Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

Avaldaja on seisukohal, et olukorras, kus ei ole teada kes on võlgniku pärijad on avaldaja nõude rahuldamine ohustatud. Selleks, et avaldaja saaks oma nõuete täitmist kuidagi kindlustada, oleks mõistlik seada võlgnikule kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek. Kuna avaldajale teadaolevalt ei oma A T rohkem vara kui eelnimetatud kinnisasi, siis avaldaja oleks huvitatud, et tema nõue saaks rahuldatud pärandvara arvelt ja ei juhtuks midagi, mis jätaks avaldaja sellisest võimalusest ilma. Praegusel ajal A T pärimismenetlust ei ole algatatud ning avaldajale ei ole teada, kas võlgnikul on pärijaid. Sellega seoses võivad avaldaja huvid olla kahjustatud, kui pärijad või kolmandad isikud teevad avaldaja teadmata teatud toiminguid (asuvad kinnisasja käsutama, võõrandavad seda, koormavad jne), mille tulemusena saavad avaldaja huvid tema nõude rahuldamise osas kahjustatud. Selleks, et avaldajal oleks kindlus, et tema võlgniku pärandvara hulka kuuluv nõue saaks täies ulatuses rahuldatud, saaks seada võlgniku kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi. Selline meede tagab kõige paremini avaldaja nõude rahuldamist, kuid samas riivab kõige vähem pärijate õigusi ja vabadusi pärandvara vastuvõtmise ja kasutamise osas. Avaldaja soovib oma nõude täitmist võlgniku vastu kindlustada ja teha seda Pärimisseaduse § 110, § 111 alusel pärandvara hoiumeetmeid rakendades, kohaldades hagi tagamise abinõusid. Avaldaja võlgniku võlausaldajana soovib TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel kohtuliku hüpoteegi seadmist A T kuuluvale kinnisasjale. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus pärandi hoiumeetmete rakendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 alusel kohus lahendab hagita asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Avaldaja on kohtule esitanud asjaolud, millest nähtub, et A T on avaldaja BIGBANK AS ees võlgnik. Seega on avaldajal võlausaldajana alus esitada nõue A T vastu. Võlgnik on surnud. Võlgniku ja võlausaldaja vahel on olnud võlaõiguslik suhe, mis võimaldab õigusjärglust. Võlausaldajale ei ole käesolevaks ajaks teada, kes on võlgniku pärijad. Seetõttu puudub tal võimalus esitada nõue võlgniku pärijate kui õigusjärglaste vastu. Pärimisregistri andmetest nähtub, et A T pärimistoimikut avatud ei ole, ei ole tehtud testamenti ega pärimislepingut. Pärimisseaduse (PäS) § 110 lg 1 järgi võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid. PäS § 111 lg 2 kohaselt rakendab kohus pärandvara hoiumeetmeid omal algatusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kohus võib pärandvara hoiumeetmete kohaldamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete kohaldamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. Kuna A T pärijad ei ole teada ja pärimismenetlust alustatud ei ole, siis on õigustatud võlausaldaja huvi tagada oma nõue pärandi hoiumeetmete rakendamisega. Kohus leiab, et avaldaja nõude tagamiseks on võimalik rakendada PäS § 110 lg 2 p 2 kohaselt hagi tagamise abinõu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks muu hulgas kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kinnistusraamatu andmetel kuulub A T kinnisasi xxx (registriosa nr 899209). Kohus leiab, et nimetatud kinnisasjale avaldaja kasuks hüpoteegi seadmine on kohane pärandvara hoiumeede: see ei takista pärandi vastuvõtmist, kuid tagab samas võlausaldaja nõude rahuldamist. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 463-466 ja 661.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.