2-04-9/30 - Pärimisõigus - Testamendijärgne pärimine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 31.07.2003 suri hageja vanaema A. S.. Pärast tema surma sai hageja teada, et vanaema poolt on koostatud testament. A. S. on hagejale enne surma näidanud testamenti, millega ta pärandab kogu oma vara temale, kuid see testament oli kadunud. Juhul, kui testamenti enam ei ole, siis päriks hageja seadusjärgse pärimise järgi esimese järjekorra pärijana vastavalt PärS § 13 lg 3. Hageja leidis, et notarile esitatud dokumendist ei tulene, et A. S. pärandab oma korteri ja selles oleva vara kostjale. Dokumendis räägitakse, et A. S. „volitab sellega esindajat...“ Dokumendis ei ole midagi räägitud sellest, et ta pärandab korteri või määrab kellegi pärijaks. A. S. tahe ei ole suunatud testamendi tegemisele, A. S. ei ole teinud korraldusi oma surma puhuks. Dokumendis märgib A. S. „kui võib ja on vajalik, siis tulge minu juurde – ma tasun kõige eest“. Hageja leiab, et tegemist on tahteavaldusega, milles võib äärmisel juhul avalduda A. S. soov teatud notariaalsete toimingute tegemiseks. Tema tahe on suunatud toimingu sooritamisele ega oma juriidilist tähendust pärimisõiguslikult. Hageja väitis, et vaidlusalune dokument ei ole testament pärimisseaduse kohaselt. Tegemist on tahteavaldusega, milles on väljendatud isiku soov notariaalseks toiminguks, kusjuures volituse toiminguks on andnud ta kolmandale isikule (eeldatavalt kostjale). Selline tahteavaldus ei oma õiguslikke tagajärgi. Hageja, tuginedes ekspert S. J. arvamusele, väitis, et vaidlusalusel dokumendil ei ole kogu tekst kirjutatud A. S. poolt omakäeliselt. Teksti lõpus on märgitud kuupäev 21.09.2003. Selleks ajaks oli A. S. surnud. Eelnevast lähtudes palus hageja tunnistada A. S. kodune testament tühiseks ning tunnistada hageja õigust pärida A. S. pärandvara seaduse alusel. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja ei nõustunud hagiga ning esitas vastuhagi, milles palus lugeda testamendi tegemise kuupäevaks 21.07.2003 ning tunnistada tema õigust pärida testamendi alusel. Kostja on seisukohal, et 21.07.2003 koostas A. S. tunnistajate juuresolekul testamendi, millega jättis oma vara kostjale. Eksimuse tõttu on A. S. testamendi tegemise kuu „7“ asemel

kirjutanud „9“. Kolmanda isiku arvamus Kolmas isik nõustub hagiga, ei nõustu vastuhagiga. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas 23.04.2009 otsusega vastuhagi ja jättis hagi rahuldamata. PärS § 93 kohaselt on testament tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. PärS § 94 lg 2 sätestab, et testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist võivad nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. Kohus leidis, et A. S. poolt allkirjastatud dokumenti saab lugeda omakäeliselt kirjutatud testamendiks PärS § 24 mõttes. A. S. on dokumendi ise koostanud ning selle allkirjastanud. PärS § 24 lg 3 kohaselt, kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ning selle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Ekspertiisiaktile nr 12/05 ja tunnistajate N. K., R. V. ja S. K. ütlustele tuginedes järeldas maakohus, et testamendina esitatud dokument oli kirjutatud A. S. poolt. Dokumendi koostamise ajal viibisid ruumis tunnistajad R. V. ja S. K., kes kinnitasid kohtuistungil, et A. S. koostas ise testamendi, allkirjastas selle ja palus neil alla kirjutada. Tunnistaja S. K. väitis, et tekstis, millele ta alla kirjutas, oli kohe kirjas „S. Ž.le“. N. K., kes on töötanud 23 aastat käekirja eksperdina, kinnitas originaaldokumendi uurimisel, et kogu tekst on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Nimetatud tõendid lükkavad ümber hageja poolt esitatud uurimisaktis tuvastatu, et teksti osa „Ž. S.“ ei ole kirjutanud A. S. ning samuti O. P. ütluse, et „Ž. S.“ on kirjutatud hiljem ja erinevate isikute poolt. Uurimisaktis on S. J. kasutanud kirja koopiat, mille järgi ei pruugi saada sellist tulemust kui originaaldokumendi uurimisel. Seda kinnitas ka tunnistaja N. K.. A. S. poolt koostatud testamendil on märgitud koostamise ajaks 21.09.03. Tuginedes asjas esitatud tõenditele saab järeldada, et testaator on eksinud kuu märkimisel ning dokument on koostatud 21.07.2003. Kuna A. S. oli 21.09.2003 juba surnud, ei saanud ta testamenti pärast surma koostada. Testamendile on selle koostamise ajal alla kirjutanud tunnistajad, kes on märkinud allkirjastamise ajaks 21.07.03. A. S. on ise pärast dokumendi allkirjastamist teisel lehel arutanud, et mis kuu algas, kas juuli või august. Arvestades A. S. kõrget iga (85.a) on mõistetav, et isik võis eksida kas numbri kirjutamisel või kuu määramisel. Maakohus leidis, et A. S. tahe on testamendis väga selgelt väljendatud lauses „Jätan korteri ja kõik mulle kuuluva selles Ž. S.“. Testament on adresseeritud notarile, mistõttu on alusetu kolmanda isiku väide, et A. S. andis juhiseid käsunditäitjale. A. S. poolt märgitud ühest lausest „kui on võimalik ja vajalik, siis tulge minu juurde – ma tasun kõige eest“ ei saa ka järeldada, et testaatori tahe oli suunatud tulevikus notariaalse testamendi tegemisele. Kui vaadelda kogu teksti kogumikus, saab järeldada, et A. S. on teinud korraldusi oma surma puhuks, see tähendab testaatori poolt kirjutatut saab lugeda tema viimaseks tahteks. Ta on andnud nõusoleku keha põletamiseks ning avaldanud tahet temale kuuluva vara (korteri ja sellesse kuuluva) osas. Ka tunnistajad S. K. ja R. V. kinnitasid, et A. S.l oli tahe oma korter jätta isikule, kes tema eest hoolitseb ning selleks oli kostja.

Eelnevast lähtudes leidis maakohus, et A. S. poolt 21.07.2003 omakäeliselt kirjutatud kodune testament ei ole tühine ning hageja nõue testamendi tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna A. S. poolt tehtud testament ei ole tühine ning testament on esitatud selle kehtivuse ajal notarile pärandi vastuvõtmiseks, siis on põhjendatud kostja nõue tunnustada tema õigust pärida testamendi alusel. Apellatsioonkaebuse põhjendused V. B. palub tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ning S. Ž. vastuhagi jätta rahuldamata. Maakohus on otsuses rikkunud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Kohus on eksinud, väites, et N. K. tegi ekspertiisi originaaldokumendile. N. K. ei ole uurinud dokumendi originaali, vaid koopiat. See nähtub lisaks 01.07.2005 ekspertiisiaktile ka 21.02.2007 eelistungi protokollist. N. K. on ise juhtinud tähelepanu olulisele asjaolule, et koopia järgi ei pruugi saada sellist tulemust, kui originaaldokumendi uurimisel. Eeltoodust tulenevalt ei saa N. K. ekspertarvamus olla sarnase kaaluga tõend, kui originaaldokumendi põhjal antud ekspertarvamused. Ekslik on kohtu väide, et ekspert-kriminalist S. J. viis ekspertiisi läbi koopia põhjal. S. J.i 22.03.2004 ekspertiisiakti lisana 27.04.2006 koostatud tõendi kohaselt jäi ekspert eelnevate järelduste juurde. S. J. tuvastas, et sõnad "Ž. S." on lisatud põhiteksti hiljem. Ebaõigesti on otsuses jäänud käsitlemata kriminalistikaekspert O. P. 30.09.2004 eksperthinnang, mille kohaselt sõnad "Ž. S." ei olnud kirjutatud A. S. poolt, vaid isiku poolt, kes on imiteerinud A. S. käekirja ja need olid lisatud teksti pärast põhiteksti kirjutamist. O. P. on oma ekspertarvamust selgitanud 21.02.2007 eelistungil. 11.06.2007 kohtuistungil on O. P. kirjeldanud, et eksperdid, kes andsid positiivsed järeldused, et "Ž. S." on kirjutatud A. S. poolt, rikkusid käekirja uurimise metoodikat. G. R. ja H. R. 03.03.2005 ekspertarvamus on keskendunud üksnes sarnasuste leidmisele dokumendi ja võrdlusmaterjali vahel ning ei ole keskendunud asjas põhilist tähtsust omavatele sõnadele "Ž. S.". Küsitav on ekspertiisi läbiviimisel kasutatud metoodika; kas piisab võrdlusteksti ühe tähemärgi sarnasusest vaidlusaluse teksti tähemärgiga, et lugeda mõlemad tekstid koostatuks ühe isiku poolt. Ekspertiis on toimunud üldtunnuste alusel, eritunnuste analüüsi, sealhulgas sõnade "Ž. S." osas, ei ole toimunud. Seda, et eritunnused sõnades "Ž. S." ei lange kokku ülejäänud tekstis sisalduvate tähtede eritunnustega, tunnistasid eksperdid kohtuistungil (H. R. ütlused 03.10.2007 istungi protokollis). Ei ole pööratud tähelepanu käekirja iseärasustele, eri- ja üldtunnuste tuvastamisele. Ekspertide poolt antud järeldus on ebaselge, vasturääkiv, puudulik ja ebajärjekindel. Nimetatud puudusi ei olnud võimalik kõrvaldada ka ekspertide ülekuulamisel tsiviilasjas toimunud kohtuistungil. A. S. poolt visandatud märkmete näol ei ole tegemist testamendiga ka PärS § 19 lg 1 mõttes. Kohus ei ole nimetatud asjaolu otsuses analüüsinud, kuigi hageja on sellele tähelepanu juhtinud alates 18.06.2004 taotlusest. Tegemist on kohtu motiveerimiskohustuse rikkumisega (TsMS § 436 lg 1). Kaebaja jäi oma 18.06.2004 taotluses esitatu juurde, et kõnealuse dokumendi näol on tegemist kirjavisandiga, millest saab järeldada kõige enam seda, et A. S. kaalus kunagi tulevikus võimaliku testamendi koostamist. Kohtu poolt märkmetele testamendi tähenduse omistamine tekitab vastuolu asjaoluga, et A. S. oli väga arukas ja tark, korrektne ja intelligentne naine, kellel oli komme kirjutada kogu aeg oma mõtteid väikestele paberitele (tunnistajate S. K.i ja R. V. ütlused 21.02.2007 eelistungil).

Kohus on põhjenduseta õigeks lugenud kostja väite, et A. S. eksis kirjale kuupäeva kandmisel oma kõrge ea tõttu. Kohus ei ole selgitanud, millisel alusel ta leiab võimaliku olevat, et paberile kirjutatud konkreetne kuupäev ei ole kuupäev, millise on kirjutaja paberile teadlikult kandnud. Tunnistajate ütlustega ei saa tõendada, et kirja panduga pidas kirjutaja silmas midagi muud kui see, mille ta üheselt mõistetavalt kirja on pannud. Kohus on ebaõigesti tuginenud tunnistajate S. K.i ja R. V. subjektiivsetele muljetele A. S. tahte sisu kohta, toomata välja vastavaid tõendeid. Tunnistajad saavad tunnistada üksnes toimunud asjaolusid. Õiguslike hinnangute andmine tunnistajate poolt, sealhulgas oletused A. S. tahte kohta, tuleb kohtu poolt jätta tähelepanuta. Kohus ei ole põhjendanud, miks A. S. kõnealuse kirja näol ei ole tegemist käsundiga. Asjaolu, et kiri oli adresseeritud notarile, ei välista, et A. S. andis juhiseid käsunditäitjale ja volituse juhiste täitmiseks. Kirjast võib järeldada tingimusliku soovi tagada teatud kindlate tingimuste täitmise korral notari poolt notariaalsete toimingute tegemine. Isegi kui kõnealuse dokumendi näol oleks tegemist testamendiga, oleks see tühine tulenevalt kodusele testamendile testamendi selle tegemise kuupäeva ja aasta märkimise nõudest (PärS § 23 lg 1 ja § 24 lg 1). Kuna A. S. poolt dokumendile märgitud kuupäev 21.09.2003 ei ole kindlasti selle koostamise kuupäev, on täitmata nimetatud sätetest tulenev testamendi kehtivuse vältimatu eeldus. Testamenti ei saa muuta kehtivaks koostamise aja hilisem tõendamine, samuti ei asenda testaatori poolt märgitavat koostamise kuupäeva selle märkimine tunnistajate poolt. PärS § 24 lg-s 1 nimetatud kuupäeva märkimine on grammatilise ja objektiiv-teleoloogilise tõlgenduse kohaselt üheselt mõistetav, kui testamendi kehtivuse asendamatu asjaolu. Tegemist ei ole üksnes testamendi koostamise aja tõendamise eesmärgi, vaid ka testaatori poolt tahteavalduse tõsiseltvõetavuse, kindluse ja tahteavalduse tegelikule, teadlikule tahtele vastavuse tagamise eesmärgiga. PärS § 27 lg 4 kohaselt loetakse arusaamatu korraldus olematuks. Säte on kohaldatav lisaks testamendi sisus üksikute korralduste tõlgendamisele ka tuvastamisel, kas pärandaja tahteks oli pärandada testamendi või seaduse järgi. Kui hageja poolt toodule vaatamata peaks jääma arusaamatuks, kas A. S. tahteks oli koostada testament või teha märkmeid kunagi tulevikus toimuva võimaliku testamendi tegemise (ja selle eeltingimuste) läbimõtlemiseks, toimub pärimine seaduse järgi. Menetlust kaevatavas asjas on alustatud kui mittevaralise nõude menetlust, seda nii hagi kui vastuhagi osas. Vaidlustavas otsuses on kohus määranud hagihinnaks 450 000 krooni, milline on ekslik. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse täna, et hagihind on 25 000 krooni. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 60 krooni ja vastustaja vastuhagi esitamisel 120 krooni. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas õigusemõistmise põhimõtetega ja takistaks hagejal teostamast oma õiguste kohtulikku kaitset. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus

jätta muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Maakohus on õigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel pärandi avanemise ajal kehtinud pärimisseadust. Ebaõige on kaebaja väide, et maakohus tegi tõenditest valed järeldused. Maakohus on õigesti tuvastanud, et S. J. on oma arvamuse andnud dokumendi koopiat uurides. Eeltoodu tuleneb S. J.i poolt koostatud uurimisaktist (I kd lk 43). Tunnistaja N. K. on esialgse arvamuse andnud koopiat uurides, kuid kohtuistungil on ta uurinud ka originaali (I kd lk 150) ja kinnitanud, et A. S. testamendi kogu tekst on kirjutatud ühe isiku poolt. Maakohus on G. R. ja H. R. ekspertarvamust hinnanud õigesti. Eksperdid on kinnitanud, et kogu tekst on kirjutatud A. S. poolt. Eksperdid on kirjeldanud oma uurimismeetodit 03.02.2007 toimunud kohtuistungil (I kd lk 169-171). Kolleegiumi arvates oli tegemist tavapäraselt käekirja ekspertiisi teostamisel kasutatava metoodikaga. Erinevust kriminaalasjas tehtud ekspertiisiga, kus nad tuvastasid, et nimi „Ž. S.“ on tõenäoliselt kirjutatud A. S. poolt, põhjendas ekspert G. R. asjaoluga, et tsiviilasjas ekspertiisi tehes oli nende kasutuses rohkem võrdlusmaterjali ja selle põhjal sai teha täpsema järelduse kirjutaja isiku kohta. Kaebaja viitas kaebuses O. P. arvamusele, kuid sellise isiku poolt antud arvamust tsiviilasja materjalide hulgas ei ole, küll on aga isik tunnistajana üle kuulatud. Kuid arvestades teisi tõendeid, on maakohus õigesti leidnud, et O. P. ütlused ei anna alust kahelda, et testamendi tegi A. S.. Testamendile kirjutatud kuupäeva osas on maakohus õigesti tunnistajate ütlustele tuginedes leidnud, et testament koostati 21.07.2003. Ebaõige on kaebaja väide, et testamendil olev ebaõige kuupäev muudab testamendi igal juhul tühiseks. PärS § 25 lg 1 järgi võib juhul, kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat, selle tuvastada teistele tõenditele tuginedes. Eeltoodust lähtudes on võimalik tegelik kuupäev tuvastada tunnistajate ütluste alusel ka juhul, kui see on ebaõige. Maakohus on analüüsinud A. S. testamendi sisu ja leidnud, et see vastab PärS § 19 lg 1 nõuetele ja seal sisalduv korraldus on piisavalt selge. Kolleegium eeltoodud maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Ebaõige on kaebaja väide, et testaatori tegeliku tahte tuvastamisel ei ole võimalik tugineda tunnistajate ütlustele. PärS § 27 lg 2 kohaselt võib testamendis olevate ebaselgete väljendite tõlgendamisel arvestada testaatori poolt teistele isikutele antud seletusi. Kaebaja esitas hagi 2004. aastal. Hagi esitamise ajal oli tegemist mittevaralise hagiga. TsMS § 123 järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Seega on tegemist jätkuvalt mittevaralise hagiga. Vastavalt TsMS § 132 lg-le 1 eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 25 000 krooni. Kaebaja sellekohane väide on õige ja maakohtu otsuse sissejuhatuses tuleb hagihind 450 000 krooni parandada 25 000 krooniks. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8 jätta apellandi enda kanda. Vastustaja kulude hüvitamiseks nimekirja ega taotlust esitanud ei ole.