TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-74399 Asjaolud ja menetluse käik Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) esitas 10.11.2008 Harju Maakohtule avalduse J K eestkostja volituste lõpetamiseks. 11.11.2008.a määrusega keeldus Harju Maakohus Kuusalu valla avalduse J K suhtes menetlusse võtmisest ning andis avalduse kohtualluvuse järgi üle J K elukohajärgsele Viru Maakohtule. Avalduse (tlk 1-2) kohaselt Harju Maakohtu 26.01.2001.a otsusega (tsiviilasi nr 2/1-452/01) tunnistati J K teovõimetuks ning määrati tema eestkostjaks A P. 21.05.2008.a esitas A P Kuusalu Vallavalitsusele avalduse, milles soovib loobuda eestkostja volitustest, tuues põhjenduseks eestkostetava ümber paigutamise Sillamäe Hooldekodusse oktoobris 2008.a, millest tulenevalt ei ole võimalik täita eestkostjale määratud kohustusi. J K viibis Valkla Hooldekodus alates 1977. aastast. J K esineb raske vaimne alaareng, mistõttu ta pole kestvalt võimeline endale oma tegudest aru andma ega neid juhtima. J K on arstliku ekspertiisi otsusega määratud sügav puue ja töövõime kaotus 100%. Lähtudes eelnevast ning asjaolust, et J K tegelik ja registrijärgne elukoht asuvad erinevates omavalitsustes, palub Kuusalu Vallavalitsus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § (TsMS) 530 lõike 1 ja perekonnaseaduse (PKS) § 102 lõike 1 alusel lõpetada J K eestkoste A P poolt ning panna edasise eestkoste korraldamine ülesandeks elukohajärgsele omavalitsusele, s.o Sillamäe Linnavalitsusele. Eksperdi arvamus Viru Maakohus 11.12.2008 määrusega määras J K suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, mille täitmine tehti ülesandeks SA Narva Haigla eksperdile. 02.04.2009.a kohtule esitatud 17.01.2009.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 15 kohaselt (tlk 102-103) kannatab J K kroonilise psüühilise haiguse all vormis „Raske vaimne alaareng käitumishäiretega“. J K ei ole võimeline aru saama oma tegude tähendusest ning neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma oma õigusi. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas. Ta on teovõimetu ning vajab jätkuvalt eestkostja määramist. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama: tema eest otsuseid langetama, tegema tehinguid, kaitsma tema õigusi. J K vajab eestkostet oma elu lõpuni, kuna paremal juhul seisund jääb endiseks, kuid võib veelgi halveneda. Puudutatud isikute seisukohad J K esindajaks määratud vandeadvokaat Galina Tšelnokova on seisukohal, et ei ole alust keelduda eestkoste määramisest (kirjalik arvamus tlk 39). Esindaja vestles Sillamäe Hooldekodus J K ja asutuse personaliga ning leidis, et tervisliku seisundi tõttu (100% töövõimekaotus) vajab J K eestkostet ja talle on vaja määrata eestkostja. Vestluse käigus asutuse administratsiooniga, väljendati soovi määrata J K eestkostjaks konkreetne isik või asutus Sillamäe Linnavalitsusest, kuna see on mugav J K suhtlemiseks eestkostjaga. Esindaja peab otstarbekaks määrata J K eestkostjaks tema elukoha järgselt Sillamäe Linnavalitsus. J K senine eestkostja A P teatas oma 24.03.2009.a avalduses (tlk 36) et, seoses tema eestkostetava ümber paigutamisega Valkla Hooldekodust Sillamäe Hooldekodusse, ei ole temal võimalik täita eestkostja kohustusi. Ta on nõus, et J K eestkostja kohustused võtab üle Sillamäe Linnavalitsus. lk 2 / 4

2-08-74399 Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) oma 19.01.2009.a (tlk 47-48) vastuses leidis, et J K tuleb jätta eestkostjaks Kuusalu Vallavalitsus põhjendusel, et peale hooldekodus rehabilitatsiooni teenusel asumise ei oma J K mingit sidet Sillamäe linnaga, ta ei ole pärit Sillamäe linnast, tema elukoht ei ole kunagi olnud Sillamäe linnas. Avaliku ülesande täitmisel omab tähendust rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Rahvastikuregistri andmetel on alates 06.06.1996.a J K elukohaks Valkla Küla, Kuusalu vald, Harju Maakond. Seega J K suhtes on eestkosteasutuseks Kuusalu Vallavalitsus. Oma 23.03.2009 kirjalikus arvamuses (tlk 92) täpsustas Sillamäe linna esindaja, et J K hoolekandeasutusse asumisele eelnenud elukoha aadressiks on Pärnu linn, kus ta on sündinud ja elas aadressil Suur Kuke tn 53-1 enne paigutamist Imastu Hooldekodusse. Seega rahvastikuregistri seaduse § 42 lg 9,10 ja § 45 lg 3 p 2 järgi peaks J K elukoha aadressiks olema Pärnu linn. Eestkoste korraldamise avalik ülesanne on omavalitsustele pandud seadusega. Sellega seotud kulud kaetakse riigieelarvest tasandusfondi kaudu. Tasandusfondist vahendite jaotamisel põhineb valem rahvastikuregistri andmetel. Seega rahvastikuregistrisse kantud isiku elukoha andmetel on õiguslik tähendus, sest rahvastikuregistrisse kantud isikute arvust sõltub vahendite eraldamine riigieelarvest omavalitsusüksustele. Sillamäe linnale ei saa panna hoolekandealaseid kohustusi isikute suhtes, mille täitmiseks talle ei ole eraldatud riigi poolt vahendeid ja kes ei ole Sillamäe linna elanikud. Kuusalu Vallavalitsuse 26.02.2009.a (tlk 80) vastuse kohaselt korraldab eestkostet inimese elukohajärgne omavalitsus. Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või pidevalt viibib. J K puudub seos Kuusalu vallaga ning tal ei ole omakseid, kes oleksid nõus täitma eestkostja ülesandeid. Kuusalu Vallavalitsus tegi ettepaneku lõpetada senise eestkostja volitused ning jätta eestkostja ülesanded kuni uue eestkostja määramiseni eestkostetava elukohajärgse omavalitsuse, s.o Sillamäe Linnavalitsuse täita. TsMS § 524 lg 5 p 2 kohaselt ei pea kohus eestkostet vajavat isikut ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole J K võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas. J K esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus J K, toetas kohtule esitatud eestkoste määramise avaldust. Kohus loobub J K ärakuulamisest. J K tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus saab seda avalduse läbivaatamisel arvestada. J K esindaja leiab, et eestkoste määramine J K üle on vajalik ning on J K huvides. Kohtumääruse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 4 lg 1 kohaselt isik, kelle teovõimet on enne 1. juulit 2002 kohtuotsusega piiratud, loetakse alates 1. juulist 2002 teovõimeliseks ning lg 2 kohaselt, kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 01.01.2002. a, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on TsMS § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed. TsMS § 260 lg 4 kohaselt, kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse. Harju Maakohtu 26.01.2001.a otsusega nr 2/1-452/01 tunnistati J K teovõimetuks, seati tema üle eestkoste ning määrati eestkostjaks A P. Seega on J K VÕSRakS § 4 lg 2 alusel piiratud teovõimega isik, kelle üle on seatud eestkoste ja kes on kaotanud valimisõiguse. lk 3 / 4

2-08-74399 Avaldaja taotleb J K eestkostja A P volituste lõpetamist. PKS § 102 lg 1 kohaselt kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel. TsMS § 530 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kohus eestkostja ametist vabastada. Eestkostja A P on esitanud kirjaliku avalduse tema vabastamiseks eestkostja ametist, seoses eestkostetava J K ümberpaigutamisega Valkla Hooldekodust Sillamäe Hooldekodusse. Kohus leiab, et avaldus eestkostja ametist vabastamiseks on põhjendatud, kuna määratud eestkostja ei soovi täita enam oma eestkostja ülesandeid ja tal ei ole võimalik neid täita. Tema eestkostetav on ümber paigutatud Valkla Hooldekodust Sillamäe Hooldekodusse ning pika vahemaa tõttu eestkostja ja eestkostetava vahel ei täida A P eestkostja ülesandeid ning ta tuleb eeskostja ametist vabastada. PKS § 95 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkosteasutus ei ole leidnud füüsilist isikut, kes nõustuks olema J K eestkostjaks. Kuusalu Vallavalitsuse andmetel ei ole J K omakseid, kes oleksid nõus täitma eestkostja ülesandeid. Kuna J K ei ole isikuid, keda oleks võimalik määrata tema eestkostjaks ning eestkosteasutus ei ole esitanud kohtule nõuetekohast eestkostja kandidaati, siis peab eestkosteasutus vastavalt PKS § 95 lg 5 täitma eestkostja ülesandeid, kuni seaduses sätestatud nõuetele vastava eestkostja määramiseni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 alusel on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 15 lg 3 järgi eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht ja eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kuna J K elab Sillamäe Hooldekodus alates 2008.a oktoobrikuust, saab Sillamäe linna pidada J K elukohaks ning sellest tulenevalt jätta J K eestkostja ülesannete täitmine eestkosteasutule, kelleks on antud juhul Sillamäe linn Sillamäe Linnavalitsuse kaudu. Menetluskulud TsMS § 172 lg 2 ja 3 alusel jätab kohus avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud (sh määratud esindaja tasu) aga riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.