TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Kxxx Pxxxxxx ei suuda oma tahet teostada mitte mingisuguse rahasumma ulatuses. 3.Eestkoste lõpetamine või pikendamine tuleb otsustada hiljemalt 5aasta möödudes, s.o. 28.septembriks 2014.a.

Menetluskulude (ekspertiisitasu) kohta on koostatud eraldi määrus. Kohus tunnistab määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega eestkostjale ja avaldajale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jõgeva Linnavalitsus esitas 20.07.2009a. kohtule avalduse Kxxx Pxxxxxxxxx eestkoste seadmiseks. Jõgeva Linnavalitsus eestkosteasutusena on seisukohal, et Kxxx Pxxxxxx oma tervisliku seisundi tõttu ei suuda adekvaatselt oma varaliste ja isiklike õiguste ning huvide eest seista ja vajab eestkostet. Perearst Rxxx Pxxxx hinnangul ei ole Kxxx Pxxxxxx võimeline enesega toime tulema, kuna tal esinevad mäluhäired, on kohati ebaadekvaatne, desorienteeritud ajas, kaasuvaks haiguseks on dementsus. Avaldaja ettepanekul tuleks K.Pxxxxxxx eestkostjaks tuleks määrata tema tütar Vxxxx Txxxx, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud. V.Txxxxxon avaldanud, et KxxxxPxxxxxx ei tunne ära inimesi, ei tule toime hügieenipidamisega. Kohus määras Kxxx Pxxxxxxxxxxeestkostja määramise vajalikkuse kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostaja, riiklikult tunnustatud ekspert Anu Järv vastas kohtu poolt lähtudes TsMS §-st 522 esitatud küsimustele. Eksperdi arvamuse järgi esineb K.Pxxxxxxxx seniilne dementsus Alzheimeri tüüpi (nõdrameelsus), mis algas hiilivalt ja millest tingituna süvenevad tal mälu ja intellekti häired ning mille tõttu vajab ta igakülgset hooldust. Kxxx Pxxxxxxxei suuda kestvalt saada aru oma tegude tähendusest ja neid juhtida. K.xxxxxxx ei suuda oma tahet teostada mitte mingite rahasummade ulatuses ega ole võimeline teostama mitte mingisuguseid tehinguid. K.Pxxxxxx vajab eestkostet 5 aasta jooksul. Eestkostja ülesanneteks olgu eestkostetava igapäevaelu ja hoolduse korraldamine, tema rahaliste vahendite käsutamine, toimingud ametiasutustes lähtudes eestkostetava huvidest. Järelevalveta jäämisel võib ta jääda ohustatud olukorda. Ekspert ekspertiisi käigus tegi kindlaks, et K.Pxxxxxx ei tea oma elukorraldusest midagi, ei orienteeru ajas, kohas ega situatsioonis, vaid enda isikus. Kohus kuulas K.Pxxxxxxx ära tema asukohas. xxxx Hooldekodus. Ärakuulatav jättis mulje väga kõrge abstraktsioonivõimega isikust, kes peaaegu ühelegi küsimusele ei vastanud sisukohaselt, vaid kõrgel tasemel üldistades. Ei mäletanud sündmusi ja fakte ei lähi- ega kaugemast minevikust. Ajas ja kohas ei orienteerunud, oma pereliikmetest ja lähedastest ei teadnud, konkreetse küsimuse peale kinnitas tütre olemasolu. Kohus küsitles hooldekodu tegevusjuhendajat Ivi Härmi, kes kinnitas, et K.Pxxxxxx tuleb toime söömisega, kuid tualeti kasutamine ei ole alati kindel, riideid endal vahetada ei suuda, ise ei pese ennast. Kohus kuulas ära ka puudutatud isiku Vxxxx Txxxxx keda on taotletud eestkostjaks määrata ja kes on selleks avalduse esitanud (tl.4). V.Txxxx sõnul ei tule tema isa paljude asjadega enam toime, vajab mähkmete kasutamist. K.Pxxxxxxxx on õde, kes on teda ka haiglas

vaatamas käinud ja abikaasa, kes ei suhtle K.Pxxxxxxxxx enam ammu. V.Txxxx on nõus olema isa eestkostja. Seni on ta kandnud ka osa isa hooldamiskuludest. Kohtu seisukohad Kohus ei ole määranud K.Pxxxxxxxx esindajat, kuna leiab, et TsMS § 520 lg.1 järgi ei ole see tema huvides vältimatult vajalik. PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Olemasolevatest tõenditest nähtub, et Kxxx Pxxxxxxxx on psüühikahäire (nõdrameelsus), mille tõttu ta ei suuda oma tahet teostada- ta ei suuda mõista ümbritsevat, võtta vastu otsuseid ega neid realiseerida. Tema eest peab tegema seda eestkostja. Menetlustoimingute käigus on kinnitust leidnud, et ta ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu oma elu korraldada. Tema eest peab tegema seda keegi teine. Arvestades Kxxx Pxxxxxxx seisundit, seisneb tema elu korraldamine käesoleval ajal valdavalt temale vajaliku hoolduse tagamises, aga ka tema ülalpidamise tagamises, temale ette nähtud rahaliste vahendite kasutamises K.Pxxxxxxx huvides ja K.Pxxxxxxxxx kuuluva vara suhtes korralduste tegemises tema huvides. Kuna eestkoste tuleb seada kõigi K.Pxxxxxxx asjade ajamiseks, tuleb TsMS § 526 lg.5 alusel lugeda ta teovõimetuks valimisõiguse tähenduses ja ta hääleõiguse kaotanuks. Kxxx Pxxxxxx vajab eestkoste seadmist ja eestkostja tuleb talle määrata. Eestkostja ülesanded tuleb määrata tulenevalt K.Pxxxxxxx seisundist ja eksperdi ettepanekutest. K.Pxxxxxxxon võimetu otsustama tehingute õigusliku tähenduse ja tagajärgede üle, mistõttu ei saa lubada tekkida olukorral, et ta teeb tehinguid, mille tagajärgi ta ei mõista ja võtab nendega endale tsiviilkohustusi. Seetõttu tuleb tal keelata kõikvõimalike tehingute tegemine eestkostja nõusolekuta. Kxxx Pxxxxxxxx ei tohi jätta järelevalveta, see võib kujuneda temale ohtlikuks. Eestkostja määramisega omandab eestkostja KxxxPxxxxxxx esindamise õiguse. Kuna käesoleval ajal on tehtud vajalikud toimingud eestkoste seadmiseks, seab kohus eestkoste kuni 5 aastaks. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on taotletud ekspertiisikulu 5040 krooni. Eksperditasu määramise ja väljamõistmise kohta on koostatud eraldi määrus. Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.