TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 21. juuni 2006 kohtumäärusega seati L.B. suhtes eestkoste ja eestkostjaks määrati M.B.. Eestkoste määrati kuni 21. juunini 2009. M.B. esitas 10. juunil 2009 kohtule avalduse eestkostja ametiaja pikendamiseks. 1(3)

2-09-27390 Avaldaja palub pikendada eestkostet tütre L.B. üle seoses eestkoste tähtaja lõppemisega. Kohtuistung Kohtuistungil teatas avaldaja, et tema tütre L.B. tervislik seisund on halvenenud, kuna ta viibis sel aastal psühhiaatri vastuvõtul. Avaldaja selgitas, et tütar ei saa aru, mida ta teeb või räägib. Avaldaja soovib eestkoste pikendamist põhjusel, et kui tütrega midagi juhtub, oleks tal võimalik pääseda tütre korterisse. Avaldaja teatas istungil, et tütar käib iseseisvalt arsti juures, pension laekub tütre arvele ja arveid tasub tütar ise, avaldaja vaid kontrollib arvete tasumist. Avaldaja on seisukohal, et eestkostjaks olemise pikendamist soovib selleks, et juhul kui tütar end korterisse sulgeb, ei ole avaldajal võimalik korterisse pääseda, kui eestkostja volitused on lõppenud. Eestkosteasutuse esindaja on seisukohal, et eestkoste pikendamiseks vajadus puudub. Eestkosteasutuse esindaja selgitab, et kodukülastusel 09. juulil 2009 kinnitas L.B., et saab ise hakkama ja eestkostet ei vaja, oli oma ema vastu negatiivselt meelestatud ja nõusolekut, et ema jätkaks eestkostja ülesandeid, ei andnud. Naabritelt L.B. suhtes kaebusi ei ole. Eestkosteasutuse esindaja leiab, et avaldaja ei ole täitnud eestkostja ülesandeid, kuna L.B. suhtes ei ole teostatud pidevat arstlikku kontrolli ning ta ei ole saanud katkematut ravi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja eestkosteasutuse esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Viru Maakohtu 21. juuni 2006 kohtumäärusega seati L.B. suhtes eestkoste ja eestkostjaks määrati M.B.. Eestkoste määrati kuni 21. juunini 2009. M.B. palub pikendada eestkostja ametiaega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1, eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1, eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. PKS § 103 kohaselt, kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus. Kohus leiab, et avaldajal puudub õigus esitada taotlust eestkostja ametiaja pikendamiseks. Eestkostjal on õigus esitada avaldus eestkoste lõpetamiseks. Seadus ei sätesta eestkostja ametiaja pikendamise taotluse esitamise korda ning seega lähtudes seaduse analoogiast, tuleb eeskostja ametiaja pikendamise taotluse esitamise osas kohaldada eestkoste seadmise avalduse esitamise kohta sätestatut. Vastavalt PKS § 95 lg 1, eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Kohus on seisukohal, et eestkoste määramise menetlust ei saa kohus algatada isiku avalduse alusel, kes soovib eestkoste seadmist kellegi teise isiku üle. Seda eelkõige seetõttu, et eestkoste seadmisega piiratakse isiku põhiseaduslikke õigusi. Keelu eesmärk on kaitsta isiku, kelle üle eestkoste seadmist taotletakse, põhiõigusi meelevaldse riive eest ning seetõttu on kohtule eestkoste seadmise avalduse esitamise õigus antud vaid eestkostet vajavale isikule endale või eestkosteasutusele, kes sealjuures enne avalduse kohtule esitamist kontrollib eestkoste seadmise 2(3)

2-09-27390 avalduse esitamise põhjendatust. Kohus leiab, et põhjendatud on ka sama korra järgimine eestkostja ametiaja pikendamise taotluse esitamisel. Lähtuvalt PKS § 92 lg 5, eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Kohus selgitab, et Viru Maakohtu 21. juuni 2006 kohtumäärusega L.B. suhtes seatud eestkoste tähtaeg lõppes 21. juunil 2009 (t.l.-4). Avaldaja, eestkostet vajava isiku ema kohustuseks oli teatada eestkosteasutusele eestkostet vajavast isikust, kuna eestkoste L.B. üle lõppes ning isik jäi ilma eestkosteta Eestkostet vajava isiku ema avalduse alusel oleks eestkosteasutus kaalunud vastava avalduse esitamist kohtule. Kohus leiab, et M.B. avaldus eestkostja ametiaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohtule on saanud teatavaks, et L.B. eestkoste tähtaeg on möödunud ning esinevad andmed selle kohta, et nimetatud isik võib vajada eestkostet, teatab kohus eestkosteasutusele, Kohtla-Järve Linnavalitsusele, eestkostet vajavast isikust. Eestkostet või vajada L.B. (IK 45608112231, aadress: Uus 9a-24 Kohtla-Järve). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /--/. Vastavalt TsMS § 172 lg 1, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldaja poolt taotluse esitamine ei olnud põhjendatud.

Evi Kool Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.