A.K. avaldus täisealisele isikule eestkoste seadmiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
29. september 2009
Menetlusosalised
Avaldaja:
A.K. (IK xxx, elukoht:xxx)
Puudutatud isik:
E.K. (IKxxx, elukoht: xxx)
Puudutatud isik:
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Piiratud teovõime tõttu seada E.K., sündinud xxx, isikukood xxx üle eestkoste 5 (viieks) aastaks so kuni 13. oktoobrini 2014, määrates tema eestkostjaks A.K., isikukood xxx.
3.Eestkostja A.K.le anda esindusõigus eestkostetav E.K. suhtes kõikide tehingute teostamisel ning asjade ajamisel
4.A.K. määrata E.K. eestkostjaks aruande esitamise kohustuseta.
Piiratud teovõimega isikuna ei või E.K. teha iseseisvalt tehinguid. Ühtlasi tunnistab kohus E.K. valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, mille tagajärjel ei oma E.K. valimisõigust.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus
1.A.K. esitas kohtule avalduse täisealisele isikule eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt haigestus avaldaja poeg 1997.a. Arstliku ekspertiisi otsusega on puudutatud isikule E.K.le määratud sügav puue. Avaldaja poeg ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ega iseseisva eluga toime tulema, kuna tema igapäevane tegutsemine ning ühiskonnaelus osalemine on puude raskuastme tõttu täielikult piiratud. A.K. palub ennast määrata poja eestkostjaks.
Ekspertiis
2.19.06.2009 määras kohus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
3.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 22 kohaselt haigestus puudutatud isik ajukasvajasse 1997. aastal. Sellest ajast kuni käesoleva ajani on vormistatud sügav puue, töövõimekaotusega 100 %. E.K. ise ütleb, et lugeda ja kirjutada ei oska, käed on kohmakad, kuigi parem käsi on natuke parem. Ta oskab kinni panna ja lahti võtta nööpe. Pliiatsite ja värvidega võib joonistada, ka on suuteline trükitähtedega oma eesnime kirjutama. Puudutatud isikuga on kontakt raske, kuna kõne on düsartriline. Lihtsamatest küsimustest saab aru ning püüab ka vastata, tunneb kella, tunneb formaalselt ka rahatähti, kuid ei ole kunagi ennast majandanud ega oma mingisugust ettekujutust, kui suur on nt tema pension. Puudutatud isik üldiselt tunneb, kui vaja minna tualetti, kuid aeg-ajalt ei ole jõudu seda teha ja siis märgab oma riideid. E.K. vajab abi pesemisel, samuti toidu tükeldamisel. Kodust üksi ta väljas ei käi, kui on vaja kusagile minna, siis ema viib autoga. E.K. vaatab televiisorit, kuulab raadiot. Puudutatud isik eitab luulu ja meelepetteid, tema mõttekäik on aeglane, laialivalguv ja enesekeskne, mälu on kehv, teadmisioskusi minimaalselt. E.K. väsib, tüdineb ja ärritub kergesti. Eksperdid jõudsid järeldusele, et E.K.l ei esine vaimuhaigust, kuid tal esineb ajukasvajajärgne orgaaniline nõdrameelsus, mistõttu ei ole ta suuteline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. E.K. vajab eestkostet ning tal tuleks keelata tehingute tegemine, mille sooritamisel võib ta endale moraalset või materiaalset kahju tekitada. Eestkostja peaks täitma eestkostetava eest kõiki ülesandeid, mis on vajalik puudutatud isiku igapäevavajaduste normaalseks rahuldamiseks. E.K. kohtupoolne ülekuulamine võib põhjustada isiku tervisele kahjulikke tagajärgi.
Kohtla- Järve Linnavalitsuse arvamus
4.Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus kodukülaskäigu Anne ja E.K. elukohta.
kui
eestkoste
ja
hooldusorgan
teostas
5.E.K.l on tuvastatud sügav puue. E.K. on sünnist saati puudega, seoses puudega on pidevad peavalud, kiire väsimine ning liikumisfunktsioonide kõrvalekallete tõttu on liikumine piiratud. Vestluses sotsiaaltöötajatega osales puudutatud isik aktiivselt, puudutatud isikul esineb kõnehäire (takerduv kõne), kuid ta on võimeline kontakteeruma ja suhtlema. E.K. avaldas oma tahet ema määramise kohta tema eestkostjaks. Puudutatud isik ise ei ole võimeline tehinguid tegema ega iseseisva eluga toime tulema, vajab pidevat juhendamist E.K. kodused tingimused (nii elamis- kui hooldustingimused) on tagatud avaldaja A.K. poolt. Eluruum on kohandatud vastavalt puudutatud isiku vajadustele. Avaldaja A.K. tervislik seisund võimaldab olla poja eestkostjaks. A.K.l on töökoht ning pidev sissetulek. Eestkoste ja hooldusorgan on seisukohal, et E.K. ei suuda iseseisvalt oma varalisi ja isiklikke õigusi ning huve kaitsta, mistõttu tuleb talle määrata eeskostja. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus on seisukohal, et A.K.le tuleb anda esindusõigus E.K. suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
Puudutatud isiku ärakuulamine
6.Kohus kuulas E.K. ära tema kodus. E. ütles oma nime, vanust ei suutnud öelda, teadis, et on koolis käinud, kuid mitu aastat, seda ei mäletanud. Selgitas, et talle meeldib õues jalutada, joonistada, kaarte mängida ja eestikeelset muusikat kuulata. Õues jalutab ta koos emaga. Suudab ise võileibu teha ja mikrolaineahjus toitu soojendada. Ema selgitas, et poeg väsib jalutamisel ruttu ära, toiduvalmistamist õpib päevakeskuses, kus ta viibib siis, kui ema on tööl.
Kohtuistung 29.09.2009
7.Kohtuistungil 29.09.2009 jäi avaldaja A.K. esitatud avalduse juurde.
8.Eestkosteasutus jäi kirjalikus arvamuses esitatud seisukohtade juurde.
9.Puudutatud isiku E.K. esindaja toetas avaldust ja leidis, et puudutatud isik vajab eestkostjat. Ta ei oska lugeda ega kirjutada, mis iseenesest piirab asjadest arusaamist, ka ekspertiisiaktist on näha, et isik on piiratud teovõimega. Aruandekohustust ei pea esindaja vajalikuks, kuna eestkostjaks on puudutatud isiku ema. Lähedastest isikutest on puudutatud isikul veel isa, kuid ta elab lahus, tal on uus pere ning ei ole võimeline poja eest hoolitsema. Lähedaste ringist on A.K. kõige usaldusväärsem ja sobivam isik eestkostjaks. Valimisõigust E.K.le vaja ei ole. Ja kuna puudutatud isikul on orgaaniline häire, mis paremuse poole ei pöördu, leidis esindaja, et eestkostja oleks põhjendatud määrata maksimaalseks tähtajaks, aruande esitamist ei pea vajalikuks.
10.Ka eestkoste- ja hooldusorgani esindaja leidis, et aruandekohustus ei ole vajalik.
II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isiku esindaja ja eestkosteasutuse seisukohad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
12.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
13.Tulenevalt perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4, seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi (PkS § 94).
14.Vastavalt PkS § 95 lg 2, võib isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. A.K. on andnud nõusoleku olema oma poja E.K. eestkostjaks. A.K. määramisega eestkostjaks on nõus ka eestkosteasutus ning puudutatud isiku esindaja. Ka puudutatud isik E.K. ise on avaldanud soovi ema määramiseks tema eestkostjaks.
15.Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse (PkS § 95 lg 3). Tsiviilasja materjalide ja menetlusosaliste selgituste põhjal on kohus seisukohal, et Anne Katja isikuomadused on sobivad eestkostja määramiseks. Arvestades asjaolu, et A.K. on puudutatud isiku ema, kellega koos puudutatud isik elab, ei ole sobivamat ja usaldusväärsemat isikut eestkostjaks.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p 5 kohaselt määratakse eestkoste määruses muuhulgas aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise ning nimetatud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Arvestades puudutatud isiku tervisliku seisundi pöördumatust, pidasid menetlusosalised põhjendatuks määrata maksimaalne tähtaeg, ehk määrata E.K.le eestkostja viieks aastaks.
17.Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse (TsMS § 526 lg 5). 18.Lähtudes PkS § 101 lg 1 sätestatust, on eestkostja kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta, kuid lg 3 kohaselt ei käi nimetatud kohustus vanemate kohta. A.K. on E.K. ema, mistõttu ei pea eestkosteasutus ega kohus aruande esitamise kohustust vajalikuks ega põhjendatuks.
19.Vastavalt PkS § 98 lg 1 ja lg 2, on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.
20.Lähtudes eeltoodus ja juhindudes PkS § 92, 95, 98, 101, TsMS §526, § 557, rahuldab kohus avalduse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.