TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-35035 Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse sisu Viru Maakohtu 29.09.2006.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-06-3065 seati S I üle eestkoste tähtajaga kuni 29.09.2009.a. ning määrati S I eestkostjaks G I. S I on tunnistatud sügava puudega haigeks. S I on häiritud vaimne tegevus ja enda teenindamise oskus. Ta vajab pidevat hooldust, kuna ta on kaotanud kõnevõime, iseseisvalt ei suuda ta liikuda, on lamav haige, ei ole võimeline endale sööki valmistama, iseseisvalt hakkama saada hügieenitoimingutega, riietuma, suhtlema ega hoolitsema enda eest. S I haigus välistab oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline mingeid tehinguid sooritama. Avaldaja on seisukohal, et S I eestkoste vajadus ei ole ära langenud ning tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmiseks on tal vajalik jätkuvalt eestkostet. Avaldaja palub pikendada S I üle seatud eestkostet ja eestkostja G I volitusi. G I on andnud nõusoleku eestkostja volituste pikendamiseks. Eksperdi arvamus Kohus määras 03.08.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 04.09.2009.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 53. Ekspertiisiaktis oleva eksperdiarvamuse kohaselt ei ole S I kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima., ta ei ole suuteline iseseisvalt tehinguid tegema, samuti teostama valimisõigust. S I tervisliku seisundi tõttu ei ole teda võimalik ära kuulata kohtuistungil. Ta ei suuda adekvaatselt avaldada oma seisukohta eestkostja määramise ega ka eestkostja isiku suhtes. S I vajab psüühilise ja füüsilise seisundi tõttu eestkostja määramist. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama, langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sh.h. pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. S I vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks Viru Maakohtu 29.09.2006.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-06-3065 seati S I üle eestkoste tähtajaga kuni 29.09.2009.a. ning määrati S I eestkostjaks G I. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise 2(4)

2-09-35035 määruses määratakse aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise ja TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või eelnimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisi aktist on näha, et S I on diagnoositud laste tserebraalparalüüs, mõlema kehapoole täieliku halvatusega. Tunnistati ATEK-i otsusega laps-invaliidiks. Ta jäi voodihaigeks ja alates 16-st eluaastast on I invaliidsuse grupp (100 % töövõimetu), ta on tunnistatud sügava puudega haigeks. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna otsusega nr 498188 01. aprillist 2009.a. on S I tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle, sügavale puude raskusastmelt vastav liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, sügavale puude raskusastmele vastav liigutuste funktsiooni kõrvalekalle, raskele puude raskusastmele vastav keha struktuurimuutus (kehadefekt) ja raskele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. Ekspertide arvates ei ole S I kestvalt suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma rahaasju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, seal hulgas pisitehinguid, teostama valimisõigust. Seega on eksperdiarvamusest näha, et S I psüühilise ja füüsilise seisundi tõttu ei saa kestvalt aru oma tegudest ning ei suuda neid juhtida. S I määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Antonina Belõševa leiab, et Narva linna avaldus tuleb rahuldada, S I vajab eestkostjat, kes saab talle igapäevaselt abiks olla. Eeltoodu alusel leiab kohus, et S I psüühiline ja füüsiline seisund ei ole käesolevaks ajaks muutunud ja ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saaga ega neid juhtida. Järelikult on S I vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt jätkuvalt piiratud teovõime, ta vajab seega jätkuvalt eestkostet, mistõttu tuleb eestkostet pikendada. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. S I eestkostjaks on olnud tema ema G I ja Narva linn palub tema eestkostja ametiaega pikendada. Ärakuulamisel G I nõustus eestkoste pikendamisega ja S I eestkostjaks määramisega. Kohus leiab, et S I eestkostja volitusi tuleb pikendada. Ta on andnud kirjaliku nõusoleku jätkata S Ii eestkostjana. Oma isikuomaduste ja võimete poolest on ta suuteline täitma eestkostja ülesandeid. Senini on ta S I eest hoolitsenud, teda abistanud ning täitnud eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt. Kohus on veendunud, et ka edaspidi suudab G I eestkostjana kaitsta S I õigusi ja huve nõuetekohaselt. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks G I ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et S I eestkostjaks tuleb määrata G I. Ekspertide arvates vajab S I igakülgset eestkostet. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada S I kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et S I on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on jätkuvalt kaotanud hääleõiguse. Ekspertide arvamuse kohaselt vajab S I eestkostet oma elupäevade lõpuni. Tuginedes TsMS § 526 lg-le 2 p 5 ja lg-le 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 28.09.2014.a. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

3(4)

2-09-35035

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.