Kohtuasja number
2-04-9
Otsuse kuupäev
23.aprill 2009
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
VB (isikukood xxx, xxx) hagi SŽ (isikukood xxx, xxx) vastu testamendi kehtetuks tunnistamise nõudes ja SŽ vastuhagi õiguse tunnustamiseks pärida testamendi alusel 450 000 krooni
Hagihind Asja läbivaatamise kuupäev
17.märts 2009
Istungil osalenud isikud
hageja esindajad I Beinik ja adv. A Junti, 3 isik hageja poolel V R, kolmanda isiku esindaja adv. M Mängel ja kostja esindaja M Tomson
Resolutsioon Jätta VB hagi SŽ vastu testamendi tühisuse tunnustamiseks ja seaduse järgi pärimise õiguse tuvastamiseks rahuldamata. Rahuldada vastuhagi. Tuvastada, et koduse testament AS poolt oli tehtud 21.07.2003. Tunnustada SŽ õigust pärida AS poolt 21.07.2003 tehtud testamendi alusel. Välja mõista VB SŽ kasuks menetluskulud kokku 12 120 EEK (kaksteist tuhat ükssada kakskümmend krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
31.juulil 2003 suri hageja VB vanaema AS . Pärast tema surma sai hageja teada, et vanaema poolt on koostatud testament. AS on hagejale enne surma näidanud testamenti, millega ta pärandab kogu oma vara temale. Käesolevaks ajaks on nimetatud testament kadunud. Juhul kui testamenti enam ei ole, siis päriks hageja seadusjärgse pärimise järgi esimese järjekorra pärijana vastavalt PärS § 13 lg 3. Vastavalt dokumendile, mis on esitatud testamendina, pärandab AS korteri ja kogu korteris oleva vara SŽ . Notarile esitatud tekstist, mis on esitatud testamendina, ei tulene, et AS pärandab antud korraldusega oma korteri SŽ . Dokumendis räägitakse, et ta „volitab sellega esindajat...“ Dokumendis ei ole midagi räägitud sellest, et ta pärandab antud korteri või määrab kellegi pärijaks. AS tahe ei ole suunatud testamendi tegemisele, nimetatud dokumendis ei ole A.S teinud korraldusi oma surma puhuks, kui siduvaid määranguid pärandi suhtes. Avalduses märgib A.S „kui võib ja on vajalik, siis tulge minu juurde – ma tasun kõige eest“. Hageja leiab, et üheselt mõistetavalt on tegemist tahteavaldusega, milles võib äärmisel juhul avalduda A.S soov teatud notariaalsete toimingute tegemiseks. Tema tahe on suunatud toimingu sooritamisele ega oma juriidilist tähendust pärimisõiguslikult ega tsiviilõiguslikult üldisemalt. Hageja leiab, et vaidlusalune dokument ei ole testament pärimisseaduse kohaselt. Tegemist on tahteavaldusega, milles on väljendatud isiku soov notariaalseks toiminguks, kusjuures volituse toiminguks on andnud ta kolmandale isikule (eeldatavalt kostjale). Selline tahteavaldus ei oma õiguslikke tagajärgi ning sellest tulenevalt ei saa sellisel tahteavaldusel olla ka pärimisõiguslikku tähendust. Hageja, tuginedes ekspert S Judini arvamusele, leiab et vaidlusalune dokumendil ei ole kogu tekst kirjutatud AS poolt omakäeliselt. Teksti lõpus on märgitud kuupäev 21.09.2003. Selleks ajaks oli AS surnud. Eelnevast lähtudes palub hageja tunnistada kodune testament tühiseks ning tunnistada VB pärimisõigust pärida pärandaja AS pärandvara seaduse alusel. Kostja vastuväited ja vastuhagi. Kostja ei nõustu hagiga ning esitas vastuhagi, milles palub lugeda testamendi tegemise kuupäevaks 21.juuli 2003 ning tunnistada tema õigust pärida testamendi alusel. Kostja on seisukohal, et 21.07.2003 koostas AS tunnistajate juuresolekul testamendi, millega jättis oma vara hagejale. Eksimuse tõttu on AS testamendis testamendi tegemise kuu „7“ asemel kirjutanud „9“. Kolmanda isiku arvamus. 3 isik nõustub hagiga, ei nõustu vastuhagiga. Kohtu järeldused. Kohus kuulanud ära tunnistajate O P , N K , R V ja SK ütlused ja ekspertide H Randmäe ja G Rosina arvamuse ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kostja vastuhagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. PärS § 93 kohaselt on testament tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel. Sama seaduse § 94 lg 1 järgi võib kohus tunnistada testamendi või selle osa kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma. PärS § 94 lg 2 sätestab, et testamendi või selle osa kehtetuks tunnistamist võivad nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et antud juhul saab AS poolt allkirjastatud dokumenti lugeda omakäeliselt kirjutatud testamendiks PärS § 24 mõttes. Nimelt on dokumendi AS ise koostanud ning selle allkirjastanud.
PärS § 24 lg 3 kohaselt, kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ning selle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Tuginedes ekspertiisiaktile nr 12/05 ja tunnistajate N K , R V ja SK ütlustele saab järeldada, et testamendina esitatud dokument oli kirjutatud AS poolt. Dokumendi koostamise ajal viibisid ruumis tunnistajad R V ja SK , kes kinnitasid kohtuistungil, et AS koostas ise testamendi, allkirjastas selle ja palus neil alla kirjutada. Tunnistaja SK väitis, et tekstis, millele ta alla kirjutas, oli kohe kirjas SŽ . N K , kes on töötanud 23 aastat käekirja eksperdina, kinnitas originaal dokumendi uurimisel, et kogu tekst on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Nimetatud tõendid lükkavad ümber hageja poolt esitatud uurimisaktis tuvastatu, et teksti osa „Z S “ ei ole kirjutanud AS ning samuti O P ütluse, et „Z S “ on kirjutatud hiljem ja erinevate isikute poolt. Uurimisaktis on S J kasutanud kirja koopiat, mille järgi ei pruugi saada sellist tulemust kui originaaldokumendi uurimisel. Seda kinnitas ka tunnistaja N K . AS poolt koostatud testamendil on märgitud koostamise ajaks 21.09.03. Tuginedes asjas esitatud tõenditele saab järeldada, et testaator on eksinud kuu märkimisel ning dokument on koostatud 21.07.2003. Kuna AS oli 21.09.2003 juba surnud, ei saanud ta testamenti pärast surma koostada. Testamendile on selle koostamise ajal alla kirjutanud tunnistajad, kes on märkinud allkirjastamise ajaks 21.07.03. AS on ise pärast dokumendi allkirjastamist teisel lehel arutanud, et mis kuu algas, kas juuli või august. Arvestades AS kõrget iga (85.a.) on mõistetav, et isik võis eksida kas numbri kirjutamisel või kuu määramisel. Hageja ja kolmanda isiku väidete kohaselt oli AS tahe vaidlusaluses dokumendis suunatud notariaalselt tõestatud testamendi tegemisele ning seda ei saa arvestada õiguslikult testamendiks. Kohus leiab, et AS tahe on testamendis väga selgelt väljendatud lauses „Jätan korteri ja kõik mulle kuuluva selles Ž S “. Testament on adresseeritud notarile, mistõttu on alusetu kolmanda isiku väide, et AS andis juhiseid käsunditäitjale. AS poolt märgitud ühest lausest „kui on võimalik ja vajalik, siis tulge minu juurde – ma tasun kõige eest“ ei saa ka järeldada, et testaatori tahe oli suunatud tulevikus notariaalse testamendi tegemisele. Kui vaadelda kogu teksti kogumikus, siis saab järeldada, et AS on teinud korraldusi oma surma puhuks, st testaatori poolt kirjutatut saab lugeda tema viimaseks tahteks. Ta on andnud nõusoleku keha põletamiseks ning avaldanud tahet temale kuuluva vara (korteri ja sellesse kuuluva) osas. Ka tunnistajad SK ja R V kinnitasid, et AS l oli tahe oma korter jätta isikule, kes tema eest hoolitseb ning selleks oli hageja. Eelnevast lähtudes ei ole AS poolt 21.07.2003 omakäeliselt kirjutatud kodune testament tühine ning hageja nõue testamendi tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna AS poolt tehtud testament ei ole tühine ning testament on esitatud selle kehtivuse ajal notarile pärandi vastuvõtmiseks, siis on põhjendatud kostja nõue tunnustada tema õigust pärida testamendi alusel.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse
menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus loeb kostja menetluskulud, so vastuhagilt tasutud riigilõiv 120 krooni, tasu õigusabi eest summas 10 000 krooni ja ekspertiisitasu 2 000 krooni, põhjendatuks. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.