lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-13273/18

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-13273/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 179 lg 2, 21Lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamineTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineRLS § 22 lg 2RLS § 59 lg 5TMS § 219Määruskaebuse esitamine kohtuniku määruse peale täitemenetlusesTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse kuupäev

28.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13273

Tsiviilasi

Kohtutäituri ettepanek R.I trahvimiseks (täiteasi nr 011/2025/663)

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19.12.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (sissenõudja): G.A Puudutatud isik (võlgnik): R.I

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 19.12.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta R.I määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetluse kulud R.I kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ( lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 5621 lg 1
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 178
TsMS § 178

MENETLUSE KÄIK

1.Kohtutäitur Kersti Seisler algatas 09.06.2025 G.A (sissenõudja, isa) avalduse alusel täitemenetluse nr 011/2025/663. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 13.02.2025 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23-6364 (lapsega suhtlemise kord). Kohtutäitur esitas 14.08.2025 Harju Maakohtule ettepaneku, milles taotles kohtult TMS § 179 lg-te 2 ja 21 alusel R.I-le (võlgnik, ema) kohtumääruse täitmata jätmise eest trahvi määramist.
2.Võlgnik vaidles kohtutäituri taotlusele vastu. Lapse ja isa kohtumised on jäänud ära ettenägematutel põhjustel.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus määras 19.12.2025 võlgnikule 50 trahviühiku (s.o 400 euro) suuruse trahvi, kuna võlgnik on takistanud tsiviilasjas nr 2-23-6364 kohtumäärusega määratud suhtluskorra täitmist.
4.Maakohus tuvastas, et võlgniku ja sissenõudja ühise lapsega suhtlemise korda reguleerib Harju Maakohtu 13.02.2025 kohtumäärus. Kohtumääruse järgi pidanuks veebruarist kuni detsembrini 2025 isa ja lapse suhtlus toimuma järgmiselt: Algus

Lõpp

28.02.2025 17:00

02.03.2025 18:00

16.03.2025 10:00

16.03.2025 18:00

28.03.2025 17:00

30.03.2025 18:00

13.04.2025 10:00

13.04.2025 18:00

25.04.2025 17:00

27.04.2025 18:00

23.05.2025 17:00

25.05.2025 18:00

31.05.2025 10:00

31.05.2025 18:00

08.06.2025 10:00

08.06.2025 18:00

15.06.2025 10:00

30.06.2025 18:00

04.08.2025 10:00

10.08.2025 18:00

12.09.2025 17:00

14.09.2025 18:00

28.09.2025 10:00

28.09.2025 18:00

10.10.2025 17:00

12.10.2025 18:00

26.10.2025 10:00

26.10.2025 18:00

07.11.2025 17:00

09.11.2025 18:00

23.11.2025 10:00

23.11.2025 18:00

5.12.2025

7.12.2025 18:00

17:00

5.Isa ja lapse vahel ei toimunud järgmisi kohtumisi: 16.03.2025, 23.05.2025-25.05.2025, 31.05.2025, 15.06.2025-16.06.2025, 26.10.2025. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas ärajäänud kohtumisi saab pidada 13.02.2025 määruse rikkumiseks.
5.1.Esimesel juhul (16.03.2025) jäi kohtumine ära, sest ema ja laps olid reisil. Ema ei teavitanud isa reisist, seda tegi laps päev enne reisi ise (dtl 91). Kuna isa kohtumiste muutmiseks nõusolekut ei andnud, on tegemist määruse punktide 1.1 ja 1.9 rikkumisega.
5.2.Teise kohtumise (23.05.2025-25.05.2025) ärajäämine on rikkumine, kuna ema ei võimaldanud kohtumise asendamist (määruse p 1.3). Kohus ei pidanud haige lapse 2 (6)

transportimist mõistlikuks ega lapse huve arvestavaks, kuid ära jäänud kohtumine tulnuks määruse kohaselt asendada järgmise nädalavahetusega (30.05.2025–01.06.2025). Samale ajavahemikule langes isa sünnipäev, mille laps pidi kohtumääruse järgi veetma isaga (määruse p 1.7). Last ei antud üle, kuna ema sõitis 29.05.2025 Narva ega saanud haigestumise tõttu last tagasi Tallinnasse tuua. Isegi kui emal esines enda tervislikust olukorrast tulenevalt võimatus laps üle anda, pidanuks laps igal juhul isaga viibima 06.06.2025–08.06.2025 (määruse punkt 1.3). Ema on isale teatanud, et nädalavahetusel ärajäänud kohtumist ei ole võimalik asendada ning pakkus isale asenduseks päevaseid nädalasiseseid kohtumisi, kuid vanemad selle muudatuse osas kokkuleppele ei jõudnud.

5.3.Kolmanda kohtumise (15.06.2025–16.06.2025) ärajäämine oli määruse p 1.4 rikkumine. Laps pidi isaga veetma 15.06.2025–30.06.2025, kuid lapse üleandmist 15.06.2025 ei toimunud. Ema selgitas ärakuulamisel, et lapse üleandmist ei toimunud, sest neil olid muud asjad plaanis. Kohtule esitatud kirjavahetusest aga nähtub, et üleandmist ei toimunud seetõttu, et laps ei soovinud isa juures ööbida ning ema ja laps ei viibinud Tallinnas (dtl 67–68). Kohtutäitur on emaga kohtunud 16.06.2025 ning vestelnud kolm tundi, misjärel andis ema lapse isale üle 17.06.2025. Kohtu hinnangul on ema tegevuse tulemusel jäänud määruse punkt 1.4 nõuetekohaselt täitmata. Ema ei taganud lapse üleandmist – ema ei viibinud Tallinnas. Määrust ei saanud jätta täitmata ka põhjusel, et laps ei soovinud isa juures ööbida – kohus on suhtluskorra kehtestamisel hinnanud ööbimise lapse huvidega kooskõlas olevaks. Seejuures on laps kohtule ärakuulamisel selgitanud, et tema vastumeelsus isa juures ööbida on seotud sellega, et ta ei soovi üksi magada (dtl 159–160). Eelöeldu alusel ei saa jätta määrust täitmata. Toodust tulenevalt on ema rikkunud määruse punkti 1.4.
5.4.Neljanda kohtumise (26.10.2025) ärajäämine oli määruse p 1.9 rikkumine. Ema on selgitanud ärakuulamisel, et lapsel oli kõhuviirus ning laps oli palavikus – haigestus 26.10.2025, läks kooli 28.10.2025 (dtl 168, ajamärk 00:49:18 – 00:50:53). Kohtu hinnangul ei saa kõhuviirust ega palavikku pidada määruse punkti 1.3. tähenduses kergeks haigestumiseks (määruse p 4.1.2), mistõttu ei saa kohtumise ärajäämist pidada määruse punkti 1.1 rikkumiseks. Ema on pöördunud määruse punkti 1.3 kohaselt ka arsti juurde haiguse fikseerimiseks (dtl 193). Ärajäänud kohtumine pidi toimuma 02.11.2025 (määruse punkt 1.3), mis ka toimus. Küll ei teavitanud ema lapse haigestumisest isa, mida saab pidada kohtumääruse punkti 1.9 rikkumiseks. Viidatud punkti järgi pidanuks ema sellest isa teavitama kirjalikult, kuid selmet teatas kohtumise ärajäämisest laps. Kohtu hinnangul pole lapsele eakohane vahendada ema ja isa vahelist suhtlust suhtluskorra määruse täitmise osas. Nimetatud küsimusega peavad määruse järgi tegelema vanemad ise.
5.5.Kohus ei tuvastanud suhtluskorra määruse punkti 1.2 rikkumist (lapsele vajalike asjade kaasa panemine, eelkõige ilmastikule vastavad riided), kuid tuvastas punkti 1.8 rikkumise (isale ei ole olnud tagatud võimalus suhelda lapsega telefoni teel).
6.Maakohus järeldas eelnevast, et ema on takistanud 13.02.2025 kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorra täitmist ning sellest tulenevalt on täidetud TMS § 179 lg 2 eeldused. Kuivõrd puudutatud isikut ei ole varem suhtluskorra määruse rikkumise eest trahvitud, ei pidanud maakohus vajalikuks määrata alammäärast suuremat trahvi. Kuigi rikkumised olid korduvad, ei ole ema süü suur ning juba täitemenetluse algatamine on avaldanud lahendi täitmisele positiivset mõju. Maakohus määras emale 50 trahviühiku suuruse trahvi.
7.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel võlgniku kanda. Sissenõudjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid, mistõttu maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.

3 (6)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

8.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta kohtutäituri taotlus võlgniku trahvimiseks rahuldamata.
9.Väidetavad rikkumised ei takistanud tegelikult lapse suhtlust isaga. Trahvi määramine on ebaproportsionaalne, sest kohtumised jäid ära lapse haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu. Kõikidest ärajäänud kohtumistest ja kõrvalekalletest varasemalt kokku lepitud graafikust teavitati teist vanemat mõistliku aja jooksul ning pakuti välja asenduskohtumisi. Lapse isa kasutab suhtluskorra täitemenetlust eesmärgiga tekitada emale rahalist kahju, mitte lapse huvide kaitseks. Trahvi määramine on õigustatud juhul, kui rikkumine on tahtlik, korduv ning suunatud lapse ja teise vanema suhtluse takistamisele. Tahtliku või süsteemse rikkumise kohta tõendid puuduvad. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette liigset formaalsust ning isa käitumise kuritarvitusliku iseloomu hindamata jätmist. Määruskaebuse esitaja hinnangul on trahv ebaproportsionaalne ning esikohale ei ole seatud lapse huve.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu.
11.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) muutmata, kuid muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
13.Kohtutäitur esitas maakohtule lapse isa avalduse ja TMS § 179 lg 2 alusel ettepaneku lapse ema trahvimiseks, sest ema ei täida tsiviilasjas nr 2-23-6364 Harju Maakohtu 13.02.2025 määrusega kehtestatud suhtluskorda. TMS § 179 lg 2 alusel esitatud kohtutäituri ettepaneku lahendamine ja võlgnikule trahvi määramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et lapse ema trahvimise eeldused on täidetud.
14.Isa ja lapse vahel jäid ära järgmised 13.02.2025 kohtumäärusega ette nähtud kohtumised: 16.03.2025, 23.05.2025–25.05.2025, 31.05.2025, 15.06.2025–16.06.2025 ja 26.10.2025. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et TMS § 179 lg 2 alusel saab kohustatud isikut trahvida vaid täitemenetluse ajal toime pandud tegude eest.
14.1.Esiteks järeldub see normi sõnastusest. TMS § 179 lg 2 näeb ette trahvi määramise võimaluse, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist. Kohtulahendi sundtäitmist ei toimu enne täitemenetluse alustamist.
14.2.Teiseks kinnitab seda perelepitusseaduse eelnõu (438 SE) seletuskiri. Varasem sunniraha määramise regulatsioon asendati alates 01.09.2022 kohtu poolt trahvi määramise regulatsiooniga. TsMS § 5621 lg 1 sõnastuse kohaselt saab sunnivahendeid rakendada kohtumääruse rikkumise korral ning sunnivahendite rakendamine toimub TMS § 179 lg-tes 2 ja 22 ettenähtud korras. Seadusemuudatuse (438 SE) seletuskirjas on kahes eraldi kohas (lk 23 kolmas ja neljas lõik) viidatud sellele, et lapsevanemale saab trahvi määrata, kui ta takistab täitemenetluses suhtluskorra lahendi täitmist. 4 (6)
14.3.Eelnevast järeldub, et alates 01.09.2022 kehtiva TMS § 179 lg-te 2 ja 2 2 alusel on võimalik määrata kohustatud isikule trahvi või aresti, kui ta pärast täitemenetluse alustamist takistab kohtulahendi täitmist.
15.Eelneva tõttu muudab ringkonnakohus vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi. Maakohtu määrusest tuleb välja jätta põhjendused, mis puudutavad kohtumääruse rikkumist ajast enne täitemenetluse alustamist. Täitemenetlust alustati 09.06.2025 (dtl 19). Kohustatud isik sai täitmisteate kätte hiljemalt 12.06.2025 (dtl 32). Seega saab trahvi määramisel arvestada vaid pärast seda toimunud sündmuseid, täpsemalt 15.06.2025–16.06.2025 ning 26.10.2025 ärajäänud kohtumisi. Nende osas on maakohus tuvastanud suhtluskorra punktide 1.4 ja 1.9 rikkumise, lisaks on maakohus tuvastanud telefoni teel suhtlemise korduva takistamise täitemenetluse ajal (suhtluskorra punkti 1.8 rikkumine). Asja lahendamisel ei oma õiguslikku tähtsust see, kas ärajäänud kohtumised kahjustasid lapse ja isa suhet või mitte. TMS § 179 lg 2 kohaldamise (lapsevanema trahvimise) eelduseks on sundtäitmise takistamine ning maakohus on selle eelduse esinemise õigesti tuvastanud. Maakohus jõudis õigesti ja menetlusõiguse norme rikkumata järeldusele, et lapse ema on takistanud 13.02.2025 kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorra täitmist, s.o takistanud lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohal ja viisil suhelda.
16.Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et maakohus lahendas asja üleliia formaalselt. Maakohus viis läbi põhjaliku menetluse ja kuulas ära nii lapse kui mõlemad vanemad. Maakohus põhjendas iga ärajäänud kohtumise juures, miks see on kohtumääruse täitmise takistamine. Rikutud on mitut erinevat suhtluskorra punkti ning rikkumised jätkusid ka täitemenetluse ajal.
17.Kolleegium nõustub ülejäänud osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid ei korda.
18.Maakohus põhjendas nõuetekohaselt ka määratava trahvi suurust. Kuigi rikkumisi oli mitu, arvestas maakohus seda, et ema ei ole varem trahvitud ning ainuüksi täitemenetluse algatamine avaldas lahendi täitmisele positiivset mõju. Rikkumised harvenesid pärast täitemenetluse algatamist, kuid ei lõppenud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei teinud kaalumisvigu trahvi suuruse määramisel ning vaatamata õiguslike põhjenduste muutmisele pole võimalik trahvi vähendada ega trahv määramata jätta. Kuigi puudutatud isikule ei saa trahvi määramise kontekstis ette heita 2025.a märtsist maini aset leidnud sündmusi, on maakohus tuvastanud suhtluskorra täitmise takistamise täitemenetluse ajal. Seega on TMS § 179 lg 2 alusel trahvi määramine põhjendatud. Maakohus määras puudutatud isikule trahvi alammääras (50 trahviühikule vastavas summas, TMS § 179 lg 21), seega pole ka ringkonnakohtul alust seda vähendada.
19.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
20.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. G.A ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ning toimikust nähtuvalt ei kasutanud ta menetluses esindaja abi. Ringkonnakohus järeldab sellest, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
21.Asja materjalidest nähtuvalt on ema tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 kohaselt tuleb avalduse või 5 (6)

kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbi vaadatavas asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. Ehkki RLS § 22 lg 2 p 7 alusel on kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduste esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastatud, kuulub praeguse määruskaebuse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse esitajal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

22.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium