Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1 (4)
2-09-22175
1.15. mail 2009.a esitatud avalduse kohaselt invaliidsuse tõttu lapsepõlvest alates D. P. ei ole võimeline iseenda eest hoolitsema ega tegema tehinguid.
2.Avaldaja palus vastavalt TsÜS §8 lg3, PkS §92 lg4 seada D. P.’i üle eestkoste ja määrata teda täisealisele lapsele eestkostjaks.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
3.03. juunil 2009.a esitatud seisukohas Kohtla-Järve linn nõustus avaldusega.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 11.06.2009.a kohtumäärusega määrati eeskoste seadmise menetluses D. P.’ile esindajaks advokaat riigi arvel. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks advokaat Ir. G.’i. 30.06.2009.a nõustus advokaat asjas ekspertiisi määramisega ja teatas, et esitab seisukoha pärast ekspertiisi akti saamist. Tegelikult esindaja ei ole kohtule esindatava seisukohta esitanud.
5.15. juunil 2009.a vastavalt TsMS §148 lg1, lg3, lg4, §552 lg1 nõudis kohus avaldajalt Rahandusministeeriumi arveldusarvele ekspertiisi tasu ja kulude katteks 4 000 krooni tasumist, mille avaldaja kandis üle 30.06.2009.a.
6.Viru Maakohtu 02.07.2009.a kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Ahtme Haigla.
7.27. augustil 2009.a esitas SA Ahtme Haigla ekspertiisiakti ja õiendi ekspertiisi maksumuse 8 000 krooni kohta.
8.10. septembril 2009.a kohus kohtu määratud lepingulise esindaja juuresolekul kuulas D. P.’i ära tema elukohas.
KOHTUISTUNG
9.Kohtuistungil seletas avaldaja, et lapsele on määratud pension ja eestkoste on vajalik lapse eest pensioni saamiseks vajalike dokumentide vormistamiseks. Avaldaja tegelikuks sooviks on mitte lapse üle eestkoste seadmine, vaid lapse nimel tehingute tegemise ja allkirjaõiguse saamine. Kohtusse pöörduda soovitas avaldajal notar. Deniss elab avaldajaga ühes korteris, isiklikku vara lapse nimele registreeritud ei ole. Kas Denissil on võimalus digitaalallkirja andmiseks, avaldaja ei tea. Avaldaja palus tagastada tema poolt tasutud ekspertiisitasu summas 4 000 krooni.
10.Puudutatud isiku, Kohtla-Järve linna esindaja leidis, et ekspertiisiaktist lähtudes on piisav, kui lahendada poja poolt avaldajale volikirja andmise ning avaldaja hooldajaks määramise küsimus. Kuna isik saab aru oma tegudest, ei peaks tema teovõimet piirama.
11.D. P.’i esindaja arvamuse kohaselt on avaldajal mõistlikum pöörduda notari poole volikirja vormistamiseks. Seadusest ja kogutud tõenditest lähtuvalt D. P. ei vaja eestkostja määramist. Puudutatud isiku esindaja toetas avaldaja taotlust tema poolt tasutud ekspertiisitasu tagastamiseks, jättes ekspertiisitasu riigi kanda.
2 (4)
2-09-22175
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud avalduse ja Kohtla-Järve linna vastusega, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
13.D. P. on sündinud 08.04.1981.a, 08.04.1999.a sai ta täisealiseks (t.lk. 5). Avalduse järgi on avaldaja nõudeks täiseilsele isikule eestkoste määramine. Kohtuistungil avaldaja on teatanud, et esitas avalduse kohtule, sest tal ei ole teisiti võimalik lapse esindamiseks ja lapse nimel tehingute tegemiseks volitust saada. Käesoleva avalduse lahendamisel analüüsib kohus, kas on olemas seaduses tulenev alus avalduse rahuldamiseks ja millised on avaldaja võimalused lapse nimel tehingute tegemiseks, juhul, kui kohus avaldust ei rahulda.
14.Avalduse juurde lisatud Arstliku Ekspertiisi Komisjoni 25.03.2008.a otsuse nr 410091 kohaselt üldhaigestumise tõttu esineb D. P.’ile töövõimekaotus 100%, haigusest põhjustatud tugevasti väljendatud funktsionaalhäire tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima (t.lk. 3, 4).
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Ahtme Haigla SA ekspertarstide G. Belotserkovski ja E-M. Nurga poolt 21.08.2009.a koostatud ekspertiisiakti nr. 25 kohaselt esineb D. P.’il psüühilise tegevuse häire, mis on seotud ebapiisava haridusega ja sotsiaalelu kogemuste puudumisega. Ta ei ole kunagi iseseisvalt teostanud elementaarseid elulisi funktsioone. Teatud tasemel on need psüühilised häired seotud tema füüsiliste puuetega. Kõikide eelduste kohaselt vajab ta oma igapäevaste toimingute teostamiseks pidevat kõrvalabi (t.lk. 39, 40).
16.10. septembril 2009.a kohus avaldaja ja D. P.’i lepinguline esindaja juuresolekul vastavalt TsMS §524 lg1 kuulas D. P.i tema elukohas isiklikult ära. D. P.’il oli küll raske vastata küsimustele, sest tuli vastamiseks rakendada kogu oma jõudu, kuid ta oli kursis, miks ja mis asjas teda ära kuulatakse. Ta oli võimeline vastama kohtuniku ja ka oma esindaja küsimustele. Tema seletuste kohaselt lõpetas ta kodus õppides 8. klassi. Ta teeb arvuti ja ID-mobiili kaudu tehinguid, s.h pangaülekandeid oma arveldusarvel olevate vahendite käsutamiseks (t.lk. 55). Ärakuulamisel teatas avaldaja, et laps otsib internetis kaupu, uurib nende hindu ning teatab isale, kus ja millise hinnaga vajalikke kaupu osta.
17.Perekonnaseaduse (PkS) §92 lg1 alusel eestkoste seatakse ka täisealisele piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §8 lg2 teise lause alusel isikul, isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
18.Eeltooduga on tuvastatud, et vaimset alaarengut, vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust või muu psüühikahäiret D. P.il ei esine. Seega D. P. on võimeline tahet avaldama, oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Sellises situatsioonis eestkostja seadmisel osutuks avaldaja täisealine laps D. P. piiratud teovõimega, mis kõiki asjaolusid arvestades, ei ole lapse huvides.
3 (4)
2-09-22175 Kuna puudub seadusest tulenev alus eestkostja määramiseks, jätab kohus avalduse rahuldamata.
19.Kohus selgitab avaldajale, et tal on õigus PkS §105 lg1 ja lg2 alusel taotleda Kohtla-Järve Linnalt D. P.’i üle hoolduse seadmist ja enda hooldajaks määramist, mille kohalik omavalitsus lahendab kohtuväliselt. Samuti selgitab kohus avaldajale, et olukorras, kus D P. on võimeline tahet avaldama, on avaldajal õigus vormistada notari juures volitus täisealise lapse nimel tehingute tegemiseks. Arvestades, et lapse notari juurde toimetamine on lapse füüsilise puue tõttu keeruline, saab avaldaja teha seada lapse elukohas, kutsudes sinna notarit. Kohtukulud
20.30.06.2009 kandis avaldaja Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 viitenumbriga 3100057484 eksperdi tasu ja ekspertiisi kulude katteks 4 000 krooni. Et tagada ekspertiisiasutuse poolt esitatud arve korraga tasumise, Viru Maakohtu 08.09.2009.a kohtumäärusega kanti avaldaja tasutud summa 4 000 krooni eksperdi tasu ja ekspertiisi kulude katteks ja maksti ekspertiisiasutusele täiendavalt riigituludest 4 000 krooni. Avaldaja sai kohtumääruse kätte 15.09.2009.a (t.lk. 58). Määruskaebust nimetatud kohtumäärusele avaldaja esitanud ei ole. Kohtuistungil avaldaja on taotlenud tasutud summa tagastamist. TsMS §172 lg2 alusel kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kuna tasutud summa on kohtu poolt juba üle kantud ekspertiisi kulude katteks ja avaldaja on sellega nõustunud, jätab kohus jätab avaldaja tasutud ekspertiisi tasu tema enda kanda. TsMS §172 lg3 alusel jätab kohus ülejäänud ekspertiisi tasu 4 000 krooni Eesti Vabariigi kanda.
21.Viru Maakohtu 28.09.2009.a kohtumäärusega maksti D. P.’i esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 1 080 krooni. Kuna Viru Maakohtu 11.06.2009.a kohtumäärusega määrati eeskoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jätab kohus esindaja kulud 1 080 krooni Eesti Vabariigi kanda.
22.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS lg2, p1, p2, §525 lg1, lg2, § 526, §531 lg1, lg2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.