Avaldaja T.L.; Puudutatud isiku A.L.’i lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev; Aseri valla lepinguline esindaja Liivi Vares.
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada A.L.`i (isikukood xxx, viibib xxx) üle eestkoste kuni 12.10.2014.a ning määrata tema eestkostjaks T.L. (isikukood xxx, elukoht xxx).
3.Keelata A.L.’il iseseisvalt teha tehinguid ja anda T.L.’le esindusõigus A.L.’i nimel kõikide tehingute tegemiseks ja asjade ajamiseks.
4.Lugeda A.L. teovõimetuks ka valimisõiguse osas, mille tagajärjel kaotab ta hääleõiguse.
5.Otsustada eestkoste pikendamise kohaliku omavalitsuse või eestkostja avalduse alusel, kui 12. oktoobriks 2014.a ei lange ära edaspidine eestkoste vajadus.
7.Jätta A. L.’i esindaja kulud kokku 1 461.60 krooni Eesti Vabariigi kanda.
8.Saata kohtumäärus puudutatud isikute esindajatele teadmiseks ning avaldajale täitmiseks.
1 (4)
2-09-16165 Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.14. aprillil 2009.a.a esitatud avalduse kohaselt avaldaja on A.L.’i ema. Arstliku ekspertiisi tulemusena on A. L.’ile diagnoositud vaimne alaareng autismi tunnustega. Virumaa PA AEK 19.02.2009.a arstliku ekspertiisi otsusega on talle määratud töövõimekaotus 100% ja sügav puue. Isik ei suuda iseseisvalt teha vajalikke tehinguid ja toiminguid, ning ei tule toime iseseisva eluga. Avaldaja palus määrata ennast A. L.`ile eestkostjaks ja taotles kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
2.24. aprillil 2009.a esitatud vastuses puudutatud isik Aseri Vallavalitsus nõustus A. L.`i üle eestkoste seadmise ja T. L.’i eestkostjaks määramisega.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohtu 13. mai 2009.a kohtumäärusega määrati A. L.`ile riigi õigusabi osutaja. Eesti Advokatuuri juhatus nimetas kohtumääruse alusel esindajaks advokaat I. G.’i.
4.Kohus saatis avalduse koos lisadega A. L.’i esindajale ning andis talle tähtaja avaldusele vastamiseks. Kirjalikku vastust avaldusele esindaja esitanud ei ole.
5.Viru Maakohtu 03.06.2009.a kohtumäärusega määrati A. L.’i suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati SA Ahtme Haigla.
KOHTUISTUNG
6.Kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. Avaldaja selgituse kohaselt A. L.’i ei ole võimalik kodus hooldada, sest ta vajab ööpäevaringset meditsiinilist abi. Sellepärast asubki laps Narva Hooldekodus. Eestkoste on vajalik lapse nimel tehingute tegemiseks. Lapsele on määratud pension 3 600 krooni, mille maksmine on peatatud. Laps ei ole võimeline pensioni vormistama. Seoses lapse täisealiseks saamisega, ei saa enam avaldaja lapse nimelt pensioni vormistada ega pensioni käsutada. Lapse hooldekodus viibimise eest maksavad Aseri Vallavalitsus ja avaldaja ise. Lapse isa ei soovi tema määramist eestkostjaks. Avaldaja ise töötab Soomes, seepärast jääb laps ka pärast eestkoste määramist hooldekodusse.
7.Aseri valla esindaja samuti nõustus avaldusega. Tema sõnul elab A. L. hooldekodus kolmas aasta, sest ta on ohtlik nii iseendale kui teistele. Eestkoste seadmise avalduse rahuldamisel läheb isik täielikult riiklikule hooldele. Avalduse rahuldamata jätmisel tekib olukord, et hooldekodud võivad keelduda edaspidisest hooldamisest, sest enam ei ole võimalik A. L.’i nimel hoolduslepingut sõlmida.
8.A. L.’i esindaja seletuste kohaselt on olemas kõik eeldused eeskoste seadmiseks, sest A. L. ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema. Ta ei ole võimeline tahet avaldama ja vajab eestkoste määramist. Esindaja palus avaldus rahuldada ja seada eestkoste viieks aastaks.
2 (4)
2-09-16165
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvunud avalduse ja Aseri valla vastusega, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Perekonnaseaduse (PkS) §92 lg1 alusel eestkoste seatakse ka täisealisele piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS §93 lg1 tulenevalt eestkoste seadmise otsustab kohus eeskosteasutuse või isiku, kelle üle eeskoste seatakse, avalduse alusel. Sellest tulenevalt eestkoste seadmise avalduse oleks pidanud esitama Aseri vald, keda tuleks ka lugeda avaldajaks, sest eestkostet vajav isik on sisseregistreeritud tema haldusterritooriumil. Samas see, et Aseri vald ise pole avaldust esitanud, ei välista avalduse rahuldamist. TsMS §476 lg1 alusel hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse algatusel. Kuna Aseri vald on kaasatud menetlusse ja ta on esitanud TsMS §523 teises lauses sätestatud arvamuse, siis ei esine takistusi avalduse lahendamiseks.
11.Kohtunik ei ole eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulanud, mis ei välista avalduse lahendamist ja rahuldamist. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad asja arutada ka ilma eestkostet vajava isiku ärakuulamata, sest eksperdid on avaldanud arvamust, et A. L.’i kohtupoolne ülekuulamine võib põhjustada tema tervisele kahjulikke tagajärgi. TsMS §524 lg5 p1 järgi kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kuna kohus vastavalt TsMS §293 lg1, TsMS §522 lg1 on määranud A. L.’ile advokaadist esindaja ja on täitnud TsMS §520 lg2 p1 ja p2 sätestatud nõudeid, siis asja on võimalik lahendada ka ilma A. L.’i kohtu poolt ärakuulamata.
12.Avaldaja nõudeks on täiseilsele isikule eestkoste määramine. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §8 lg2 teise lause alusel isikul, isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.Avalduse juurde lisatud Arstliku Ekspertiisi Komisjoni 19.02.2009.a otsuse nr 482717 ja 482719 kohaselt vaimse alaarengu tõttu esineb A. L.’il töövõimekaotus 100% ja talle on määratud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatuid ja (t.lk. 5-8). TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Ahtme Haigla SA ekspertarstide G. B. ja E-M. N. poolt 26.06.2009.a koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 18 järgi esineb A L.`il esineb nõrgamõistuslikkus raskes astmes väljendunud käitumishäiretega, mistõttu A. L. ei saa aru oma tegudest ja ei ole võimeline neid juhtima. Samuti ei ole ta võimeline iseseisvalt hoolitsema oma vajaduste rahuldamise eest ja ta vajab eestkoste määramist (t.lk. 45-47).
3 (4)
2-09-16165
14.Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmise vajadust A. L.’i nimelt tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kuigi eestkostet vajav isik tegelikult viibib Narva Hooldekodus ja eestkoste seadmisega ei saa avaldaja reaalselt lapse eest hoolitseda, nõustub kohus avaldusega, sest A. Login on nüüdselt täisealiseks saanud, kuid ei ole võimeline tahet avaldama. Seetõttu, avalduse rahuldamata jätmisel, ei saa hooldekodud teda hooldekodudesse jätta ega edasi tema eest hoolitseda. Sellega kohus seaks ohtu A. L.’i elule ja tervisele, sest kodustes tingimustes ei ole võimalik talle tagada ööpäevaringset hooldust ja meditsiinilist abi. Et avaldaja saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehinguid, s.h sõlmida temale hoolduse tagamiseks vajalikke lepinguid, rahuldab kohus avalduse.
15.PkS §96 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt T. L. ei saa olla oma lapsele eestkostja, kohus ei tuvastanud. Vastavalt TsMS §526 lg2 kohus määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 12.10.2014.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise kohaliku omavalitsuse või avaldaja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus. Vastavalt TsMS §526 lg5 kohus keelab A. L.’il kõikide tehingute tegemise, eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohtukulud
16.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu. 02.06.2009.a ja 25.08.2009.a kandsid avaldaja ja A. L. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) käsutuses olevale Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 viitenumbriga 3100081683 eksperdi tasu ja ekspertiisi kulude katteks kokku 6 000 krooni. Vastavalt TsMS §172 lg1 esimese lausele jätab kohus avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
17.Viru Maakohtu 28.09.2008.a kohtumäärusega maksti A. L.’i esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 1 461.60 krooni. Kuna Viru Maakohtu 13.05.2009.a kohtumäärusega määrati eeskoste seadmise menetluses A. L.’i esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jätab kohus esindaja kulud 1 461.60 krooni Eesti Vabariigi kanda.
18.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS §520 lg1, lg2, p1, p2, §525 lg1, lg2, § 526, §531 lg1, lg2, § 661 lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.