KO hagi AAS vastu tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks
Jätta rahuldamata KO hagi AAS vastu tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud mõista välja KO’lt AAS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagiavalduse asjaolud ja nõuded
1.Hageja palub kostjalt välja mõista tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest keskmine palk summas 12 615,12 krooni ning menetluskulud.
21.04.2008 sõlmisid pooled töölepingu ning hageja asus samast päevast tööle AAS müügikonsultandina. 01.03.2009 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 79 alusel ja maksti välja lõpparve (tlk 9), kuid tööraamatut hagejale samal päeval kätte ei antud ja pärast korduvaid nõudmisi sai hageja oma tööraamatu kätte 19.03.2009. Seega viivitas kostja tööraamatu kätteandmisega 18 päeva.
3.Hageja viimase kuue kuu töötasu kokku oli 87 605 krooni (tlk 10) ja tööpäevi oli 125. Seega hageja keskmine palk päevas oli 700,84 krooni (87605 : 125 = 700,84). Kuna kostja viivitas tööraamatu kätteandmisega 18 päeva, siis tuleb kostjal hagejale TLS § 119 lg 1 alusel tasuda 12 615,12 krooni (700, 84 x 18 = 12615,12).
4.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja teavitas tööandjat töölepingu lõpetamise soovist varakult ning kostja oli teadlik, et hageja viimane tööpäev on 27.02.2009, milliseks ajaks palus hageja kostjal toimetada tööraamat Tallinnast Tartusse. Vaatamata sellele ei saanud kostja tööraamatut kätte ei viimasel tööpäeval ega ka 01.03.2009. Hagejale teatati, et tööraamat tuuakse ära 02.03.2009, kuid Tartu esindusse minnes, hageja tööraamatut kätte ei saanud. Sarnaseid lubadusi anti hagejale ka 03., 05. ja 09. märtsiks, mil hageja tööraamatut kätte ei saanud.
5.Hageja on seisukohal, et tööraamatu üleandmisega viivitamine põhjustas hagejale nii varalist kui ka mittevaralist kahju, mis seisneb tarbetus asjaajamises (telefonikõned, sõidud Otepäält Tartusse ja tagasi) ning asjaolus, et hagejal ei olnud võimalik asuda uuele töökohale. Samuti ei olnud hagejal võimalik registreerida ennast töötuna, mistõttu puudus hagejal ravikindlustus. Eelkõige sotsiaaltagatiste puudumine põhjustas hagejale mittevaralist kahju. Tööraamatu kätteandmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamise ulatus on sätestatud TLS §-s 119 lg.1. Seega peaks kostja tõendama, et kostja poolt TLS § 74 lg. 2 nõuete eiramine ei toonud hagejale kaasa mingeid kahjulikke tagajärgi.
6.Hageja väitel on põhimõtteliselt õige kostja vastuses viidatud seisukoht, et töölepingut on võimalik sõlmida ka ilma tööraamatut esitamata, kuid see ei tähenda, et tööraamat ei omaks mingit tähtsust ja ei vabasta kostjat TLS § 74 lg. 2 sätestatud kohustuse täitmisest. Kostja vastus
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja tunnistab, et tööraamatut ei antud hagejale üle 01.03.2009, kuna hageja töötas Tartu keskuses, kuid tööraamatud arhiveeriti Tallinna keskuses, samuti ei teinud kostja hagejale takistusi soovi korral tööraamatu kättesaamiseks varem Tallinna keskusest. Samas ei nõustu kostja hageja väitega nagu oleks hageja korduvalt kostjalt oma tööraamatut nõudnud. Kostja leiab, et ei ole hagejale mingit kahju tekitanud seoses tööraamatu üleandmisega.
9.Käesoleval ajal tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist, kuna tööraamatut tänapäeva praktikas ei nõuta. Seega ei ole mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu. Samas ei saa kahju tekkimist ka välistada. VÕS § 6 lg. 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. VÕS § 101 lg. 1 p. 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg. 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o. töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud..
10.Samuti ei saanud hageja kahju töötuna registreerimisel, kuna hüvitist ei saa need töötud, kelle viimane töösuhe on lõpetatud töötaja algatusel, poolte kokkuleppel, töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.
11.Kostja märgib, et hageja oli teadlik, et isik kelle käes on seifi võti, kus asuvad tööraamatud, on puhkusel ning selle aja jooksule ei esitanud hageja mingeid pretensioone, et hageja ei saa uuele tööle asuda.
Maakohtu põhjendused
12.. Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
13.Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja esitas kostja vastu hagi nõudega välja mõista kostjalt hageja kasuks tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest keskmine palk summas 12 615,12 krooni. Hagiavalduse kohaselt 21.04.2008 sõlmisid pooled töölepingu ning hageja asus samast päevast tööle AAS Tartu keskuses müügikonsultandina (tlk 7-8). 01.03.2009 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 79 alusel ja maksti välja lõpparve (tlk 9), kuid tööraamatut hagejale samal päeval kätte ei antud ja pärast korduvaid nõudmisi sai hageja oma tööraamatu kätte 19.03.2009 (tlk 9). Seega viivitas kostja tööraamatu kätteandmisega 18 päeva ning hagejal ei olnud võimalik asuda uuele töökohale. Samuti ei olnud hagejal võimalik registreerida ennast töötuna, mistõttu puudus hagejal ravikindlustus. Hageja sai varalist kahju ja sotsiaaltagatiste puudumine põhjustas hagejale mittevaralist kahju.
15.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tunnistab, et tööraamatut ei antud hagejale kätte töölepingu lõpetamise päeval, sest hageja töötas Tartu keskuses, kuid tööraamatud arhiveeriti Tallinna keskuses, kuid ta ei teinud hagejale takistusi soovi korral tööraamatu kättesaamiseks varem Tallinna keskusest. Kostja ei vaidle vastu faktile, et hageja sai tööraamatu kätte 18 päeva peale töösuhte lõpetamist, s.o.19.03.2009. Kostja väitel käesoleval ajal tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist, kuna tööraamatut tänapäeva praktikas ei nõuta. Seega ei ole mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu. Töötaja võib nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg. 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o. töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju. Tööleping hagejaga lõpetati TLS § 79 alusel (töötaja algatusel). Seega ei saanud hageja kahju töötuna registreerimisel, kuna hüvitist ei saa need töötud, kelle viimane töösuhe on lõpetatud töötaja algatusel, poolte kokkuleppel, töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu. Kostja leiab, et ta ei ole hagejale mingit kahju tekitanud seoses hagejale tööraamatu kätteandmisega 18 päeva peale töösuhte lõppemist. Seega on hageja nõue alusetu. 16.. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 21.04.2008 töölepingu ning hageja asus samast päevast tööle AAS Tartu keskuses müügikonsultandina (tlk 7-8) ja 01.03.2009 lõpetati hageja tööleping TLS § 79 alusel (töötaja algatusel) ja maksti välja lõpparve (tlk 9). Samuti puudub vaidlus, et hageja sai tööraamatu kätte 19.03.2009 (tlk 9).
18.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale maksma keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni., kuna hageja on väidetavalt saanud varalist ja mittevaralist kahju seoses kostja poolt tööraamatu kinnipidamisega 18 päeva.
19.Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 119 lg 1 järgi tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva
eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Riigikohus on oma 01.11.2006 kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-76-06 p 17 märkinud, et: „Tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist. Seega ei ole enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu. Samas ei saa kahju tekkimist ka välistada. Alates 1. juulist 2002 tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuda ka võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kolleegium leiab, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud.“ Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tööraamatu kätteandmata jätmine tekitas talle kahju.
20.Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tööraamatu kätteandmata jätmine tekitas talle kahju. Paljasõnalised ning tõendamata on hageja väited, et tööraamatu ülendamisega viivitamine põhjustas hagejale nii varalist kui ka mittevaralist kahju, mis seisneb tarbetus asjaajamises ning asjaolus, et hagejal ei olnud võimalik asuda uuele tööle ega registreerida ennast töötuna, mistõttu puudus hagejal ravikindlustus. Hageja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Seega on kohus seisukohal, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu ja seetõttu tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.