TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

I ASJAOLUD

a. Avaldaja taotlus Viru Maakohtule 19.08.2009.a esitatud avalduse kohaselt A D on töövõimetuspensionär, kellele on määratud sügav puue. Psühhiaatri 13.08.2009.a tõendi kohaselt A D põeb rasket vaimset alaarengut. A D ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. Ta vajab kõrvalabi olmeproblemide lahendamisel, juhendamist ja järelevalvet, kuna ei tule toime paljude igapäevaste toimingutega. Avaldaja on seisukohal, et A D varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on vaja talle määrata eestkostjaks ema S I, kelle isikulised omadused ja võimed, avaldaja arvates, võimaldavad eestkostja kohustusi täita. b. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 26.08.2009.a määruse alusel viidi 03.09.2009.a läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (akt nr 52 vaata tl 48-49) A D psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi A D kannatab raske vaimse alaarengu all, millele viitavad desorienteeritus, sõnavara piiratus, konkreetne mõtlemine, võimetus aru saada küsimustest ja korraldustest, väga madal intellektuaalne tase, perioodilised rahutusseisundid, agressiivsus, allumatus korraldustele. A D vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sh ka pisitehinguid. Ekspertide arvamusel A D vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Psüühilise seisundi tõttu pole soovitav teda ära kuulata nii kohtuistungil kui ka tema tavalises keskkonnas, kuna ta võib muutuda agressiivseks. Eestkostjaks määratud isik peaks A D igapäevaelu korraldama, langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajaks A D esialgu 3-5 aastaks, kuigi tema vaimne seisund ei parane, ning seetõttu vajab ta estkostet elupäevade lõpunu. c. Kohtuistung 06.10.2009 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. A D ise kinnitas kohtule, et on nõus tema ema eestostjaks määramisega. S I toetas Narva-Jõesuu linna avaldust ja palus määrata enda A D eestkostjaks. d. Esindaja arvamus Vandeadvokaat Leanika Tamm arvamuse kohaselt A D on isik, kes ilmselgelt vajab eestkostjat. Ta ei oska lugeda ega kirjutada, tema suhtlemine teiste isikutega on pärsitud, samuti ei oska isik sooritada tehinguid, ega korraldada oma varalisi suhteid ega suhelda ametiasutustega. Sünnist saadik on A D eest hoolitsenud tema ema, kes on ka varasemalt määratud ka oma poja eestkostjaks

Vene Föderatsiooni kohtumäärusega. Ema on A D kõige lähedasem isik, kes korraldab ka kogu tema igapäevaelu, millega A D ilma kõrvalise abita ise toime ei tule. Seega on ema, S I, kõige sobivam. Suhtlemisel esindaja oli A D häbelik, kinnine, ei soovinud alguses üldse rääkida, noogutas nõusolevalt kaasa ema juttudele ja kinnitas, et ta ise ilma ema abita toime ei tule ja lugeda ei oska. A D kinnitas vastuseks esindaja küsimusele, et ta soovib, et ema tema asju ajaks. Ema kirjeldas asju, mida poeg on võimeline tegema, kuidas teda abistab ja milliste lihtsamate toimingutega ise toime tuleb. On ilmne, et A D vajab pidevalt abi oma elukorralduses, mistõttu ema ei ole mitte ainult eestkostja vaid hoolitseb ka poja igapäevase elukorralduse eest, ning on seda teinud juba aastaid. A D isa on surnud, eestkostet on muuhulgas vaja ka pärandiasjade vormistamiseks. Vandeadvokaat leiab, et eestkostja peaks korraldama eestkostetava igapäevaelu, tegema tehinguid, suhtlema ametiasutustega, kasutama, korraldama ja käsutama tema vara, arvestades PKS § 99 ja 100 toodud piirangutega. Kuivõrd tulenevalt TSMS § 526 lg 3 ei või eestkoste aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, teeb esindaja ettepaneku menetlusökonoomikast lähtudes määrata eestkostja viieks aastaks, kuivõrd ei ole mingit alust arvata, et esindatava vaimne seisund sel määral paraneks, et tema eestkostevajadust muutuks küsitavaks.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 52 järgi A D kannatab raske alaarengu all, mille tõttu ta ei ole suuteline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh ka pisitehinguid. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ekspertide ning eestkostet vajava isiku esindaja arvamusel A D suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla kõigi olmeprobleemidega ja langetama tema eest otsuseid. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja.

TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada. S I on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Narva-Jõesuu linna avaldusele lisatud arstitõendist (vaata tl 8) lähtuvalt S I tervislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. Kohtuistungil ütles A D, et ta on nõus sellega, et tema ema hakkab tema eestkostjaks olla. Samuti ka esindaja kohtumisel kinnitas A D, et ta soovib, et ema tema asju ajaks. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et A D eestkostja määramise vajadus on kohtumenetluse käigus tuvastatud, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus otsustas määrata A D eestkostjaks S I viieks aastaks, s.o kuni 14.10.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole A D võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus A D õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud A D psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb A D tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.