seadis hageja ohtu tööandja vara ehk karastatava klaasi säilimise. Klaasi liiga kauaks ahju jätmine põhjustab karastusliini rikke, mille kõrvaldamine maksab keskmiselt 400 000 krooni. Hageja nimetatud asjaolu töövaidluskomisjonis ei vaidlustanud. Töötaja tegutses oma tööülesandeid mitte täites tööandja huvide vastaselt ja töötaja teguviis oleks võinud olulisel määral kahjustada tööandja majandustegevust. Arvestades varalise kahju tekkimise riski karastusliini valveta jätmisel ning töötaja käitumist distsiplinaarsüüteo toimepanemise järgselt, kus töötaja asus seisukohale, et ta ei ole midagi valesti teinud, on töötaja põhjustanud tööandja usaldamatuse tema vatsu. Töötaja keeldus tööajal tööruumides aset leidnud suitsetamise fakti kohta seletuskirja kirjutamast, mille eest on tööandjal õigus määrata distsiplinaarkaristus TDVS § 7 lg 2 kohaselt. Seadusest ei tulene süüteo tunnistajaks olnud töötaja õigust valida, kas seletuskirja kirjutada või mitte. Juhul, kui töötaja keeldub seletuskirja kirjutamast, võib talle määrata distsiplinaarkaristuse. Töötajale määratud distsiplinaarkaristus oli vastavuses tema süütegudega. Hageja pani toime kaks distsiplinaarsüütegu. Töötaja ei näinud oma tegudes mitte midagi taunimisväärset, mis näitab, et töötajat ei ole võimalik usaldada ning temaga töösuhte jätkamine võib reaalselt viia kahju tekkimisele tulevikus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr 1445/9.3-2-2009/147 toimikuga (edaspidi TVK toimik), uurinud

kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja, hageja, hageja esindaja ning kostja esindaja, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Poolt vahel ei ole vaidlust hagejale distsiplinaarkaristuse määramise korra üle. Poolte vahel on sisuline vaidlus selles, kas hagejale määratud distsiplinaarkaristus vastavalt Töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele (edaspidi TDS) – töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu on sisuliselt põhjendatud või mitte. AS Pal-Klaas 02.03.2009a. käskkirja /TVK toimik lk 15/ kohaselt 08.02.2009a. kell 05.30 ei täitnud Are Ratas talle antud ülesannet töötada karastusliinil, millega rikkus TLS § 50 p 2. 18.02.2009.a keeldus Are Ratas süüteo tunnistajana seletuse andmisest, millega rikkus TDS § 7 lg 2. Käskkirja kohaselt on süüteo toimepanemist raskendavad asjaolud need, et töötaja ei tunnista ennast süüdi tööaja rikkumises, ei teinud midagi omalt poolt, et takistada kollektiivset suitsetamist tööruumides ning ei näinud oma rikkumistes ning tegevuses midagi taunitavat. Eeltoodu alusel lõpetas AS Pal- Klaas TDS § 3 p 4 alusel töölepingu Are Ratas’ega TLS § 86 p 7 alusel. Töölepingu seaduse § 131 lg 2 sätestab, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kuni 01.07.2009.a kehtinud redaktsiooni § 86 p 7 kohaselt tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja suhtes usalduse kaotamisel. TLS § 104 lg 1 järgi tööandjal on õigus lõpetada tööleping paragrahvi 86 punktis 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. TLS § 104 lg 2 p 2 sätestab, et töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Kuni 01.07.2009a. kehtinud redaktsioonis sätestas TDS § 3 p 4, et distsiplinaarkaristuseks on töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse paragrahv 86 punktide 6-8 alusel. Töölepingu lõpetamine on kõige rangem distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, mille kohaselt karistus peab olema vastavuses süüteo raskuse ja selle toimepanemise asjaoludega. Poolte vahel sõlmitud töölepingu /TVK toimik lk 3-11/ p 2.4. kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tööleping määramata ajaks. Töölepingu p 2.4. järgi töötas hageja klaasitöötlejana. Leping p 2.5. järgi töötaja töö põhieesmärgiks on klaasi ettevalmistamine karastuseks ja sellega kaasnevad lisatööd. Töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus on esitatud kinnitatud tööülesannete loendis. Kohtule on esitatud kostja poolt oma töötajatele välja töötatud spetsiaalne loend „AABITS“ ülesannete kohta, mida nad peavad täitma ja mida on allkirja vastu töötajatele tutvustatud. Hageja on kinnitanud oma allkirjaga, et ta on tutvunud AABITSA-ga 2009.a I poolaasta kohta /tl 88-100/. AABITS, mis kehtib 2009 I poolaasta kohta, sätestab erinevate töökohtade tööülesandeid. Esialgselt on kirjas üldsätted, sellele järgnevad erinevate töökohtade tööülesannete kirjeldused. Kohus ei nõustu hageja sisukohaga, et üheski dokumendis ei ole näidatud, milliseid tööüleandeid pidi hageja täitma. Asjaolu, et erinevate töökohtade tööüleannete kirjeldused on tööandja poolt koondatud ühte dokumenti AABITS, ei tähenda seda, et hageja ei oleks saanud ja suutnud sealt välja lugeda kohustusi, mis käivad tema kui klaasitöötleja kohta. Hageja poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt /tl 123/ pidi ta abistama. Tal tuli klaase tõsta. Ahju pealt klaasid puki peale panna, pukid kinni panna ja lattu viia. Hageja ütluste kohaselt jagati talle tööüleandeid nii, et talle öeldi, mida tuleb teha, samuti oli tahvlil graafik,

milliseid tööüleandeid ta peab täitma. Hageja toonitas korduvalt, et ta töötas abitöölisena. Tunnistaja J. Ö. ütluste kohaselt /tl 126/ “... oli hageja tööülesandeks jälgida klaasi mahavõtmise juures, et klaasi oleks kuhugi panna. Kui liinil esineb tõrkeid, siis tuleb sellest operaatorile märku anda. Hagejal ja operaatoril oli kohustus viibida karastusliinil ja jälgida karastusliini tööd. Kui kedagi karastusliinil ei viibi, siis jääb klaas ahju. Kuna on mitmel korral juhtunud, et karastusliini kell ei hakka tööle, kui liinil on mingi tõrge, siis selle pärast ongi korraldus, et liini tuleb pidevalt jälgida.“ Vastavalt AABITS p 8.7. /tl 92/ on karastusahju keelatud jätta järelevalveta, kui protsess käib (klaasid ahjus vms). Hageja oli teadlik, et karastusliinil oli varasemalt juhtunud rikkeid, viimati paar kuud enne 08.02.2009.a. Juhtunud rikete tõttu pandigi AABITS-sse sisse säte, et karastusliini ei tohi jätta järelevalveta. Kohtule on esitatud AABITS 2008a. II poolaasta kohta /tl 48-49/, kus p-s 8 on sätestatud, milliseid tööülesandeid tuleb täita ja jälgida karastuses. 2008.a. II poolaasta AABITS-s ei ole sätet, et karastusahju ei tohi jätta järelvalveta. Eeltoodu viitab selgelt, et just arvestades karastusliinil juhtunud rikkeid, millest ka hageja oli teadlik ning samuti asjaolust, et riketega kaasneb suur varaline kahju, sätestas tööandja töötaja kohustuse mitte jätta karastusahju järelevalveta. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt esitatud väidet, et kui karastatav klaas jääb kauemaks ahju, siis klaas sulab ja muutub kasutuskõlbmatuks. Lisaks sellele tekitab klaasi liiga kauaks ahju jätmine karastusliini rikke. See tähendab, et karastusliini tuleb parandada, mis võtab aega päevi. Remondi maksumus on keskmiselt 400 000 krooni. Lisaks remondile jääb äriühingul saamata tulu majandustegevusest. TsMS § 230 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega hageja teadis, millised võivad olla tagajärjed kui karastusahi on järelevalveta. Kohus leiab, et tsiviilasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et hageja jättis karastusahju järelevalveta. Hagiavalduse kohaselt 3 töötajat suitsetasid ahju taga, hageja seisis nende kõrval, kuid ei suitsetanud. Seda nägi klaasitöötleja J. Ö., kes kirjutas kostjale nähtu kohta ettekande /tl 6/. Hageja poolt kohtule 18.09.2009a. esitatud seisukohtade kohaselt /tl 106/ on ebatäpne kostja väide, nagu viibinuks hageja suitsetavate töötajate juures teises ruu-mis ning karastusliini järelvalveta jätmisel seatigi ohtu tööandja vara säilimine. Tinglikult oli tegemist küll teise ruumiga, kuid vaheseina neil ruumidel ei olnud. Lisaks seisis hageja töökaaslaste kõrval, kuid umbes 4-5 meetrit eemal oma tavapärasest töökohast, st. kohast, kus klaas pidi ahjust välja tulema. Seega, isegi juhul, kui väita, et hageja pidi jälgima karastusliinil toimuvat, oli tal oma töölõigust ( klaasi väljatulek) ülevaade olemas. Tunnistaja J. Ö. ütluste kohaselt /tl 126/ „...keegi ei viibinud siis seal karastusliinil. Töötajad oli nurga taga. Kardinad olid ette tõmmatud, kuna need hoiavad sooja. See koht, kus hageja viibis oli ca 10 meetrit. Selle koha pealt sel momendil ei olnud võimalik karastusliini jälgida.“ TsMS § 5 lg 2 järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tõendatud on, et peale hageja ja tunnista-ja J. Ö. oli sel hommikul kohal veel 3 töötajat, kes kõik teavad anda juhtunu kohta ütlu-si. Hageja ei ole taotlenud mitte ühegi tunnistaja ülekuulamist, kes teaks anda ütlusi selle koh-ta, kui kaugel hageja asus karastusahjust, kas kardinad oli kahe ruumi vahel kinni või mitte, kas hageja asukohast oli võimalik jälgida karastusahjus toimuvat. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väited tema asukoha ja sealt karastusliinil toimuva jälgimise võimalikkuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Veel arvestab kohus, et algselt on hageja väitnud, et seisis koos suitsetavate töölistega ahju taga, hiljem on aga asunud oma seisukohti kooskõlla viima teiste asjas kogutud tõenditega, mis muudab hageja ütlused ebausaldusväärseteks. Hageja väited, et kardinad kahe ruumi vahel olid lahti on paljasõnalised ja tõendamata. Ka nimetatud fakti osas

ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit, mis võiks tema väiteid kinni-tada. Kohus loeb usaldusväärseteks tunnistaja J. Ö. ütlused. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema tööülesannete hulka ei kuulunud karastusliinil toimuva jälgimine. Hageja on seisukohal, et tema põhiülesanne oli jälgida klaasi ahjust välja tulekut. Kostja selgituste kohaselt oli töötaja ülesanne võtta klaase tagant välja. Töötaja pidi tööprotsessi jälgima, see tuleneb juba töö iseloomust /tl 123/. Vastavalt AABITS 2009 I poolaasta p 8.7. on keelatud karastusahju jätta järelvalveta, kui protsess käib. Hagiavalduse kohaselt /tl 6/ ootas hageja koos teiste töölistega ahjust klaasi. Hageja kohtus antud ütluste kohaselt /tl 123/ klaasid ei olnud ahjus vaid jahutis. Kohus leiab, et hageja ütlused on vastuolulised. Hageja ei ole põhistanud, millest tuleneb tema ütluste vastuolulisus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ütlused ei ole usaldusväärsed. Vaidlust ei ole selles, et karastusliini operaator E. L. oli lahkunud karastusliini juurest /tl 124/. Seega hageja teadis, et kui ta lahkub karastusliini juurest, jääb karastusliin järelevalveta. Vaatamata sellele lahkus hageja oma töökohalt. Hageja väited selles, et operaator ei juhtinud tema tähelepanu sellele, et ta läheb suitsetama ja hageja peaks liini järgi vaatama /tl 124/, on kohtu arvates kohatud. Tunnistaja J. Ö. ütluste kohaselt peavad nii operaator kui töötaja töötama ühiselt, et tootmisprotsess toimiks. Kohus on seisukohal, et kõik töötajad täites tööülesandeid, peavad neid täitma nii, et kogu tootmisprotsess kulgeks tõrgeteta. Kohtu arvates ei ole mõeldav, et tööandja fikseeriks kirjalikult iga vähimagi tööülesande, mida töötaja peab tegema. Kui kostja tööandjana oli 2009 I poolaasta AABITS-s, sätestanud, et karastusahju ei tohi jätta järelevalveta, kui protsess käib, siis peab iga mõistlik inimene aru saama, et kui üks töötajatest on liini juurest lahkunud, siis töötaja, kes jäi liini juurde, ei tohi sealt lahkuda, kui protsess käib. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et tulenevalt karastusliini töö iseloomust, kuulus hageja tööülesannete hulka karastusliinil toimuva jälgimine, samuti kohustus tagada, et karastusahi ei jääks järelevalveta, kui protsess käib. Kohus loeb tõendatuks, et hageja jättis need töökohustused täitmata ning nende töökohustuste täitmata jätmine seadis ohtu tööandja vara säilimise. Arvestades asjaolu, et paar kuud varem oli kahjujuhtum aset leidnud, mida teadis ka hageja ning mille tagajärjel oli kostja viinud 2009 I poolaasta AABITS-sse täienduse, et karastusahju ei tohi jätta järelevalveta, on hageja poolt toime pandud jäme töökohustuste rikkumine. TLS § 50 p 1 kohaselt töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Hageja on nimetatud kohustust rikkunud, kui jättis karastusliini järelevalveta. Käesolevas vaidluses on oluline, et reageerimine, kui liinil on mingi rike, klaas ei tule ahjust välja vms., peab toimuma sekundite jooksul ning just seetõttu on väga tähtis, et liini ei ole hetkekski järelevalveta kui protsess käib. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on kostja hinnanud õieti kõiki süüteo toimepanemise asjaolusid, arvestanud süüteo raskust ning põhjendatult määranud hagejale karistuseks töölepingu lõpetamine töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu. TDS § 7 lg 2 sätestab, et tööandjal on õigus nõuda oma töötajalt, kes oli süüteo tunnistajaks, kirjalikku seletust süüteo kohta ja tunnistaja on kohustatud andma niisuguse seletuse. Seletuse andmisest keeldumise, samuti seletuses teadvalt valeandmete esitamise eest võib tunnistajale määrata distsiplinaarkaristuse. Kohus leiab, et on tõendatud hageja poolt TDS § 7 lg 2 nimetatud distsiplinaarsüüteo seletuse andmisest keeldumise, toimepanek. Seletuskirja /TVK toimik lk 13/ kohaselt „ ... keeldun 8.02.09 kell 05.30 Pal-Klaasi tootmisruumides aset leidnud suitsetamise kohta seletuse andmisest. Tean, et Pal-klaasi siseruumides on suitsetamine keelatud.“ Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale 18.02.2009.a. kirjutanud seletuskirja 08.02.2009 toimunu kohta, st. andnud seletuse enda

tegevuse kohta. Hageja on kirjutanud, et tema teguviisis polnud midagi seadusevastast, kuid ta ei vastuta teiste tegevuse eest. Hageja on seletuses kirjutanud, et ta keeldub selgituse andmisest suitsetamise faktist, st. kuna tema ei suitsetanud, polnud tal sellest midagi ka kirjutada. Lisaks oli kostjal J.Ö. ettekandest teada isikud, kes suitsetasid siseruumides, mistõttu leidis hageja, et tal pole kostjale edasi anda mingit infot, mis poleks talle teada /tl 6/. Hageja 18.09.2009a. seisukohade kohaselt /tl 106/ on hageja andnud seletuse enda tegevuse kohta. Hageja on kirjutanud, et tema teguviisis polnud midagi seadusevastast, kuid ta ei vastuta teiste tegevuse eest. Hageja on seletuses kirjutanud, et ta keeldub selgituse andmisest suitsetamise faktis, st kuna tema ei suitsetanud, polnud tal sellest midagi ka kirjutada. Kohtuistungil esitas hageja väite, et ta kirjutas seletuskirja teise lõigu täpselt nii, kuidas tööandja ette kirjutas /tl 123/. Hageja ütluste kohaselt viibis seletuskirja kirjutamise juures ka T. V. ja V. K. /tl 124/. Tunnistaja J. Ö. ütluste kohaselt /tl 126/ oli ta juures, kui hageja kirjutas seletuskirja. Juures viibis T. V.. Tunnistaja ei mäleta, kas V. K. viibis juures. Tunnistaja J. Ö. ütlustel keeldus hageja kirjutamast selle kohta, mida teised tegid. Siis T. V. palus kirjutada, et ta keeldub teiste kohta ütluste andmisest. Hageja ei ole taotlenud V. K. ülekuulamist tunnistajana nimetatud süüteo toimepanemise asjaolude osas. Hageja on alles kohtuistungil avaldanud, et T. V., kes on tööandja esindaja, palus tal teise lõigu seletuskirjast kirjutada. Samas on hageja hagiavalduses ja hageja täiendavates seiskohtades teise lõigu kirjutamist põhistanud asjaoluga, et ta keeldub selgituse andmisest suitsetamise faktis, st kuna tema ei suitsetanud, polnud tal sellest midagi ka kirjutada. Tunnistaja J. Ö. ütlustega on tõendatud, et kuna hageja keeldus selle kohta kirjutamast, mida tegid teised kaastöötajad, siis palutigi tal kirjutada, et ta keeldub selles osas seletust andmast. Kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber tunnistaja J. Ö. ütlused või seaks kahtluse alla nende usaldusväärsuse, siis loeb kohus tunnistaja J. Ö. ütlustega ja hageja seletuskirjaga tõendatuks hageja poolt süüteo toimepanemise selle kohta, et hageja keeldus tööandjale seletusest andmisest. Kohus leiab, et hageja hagiavalduses ja hageja seisukohtades esitatud väited seletuskirja kohta ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja seetõttu loeb kohus need väited paljasõnalisteks ning põhjendamatuteks. Kohus nõustub kostjaga, et töötaja, olles süüteo tunnistaja, on kohustatud andma seletuse süüteo kohta. Keeldumise alused on sätestatud TDS § 7 lg-s 2. Käesoleval juhul oli hageja kohustatud tööandjale andma seletuse suitsetamise fakti kohta teiste kaastöötajate poolt. Töötaja ei ole õigustatud hindama asjaolusid, kas tööandja saaks teavet muudest allikatest või kas kogu teave on tööandjal juba olemas või mitte. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Pal-Klaas siseruumides on suitsetamine keelatud. Seega hageja teadis, et kaastöötajate poolt siseruumides suitsetamine on distsiplinaarsüütegu ning hagejal oli tulenevalt TDS § 7 lg 2 kohustus anda kirjalik seletus. TDS § 8 lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kostja on põhjendatult karistuse määramisel arvestanud asjaoluga, et hageja oli tunnistajaks kollektiivsele suitsetamisele siseruumides, kuid ei teinud omalt poolt midagi rikkumise takistamiseks. Hageja keeldus rikkumise fakti osas seletust andmast ning oli seisukohal, et kuna tema ise ei suitsetanud, siis selle eest mis teised teevad, tema ei vastuta. Kohus nõustub hagejaga selles, et ta ei saa vastutada teiste kaastöötajate eest. See aga ei tähenda, et viibides kaastöötajate juures, kui viimased panevad toime distsiplinaarsüüteo, ei lasuks tal kohustust tööandja ees aidata kaasa kaastöötajate poolt toime pandud süüteo asjaolude selgitamisele. Hageja ja kostja olid omavahel töösuhtes, milles on määratletud mõlema poole õigused ja kohustused ning neid tuleb

täita mõlemal poolel. Kohus leiab, et hageja, olles teadlik teiste kaastöötajate suitsetamisest ning liitudes jutuajamiseks suitsetavate kaastöötajatega, mitte ainult ei pannud ise toime distsiplinaarsüütegu, kui jättis oma tööülesanded täitmata, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, kiitis oma käitumisega vaikivalt heaks ka teiste kaastöötajate distsiplinaarsüüteo. Arvestades kõiki nimetatud asjaolusid kogumis on karistus vastavuses süüteo raskusega. Kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel on õige ja põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tunnistada tema töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks. Kuna kohus ei tunnista hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, siis tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tema tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamaksmise nõude. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulude hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.