TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

28.septembriks 2014.a.

Määruse resolutiivosa tuleb teha teatavaks VxxxxxMxxxxxxxxxxx endale ja määrus tervikuna V.Mxxxxxxxxx esindajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põltsamaa Linnavalitsus esitas 07.07.2009a. kohtule avalduse Vxxxx Mxxxxxxxxxx üle eestkoste seadmiseks. Avaldaja arvates ei ole Vxxxx Mxxxxxxxx võimeline oma tegudest täielikult aru saama ega neid juhtima. Eestkosteasutuse arvates on eestkoste seadmine vajalik V.Mxxxxxxxxx elutegevuse korraldamiseks ja teda ümbritsevate inimeste turvalisuse tagamiseks. V.Mxxxxxxxxx sõimab avalikes kohtades teisi isikuid, häirib sõimu ja solvangutega ametiasutuste tööd. Aastal 2006 rakendati V.Mxxxxxxxxx suhtes ajutist õiguskaitset ja tehtest olenematut ravi kolmeks kuuks. V.Mxxxxxxxxx elukaaslase B.Hxxxxx sõnul oli haiglaravil V.Mxxxxxxxxx tervisele positiivne mõju, kuid V.Mxxxxxxxx keeldub kategooriliselt uuesti meditsiiniasutusse konsultatsioonile või ravile minemast. V.Mxxxxxxxxx tütar K.Kxxxxx väidab, et ema peidab toitu, istub tundide kaupa toas apaatselt ühte punkti vaadates. Hiired jooksevad majas kõikjal ringi ja V.Mxxxxxxxx ei luba hiiri püüda. V.Mxxxxxxxx on vaimse seisundi tõttu töövõimetu ja seetõttu ka ilma sissetulekuteta. Töövõimetuspensioni ei saa talle vormistada, kuna ta ei kirjuta alla ühelegi dokumendile. Perearsti vastuvõtul käis viimati aastal 2004. V.Mxxxxxxxxx peab ülal tema elukaaslane B.Hxxxxx. eestkosteasutus on seiskohal, et V.Mxxxxxxxx ei ole võimeline oma tegudest täielikult aru saama ega neid juhtima. V.Mxxxxxxxxx tütar Kxxxx Kxxxxx taotleb emale eestkoste seadmist ja on nõus asuma eestkostjaks (tl.8). Eestkoste teostamine võib osutuda keeruliseks, kuna VxxxxxMxxxxxxxx ei usalda tütart ega taha temaga suhelda. VxxxxxMxxxxxxxxx elukaaslane B.Hxxxxx mõistab eestkostevajadust, on nõus eestkoste seadmisega ja on nõus eestkostjaks asuma (tl.10). V.Mxxxxxxxxx poeg Kxxx Mxxxxxxxx on nõus, et tema emale seatakse eestkoste ja isa Bxxxxx Hxxxxx hakkab eestkostjaks (tl.25). Eestkostja esitas tõendeid V.Mxxxxxxxxx käitumise ja olukorra kohta: Linnavalitsuse korraldus (tl.6) eestkosteavalduse esitamise kogta; V.Mxxxxxxxxx õe HxxxxxMxxxxxxxxx nõusolek, et õe üle seatakse eestkoste (tl.9), Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kiri selle kohta, et

Vxxxx Mxxxxxxxx häiris tööd ja vajab nende arvates kiiresti psühhiaatrilist abi (tl.12), kohtu määrus 20.09.2006 esialgse õiguskaitse rakendamise kohta (tl.14-15), perearsti tõend (tl.17) selle kohta, et viimati käis vastuvõtul aastal 2004; viimasel ajal on arstiga ühendust võtnud vaid tütar; V.Mxxxxxxxxx omakäelisi kirjutisis (tl.18-21). Kohus määras V.Mxxxxxxxxx eestkostja määramise vajalikkuse kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostaja, riiklikult tunnustatud ekspert Anu Järv, vastas kohtu poolt, lähtudes TsMS §-st 522, esitatud küsimustele. Ekspert ekspertiisi tegemise tulemusena peab tõenäoliseks, et uuritaval võivad olla nägemis- ja kuulmismeelepetted ja ta avaldab paranoilisi ja parafreenseid luulumõtteid. V.Mxxxxxxxx on eksperdiga vestlusel negativistlik ja avaldab vastupanu. Haiguskriitika ja motivatsioon ennast ravida puudub. Eksperdi arvamusena põeb V.Mxxxxxxxx vaimuhaigust paranoidset skisofreeniat püsikuluga, ta ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. V.Mxxxxxxxx vajab eestkostet 5 aasta jooksul. Eksperdi hinnangul on V.Mxxxxxxxx regulaarse ravi korral võimeline ilma eestkostjata tegema lihtsamaid elukorralduslikke tehinguid, regulaarse ravi korral suudab ta teostada oma tahet väikeste rahasummade ulatuses. Kohus käis V.Mxxxxxxxxx ära kuulamas tema elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx(tl.35). V.Mxxxxxxxx keeldus kohtunikuga rääkimast ja väitis, et kohtunik on Kanada lennukilt tulev iga päev erinäoline isik. V.Mxxxxxxxxxsulges maja ukse. Samal ajal olid xxxxxxxxxxelamus kodus ka Kxxx Mxxxxxxxx ja Kxxxx Kxxxxx, kes vaatasid II korruse aknast. Seda nähes kohus võttis nendega ühendust telefoni teel. Kohus kuulas ära V.Mxxxxxxxxx elukaaslase Bxxxxx Hxxxxx. Bxxxxx Hxxxxx kirjeldab V.Mxxxxxxxxxxsenist käitumist, asjaolusid, mis Vxxxx Mxxxxxxxxx närvilisust suurendavad. Bxxxxx Hxxxxx andis seletusi ema suhete kohta oma laste Kxxxx Kxxxxxx ja Kxxx Mxxxxxxxxxxx. Vxxxx Mxxxxxxxx keeldub arstile minemast, ühelegi paberile ei ole ta nõus alla kirjutama. Kxxxxxx suhtlemisel ärritub ruttu ja muutub närviliseks. B.Hxxxxx ei kinnita toidu peitmist Vxxxx Mxxxxxxxxx poolt. Süüa teeb enamasti Hxxxxx, tema ostab ka söögi. Praeguse tööandja juures töötab Hxxxxx viiendat aastat. B.Hxxxx arvab, et kui arstid annavad ravimid, siis on Hxxxxx võimeline Vxxxx Mxxxxxxxxx sundima ravimeid võtma. B.Hxxxxx arvates kuuletub V.Mxxxxxxxx rohkem oma pojale kui kellelegi teisele. Kohus selgitas B.Hxxxxxxx eestkoste sisu, tähendust, eestkostja ülesandeid ja eestkoste seadmise tagajärgi. B.Hxxxxx avaldas nõusolekut olla Vxxxx Mxxxxxxxxxxx eestkostjaks ja pidas vajalikuks ravi. V.Mxxxxxxxxx esindaja advokaat T.Tafenau kohtus V.Mxxxxxxxxxxx tema elukohas xxxxxxxxxx. V.Mxxxxxxxx nõudis esindaja lahkumist majast ja lahkus maja teisele korrusele. Seejärel suhtles esindaja B.Hxxxxx ja Kxxx Mxxxxxxxxxxx. Esindajale seletati, et Vxxxx Mxxxxxxxxx suhted oma tütre Kxxxx Kxxxxxxxx ei ole head, tütre saabumisel xxxxxxxxx ema seisund alati halveneb. Esindaja suhtles ka Kxxxx Kxxxxxxxx, kes avaldas, et ei nõustu B.Hxxxxxxmääramisega ema eeskostjaks. K.Kxxxxx ei ole nõus ema enda juurde Tallinnasse elama võtma ega ise xxxxxxxxxxx elama asuma. K.Kxxxxxx huvid seoses emaga on eelkõige varalist laadi. Esindaja on seisukohal, et arvestades PkS § 95 lg.3 nõudeid, V.Mxxxxxxxxx suhteid K.Kxxxxxxxxxja suhteid B.Hxxxxxxx, tuleb toetada eestkosteasutuse seisukohta ja määrata V.Mxxxxxxxxxxeestkostjaks B.Hxxxxx.

Kohtu seisukohad

PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Olemasolevatest tõenditest nähtub, et Virve Mihkelson põeb püsikululise iseloomuga vaimuhaigust, mille tõttu ta ei suuda oma tahet teostada- ta ei suuda mõista ümbritsevat, võtta vastu otsuseid ega neid realiseerida. Menetlustoimingute käigus on kinnitust leidnud, et ta ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu oma elu korraldada: lubada ennast ravida, ehkki see on ilmselt vajalik, endale elatusvahendeid tagada- pensioni vormistada. Tema eest peab tegema seda keegi teine. Arvestades Virve Mihkelsoni seisundit, seisneb tema elu korraldamine käesoleval ajal valdavalt temale vajaliku ravi tagamises, aga ka tema ülalpidamise tagamises, tema eest asjaajamistes ja temale vajalike dokumentide vormistamises, temale ette nähtud rahaliste vahendite ja olemasoleva vara kasutamises V. Mihkelsoni huvides. Kuna eestkoste tuleb seada kõigi Virve Mihkelsoni asjade ajamiseks, tuleb TsMS § 526 lg.5 alusel lugeda ta teovõimetuks valimisõiguse tähenduses ja ta hääleõiguse kaotanuks. V. MIhkelson vajab eestkoste seadmist ja eestkostja tuleb talle määrata. Eestkostja ülesanded tuleb määrata tulenevalt V. Mihkelsoni seisundist, praeguseks kujunenud olukorrast ja eksperdi ettepanekutest. V. MIhkelson on võimetu otsustama oma elukorralduse üle, tehingute õigusliku tähenduse ja tagajärgede või nende tegematajätmise tagajärgede üle, mistõttu ei saa lubada kesta olukorral, et talle ei ole aastate kestel korraldatud ravi, ei ole rakendatud riigi abi sotsiaaltoetuste näol. Samas ei saa lubada ka, et ta teeb tehinguid, mille tagajärgi ta ei mõista ja võtab nendega endale tsiviilkohustusi. Seetõttu saab lubada, et regulaarse ravi teostamise järel võiks ta ilma eestkostja nõusolekuta teha elukondlikke tehinguid väikese summa ulatuses. Eestkostja määramisega omandab eestkostja V. Mihkelsoni esindamise õiguse. Eestkostjal tuleb korraldada, et V.Mihkelsonile vormistataks pension, et teda oleks võimalik viia konsultatsioonidele ja ravile. Selliste toimingute juures on eestkosteasutusel täita abistav ja toetav roll. TsMS § 4772 lg.1 sätestab: kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. PkS § 101 lg.1 sätestab: eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. PkS § 95 lg.3 sätestab: eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et Virve Mihkelsoni eestkostjaks tuleb määrata tema elukaaslane Boriss Hatško. V.Mihkelson ja B.Hatško on elukaaslased 19 aastat. Neil on ühine poeg Koit Mihkelson. B.Hatško ärakuulamise tulemusena veendus kohus, et Boriss Hatško on usaldusväärne kohtu jaoks ja Virve Mihkelson usaldab Hatško*d. Sellises tähenduses on B.Hatško Virve Mihkelsoni jaoks usaldusisik TsMS § 524 lg.2 mõttes. Boriss Hatško on ise olnud stabiilse elukorraldusega- töötab aastaid sama tööandja juures, tagades nii ülalpidamise kõigile pereliikmetele. B.Hatško analüüsib ja mõistab õigesti V.Mihkelsoni ja tema tütre vaheliste

halbade suhete põhjusi, seoseid näiteks vanavanematega. Vaatamata V.Mihkelsoni seisundit tulenevale konfliktsele käitumisele, on Aasa t. 1 elamus seni tagatud vajalik peavari, kütmisvõimalused, toit ja äraelamine just tänu B.Hatško*le. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks teha otsustavaid ümberkorraldusi näiteks eestkostjaülesannete panemisega Katre Kollerile. On küll õige, et Boriss Hatško võib mõnedes eestkostega seotud küsimustes olla oskamatu, vajada nõu ja abi, kuid sellist abi on võimalik saada eestkosteasutuselt. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et Virve Mihkelsoni ärakuulamas käies Aasa t. 1 elamus tuli kohtul konstateerida, et vaatamata täisealiste tütre ja poja kodusolemisele korraldas kohtuga (mitte)suhtlemise Virve MIhkelson ja tema oli otsustaja. Selline olukord näitab, kas ja kes võtab selles majas toimuva eest vastutuse. Eestkostja saab oma ülesandeid nõuetekohaselt täita vaid siis, kui eestkostetav teda usaldab, kui nende vahel on head suhted. B.Hatško puhul on need nõuded täidetud, kuid Katre Kolleri määramisel eestkostjaks need nõuded täidetud ei ole. Samal seisukohal on V.Mihkelsoni esindaja ja eestkosteasutus. Et tagada eestkoste esimesel aastal ülevaade eestkoste toimimisest aga ka võimalikest probleemidest, määrab kohus eestkostja aruandekohustuse vastavalt TsMS § -le 4772 lg.1.

Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on taotletud ekspertiisikulu 7760 krooni. Eksperditasu määramise ja väljamõistmise kohta on koostatud eraldi määrus. Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.