TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul avaldaja ja puudutatud isikud arvates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

I ASJAOLUD

a. Avaldaja taotlus 31.07.2009.a Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt E P on vanaduspensionär, kes põeb vaskulaarset dementsust ning on arvel psühhiaatri juures alates 08.10.2007.a. E P ei saa iseseisvalt oma õigusi teostada ega enda eest hoolitseda. Ta vajab kõrvalabi olmeproblemide lahendamisel, juhendamist ja järelevalvet, kuna ei tule toime paljude igapäevaste toimingutega. E P elab koos oma poja M P perega. Omavahelised suhted perekonnas ja elutingimused on head. M P ja tema abikaasa osutavad E P vajalikku abi. Avaldaja on seisukohal, et E P varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on vaja talle määrata eestkostjaks M P, kelle isikulised omadused ja võimed, avaldaja arvates, võimaldavad eestkostja kohustusi täita. b. Eksperdiarvamus Viru Maakohtu 06.08.2009.a määruse alusel viidi 11.09.2009.a läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (akt nr 54 vaata tl 52-53) E P psüühilise seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi E P kannatab raske vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistlikkuse) all, millele viitavad perioodilised nägemishallutsinatsioonid ja kahjustusluul. Tunduvalt alanenud nii lühi- kui kaugmälu ja intellektuaalne mälu. Uuritav on disorienteeritud enda isikus, ajas, teab ainult sünniaastat, ei tunne ära oma lähedasi. Ei saa aru adekvaatselt küsimustest ja korraldustest. Periooditi võib olla rahutu, isegi agressiivne (eriti võõraste suhtes). E P vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sh ka pisitehinguid. Ekspertide arvamusel E P vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Psüühilise seisundi tõttu pole soovitav teda ära kuulata nii kohtuistungil kui ka tema tavalises keskkonnas, kuna ta võib muutuda agressiivseks. Eestkostjaks määratud isik peaks E P igapäevaelu korraldama, langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. c. Kohtuistung 06.10.2009 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Eestkostet vajava isiku esindaja sõnul E P eestkostja määramine on eestkostetava huvides. E P ise kinnitas ka kohtule, et on nõus M P tema eestostjaks määramisega. Eestkostetava advokaat ja asjast puudutatud isikud toetasid Narva linna avaldust ja palusid määrata eestkostjaks M P.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 54 (vaata tl 52-53) järgi E P kannatab raske vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistlikkuse) all, mille tõttu ta ei ole suuteline adekvaatselt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh ka pisitehinguid. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ekspertide arvamusel E P suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine, kes peab aitama tal toime tulla kõigi olmeprobleemidega ja langetama tema eest otsuseid. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PKS § 95 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada. M P on andnud oma kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. Narva linna avaldusele lisatud arstitõendist (vaata tl 21) lähtuvalt M P tervislik seisund võimaldab temal eestkostjaks olla. Kohtuistungil ütles E P, et ta on nõus sellega, et tema poeg hakkab tema eestkostjaks olla. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et E P eestkostja määramise vajadus on kohtumenetluse käigus tuvastatud, sest tema üle eestkoste seadmine on vältimatult vajalik, tagamaks isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus otsustas määrata E P eestkostjaks M P viieks aastaks, s.o kuni 12.10.2014.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole E P võimeline iseseisvalt langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus E P õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise

õiguse. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud E P psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb E P tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eelpooltoodu alusel ning juhindudes PKS § 93 lg 1, TsMS § 524 lg 5, § 525 lg 2, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.