Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

avaldaja töö ootele. Uusi tööalaseid korraldusi lubati anda mais. 31. mail teatatigi KÖ le, et ta peab võtma 01. juunil peale Tallinnas Mihkli hotelli juures turistid. Eelmisel päeval oli avaldaja seejuures teinud bussi reisijateveoks korda. 02. juunil 2008.a. teatati avaldajale vajadusest sõita taas töölähetusse ning samas maksti ka avansina päevarahasid 2500 krooni ulatuses. Töölähetus pidi kestma 03.-09. juunini. KÖ võttis päevarahad vastu, kuid teatas siis, et ei soovi MOÜ-s tööd jätkata. Põhjuseks oli aprillis töölähetuses tehtud töö eest töötasu ja päevarahade mittemaksmine. Kirjalikku töölepingut ja töölähetuse korraldust ei vormistatud KÖ le seejuures ka juuni alguses. Koolituslepingut KÖ MOÜ ei olnud ning ta käsitles tekkinud suhet algusest peale töölepinguna, lootes saada aprillis tehtud töö eest tasu. Töötajale teadaolevalt on bussijuhtide kuupalga alammääraks 5884 krooni, millest lähtudes tegi ta ka enda nõuete arvestused. Kostja vastuväited MOÜ-l ei olnud KÖ töölepingulist suhet, mistõttu ei kuulu tema avaldus ajavahemiku 16. aprill kuni 26. aprill 2008.a. töötasu väljamõistmiseks lahendamisele töövaidluskomisjonis. MOÜ teostab tellimusvedusid turistide veol. KÖ soovis 2008.a. aprillis kandideerida vabale bussijuhi kohale. Kuna MOÜ veab turiste ka Norra mägistes regioonides, millistes tingimustes töötamiseks KÖ kogemused puudusid, lepiti kokku, et esimene reis aprillis on tema jaoks proovireis. Läbirääkimisi peeti põhiliselt e-kirjade vahetamisega. Avaldaja oli teadlik pakutava töö erisustest ning tunnistas ka ise, et vajab proovireisi kogenud bussijuhi juhendamisel. Seega puudus pooltel aprillis töölepingut sõlmimise tahe. Tõsi, avaldaja küsis mais, kas aprilli sõidu eest ka midagi makstakse ning talle vastati, et saab 1000 krooni õpperaha. Samuti ei lepitud kokku tööleasumise ajas. Avaldajale teatati tööleasumise võimalusest 29. mail ning siis pidi sõlmitama temaga ka kirjalik tööleping. Bussi kui töövahendi töökorda seadmine on seejuures töö, mida bussijuht peab tegema omast vabast ajast ning kuna avaldaja juuni alguses tööülesandeid ei täitnud, ei ole tal põhjust ka selle kuu kahe tööpäeva eest töötasu nõuda. Menetluse senine käik Töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt 24.11.2008 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2176/08 hageja avalduse ja otsustas välja mõista MOÜ KÖ kasuks 2008.a. aprilli kuu palk 2941 krooni, mai kuu palk 5884 krooni ja juuni kuu palk 619 krooni, kokku 9 444 krooni, millest 8825 krooni kuulub viivitamatult täitmisele; välja mõista MOÜ KÖ kasuks töölähetuse päevarahad 3 850 krooni. Ülejäänud osas jäi avaldus rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsusele esitas kostja taotluse hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Kohus vaatab hagimenetluses läbi hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldust, asja materjalide juurde on võetud töövaidluskomisjoni toimik viidatud töövaidlusasjas. Kohtu põhjendused Poolte vahel on vaidlus, millal on tööleping sõlmitud. Kostja teostab tellimusvedusid turistide veol, hageja omab bussijuhi kvalifikatsiooni. Puudub vaidlus, et hageja sõitis kostja reisijate teenindamiseks Rootsi ja Norrasse, kus juhtis turismibussi kogenud juhi juhendamisel. Selle reisi eest maksis kostja hagejale 1 000 krooni ning kattis ka tekkinud kulud. 01.06.2008 võttis hageja Tallinnas, Mihkli hotelli juures peale turistid ning teostas reisijatevedu Tallinna linnas. Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Pooled nimetavad reisijatevedu Rootsis ja Norras erinevalt – hageja peab seda töölähetuseks, kostja proovi- või õppereisiks. Kohus peab andma järgnevalt hinnangu, millise õigusliku suhtega tegemist on.

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS, vastavas redaktsioonis) § 1 kohaselt „tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.“ Töövaidluskomisjonile esitatud kirjavahetusest nähtub, et hageja sooviks oli asuda kostja juurde tööle bussijuhina. Kostja sooviks oli võtta tööle bussijuht. Hageja ei olnud kindel, kas ta suudab bussi juhtida Norra mägistel teedel ning seetõttu otsustati esimene reis teha kogenud bussijuhi käe all. Kohtu hinnangul oli selle nn proovireisi eesmärgiks tuvastada hageja võimekus tööülesannete täitmisel, mida kinnitab ka kostja 15.04.2008 käskkiri nr 17/150408. Poolte tahe oli samas suunatud püsiva töölepingu sõlmimisele – kostja tunnistab, et tööleping hiljem (s.o 01.06.2008) sõlmiti. Vastavalt TLS § 33 lg 1 „töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja.“ Kohus leiab, et õiguslikus mõttes sõlmisid pooled töölepingu katseajaga. Hageja tegi kostjale kostja juhendamisel tööd ning kostja maksis hagejale töö eest tasu. Kostja vastuväide, et sõlmitud oli koolitusleping, ei ole millegagi kinnitust leidnud, sest pooled ei ole kirjalikult sellist lepingut sõlminud. Hageja sellise lepingu sõlmimist eitab. TLS § 8 kohaselt „vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.“ Kostja pole muu lepingu sõlmimist tõendanud ning seetõttu loeb kohus antud lepingu töölepinguks alates 16.04.2008. Antud kohtu järeldust ei väära ka see, et pooled ei sõlminud kirjalikku töölepingut. Vastavalt TLS § 28 lg 2 „tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. /.../“ Seega loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui toimus tegelik töö tegemine, sõltumata kirjaliku töölepingu sõlmimisest ja palgakokkuleppe puudumisest. Põhjendatud on hageja lähtumine temale teadaolevast bussijuhtide kuupalga alammäärast 5 884 krooni kuus. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud ega esitanud vastava kuupalga alammäära teistsugust suurust. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni seisukohaga. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 „töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. /.../“ Kuivõrd töövaidluskomisjoni otsus seoses kostja kohtusse esitatud taotlusega ei jõustunud, kordab kohus töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni käesolevas otsuses. Kui kostja on juba töövaidluskomisjoni otsust täitnud, tuleb seda lugeda käesoleva otsuse täitmiseks. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda, kuna kohtumenetluse on põhjustatud kostja ning kostja seisukohad ei ole leidnud kohtus kinnitust. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.