Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.2 Avaldaja töötas ABC Bygg OÜ-s ajavahemikus 24.07-14.08.2008 ehitustöölisena tükitööhinnete alusel. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, töö tegemise koht oli Rootsi Kuningriigis. Avaldaja lahkus töölt 14.08.2008, kuna tööandja ei maksnud töötasu. 1.3 Avaldaja palus töövaidluskomisjonil tunnustada töösuhet tema ja tööandja vahel, välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu summas 15 200 krooni ja töölähetuse sõidukulud summas 1 535 krooni. 1.4 Töövaidluskomisjon rahuldas A.M.i avalduse osaliselt. (tl 11-12) Töövaidluskomisjon tunnistas töösuhte olemasolu ABC Bygg OÜ ja A.M.i vahel alates 24.07.2008.a ja välja mõista ABC Bygg OÜ-lt A.M.i kasuks saamatajäänud töötasu ajavahemiku 24.07.-14.08.2008.a eest summas 15 200 krooni. Avaldaja nõue töölähetuse päevarahade väljamõistmiseks jäeti rahuldamata. 1.5 ABC Bygg OÜ töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning esitas kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. (tl 1-2)

2.1 Hageja leiab, et töövaidluskomisjoni otsus on õiglane. Ning otsuse vaidlustamine ja asja läbivaatamine hagimenetluses on kostja poolt võlgnevuse maksmisega venitamine. (tl 38)

4.1 Kohtuistungil (tl 75-78) jäi hageja kõigi töövaidluskomisjonile esitatud nõuete juurde. Tööleping oli sõlmitud määratud ajaks ja oli seotud Rootsi objekti valmimisega. Töö tasustamise osas lepiti kokku tükitöö tasus, et üks laotud müüriploki eest tasub tööandja 20 EEK ja 100 SEK lisatöö eest. Peale Rootsi objekti ei pidanud poolte töösuhe enam jätkuma. Tööandja pidi tasuma ka sõidukulud. Lähetuskuluks on tema poolt tasutud 1535 krooni kahe inimese ja auto praamisõidu eest Helsingist Tallinna. Hageja lahkus töökohalt, sest kokkulepitud ajaks töölepingut töötajale allkirjastamiseks ei toodud ja lubatud avanssi ei makstud. Kuna anti ainult lubadusi, pakkisid hageja ja tema kaaslane asjad kokku ja tulid koju. Tegelikult oli ta oma põhitöökohalt Eestis 35 – päevasel puhkusel ja puhkuse lõppedes pidi töökohale naasma. Tööandjale ta ei öelnud, et saab Rootsis töötada vaid 35 päeva. 4.2 Kostja tunnistas, et ajavahemikus 24.07-14.08.2008 oli hagejaga töösuhe, tegemist oli määratud ajaks sõlmitud töölepinguga, kuid hageja esitatud töötasu nõue ei kattu tööandja arvestusega. Hageja töötas kokku 9 tööpäeva. Kui töötajad omavoliliselt objektilt lahkusid, hakkas tööandja tehtud tööd vastu võtma. Objektil töötas neli inimest. Arvutati välja, et hageja ladus 120 plokki. Kostja kutsus hageja objektile tagasi, et saaks koos üle vaadata ja töö vastu võtta. Lisatööd võis kostja teha 2-3 tundi. Kokkulepe oli selline, et kui esimene etapp töödest saab valmis, siis tööandja võtab töö vastu ja vajadusel loeb plokid üle. Kokkulepe oli tükitööks, tööpäevade arvestus ei olnud vajalik. Kokkuleppe kohaselt pidi tööandja töötajale ostma edasitagasi pileti. Kuna hageja lahkus aga töölt omavoliliselt, leiab kostja, ei olnud tal kohustust tagasisõitu hüvitada.

4.3 Tunnistajana ülekuulatud S. K. selgitas, et Rootsi objektil käis ta kohapeal rohkem kui üks kord. Ta ei näinud kordagi, et A.M. oleks müüri ladunud, võib-olla kandis plokke teistele ette. Kui hagejale antigi midagi laduda, tuli pärast tehtud töö üle teha. Hageja ainult skandaalitses ja õpetas teisi õigesti ehitama. Meestele maksti tasu tükitöö alusel. Kokkulepe oli selline, et kui lõpetavad korruse ära, siis saavad tasu. Müüri ladusid Aleksandr ja vietnamlane. Kuidas nad raha pidid jagama, oli brigaadi enda asi. Objekti seinad tuli üles laduda. Tööd valmis ei tehtud ja 15.08.2008 kirjutas tunnistaja seletuskirja tööriistade kadumise kohta. Hageja ja kostja jäid kumbki oma seisukohtade juurde.

II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuigi töölepingu sõlmimisel ei peetud kinni töölepingu kirjaliku vormistamise kohustusest (TLS § 28 lg.1), ei ole töölepingu olemasolu ja töölepingu kohustuslike tingimuste (TLS § 26 lg.1) üle vaidlust.

Töö tasustamise aluste osas vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selle üle, et töötasu pidi hageja kätte saama töö valmides (esimene etapp töödest). Vaidlus on selle üle kas kostjal oli kohustus maksta hagejale avanssi. Hageja oli seisukohal, et kostja pidi avanssi maksma, samas oli ta ebalev avansi suuruse ja väljamaksmise tähtpäeva osas, märkides, et see oli vist 1000 SEK-i kahe nädala eest. Kostja eitas avansi tasumise kohustust. Kohus on seisukohal, et avansi tasumise kokkulepe poolte vahel on tõendamata. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle kui suur on kostja võlgnevus töötasu osas. Pooled vaidlevad selle üle mitu plokki hageja ladus ja mitu tundi ta lisatöid tegi. Hageja seletuste kohaselt oli tema laotud plokke 500 ringis ja lisatöö tunde oli 26 või 36. Kostja väitis, et peale hageja ja paarilise lahkumist loeti objektil laotud plokid kokku ja selle järgi arvestati, et hageja sai laduda üksnes 120 plokki ja võis teha 2-3 tundi lisatööd. TsMS § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus, lähtudes sellest, et järelevalve töökohustuste täitmise üle ja töö mahu arvestus on tööandja kohustuseks (TLS § 1) ning sellest tulenevalt on/peaks olema tööandjal lihtne tõendada töötaja poolt tehtud töö mahtu, leiab, et tööandja ei ole ümber lükanud hageja väited selle kohta, et hageja ladus ehitusobjektil 500 plokki ja tegi lisatööd 26 tundi ((500 x 20=10 000)+(26 x (100 x 1,66941(Eesti Panga kurss 14.08.2008 SEK osas))= 4340,50). Oma vastuväite kohta, et hageja ladus kõigest 120 plokki ja tegi lisatööd kõigest 2-3 tundi, kostja tõendeid kohtule ei esitanud, kuigi see võimalus pidi tal tööandjana, kes teostab tehtud töö kontrolli, olema. Seega peab kohus hagi saamata jäänud töötasu nõudes põhjendatuks summas (10 000+4340,5=14 340,50) krooni.

14 340,50

TLS § 82 lg.1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine /---/. Maakohus leiab, et kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mis annab alust töötajale lepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg.1 alusel ning ühtlasi kohustab tööandjat antud juhul hüvitama töötaja transpordikulud töökohalt Rootsis tagasi Eestisse. Lähtudes sellest, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et autopakett Rootsist Eestisse on odavam kui Soomest Eestisse (millist võimalust hageja tagasi sõiduks kasutas), rahuldab kohus hageja nõude transpordikulude hüvitamiseks Soomest Eestisse summas 1535 krooni. Otsuse tegemisel ei pea maakohus usaldusväärseiks kostja tunnistaja S. K. ütlusi, sest tunnistaja kinnitas, et on kostja seadusliku esindaja lapsepõlvesõber, samuti olid tunnistaja ütlused vastuolus seadusliku esindaja seletustega laotud plokkide kohta (seaduslik esindaja ütles, et hageja ladus 120 plokki, tunnistaja väitis, et hageja ei ladunud ühtki plokki, kuna ei osanud plokke laduda).

Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.