Saata surnuks tunnistamise määrus määruse jõustumisest alates 10 (kümne) päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.
6.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded . Määrus jõustub kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata. Avalduse sisu
1.17.11.2008. a esitas TI Harju Maakohtule avalduse avaldaja M I surnuks tunnistamiseks. Avalduse ja selle 16.12.2008. a esitatud täienduste kohaselt sõlmiti avaldaja ja M I abielu xxx. a Tallinna Perekonnaseisuametis (abieluakt xxx). xxxsündis abielust tütar Ž I. Juulis 1978. a kooselu lõppes – avaldaja abikaasa lahkus kodust ja sellest hetkest avaldaja teda enam näinud ega temast kuulnud ei ole. Juba enne kodunt lahkumist oli M I Wismari Haigla narkoloogia osakonnas arvel ja sai seal ravi alkoholitarvitamise sõltuvuse vastu ning oli peale Tallinnas asuvast Patarei vangalst vabastamist (kus viibis 3 aastat) väga haige inimene. Avaldajal ei ole
2-08-76829 andmeid M I viibimiskoha, elusoleku või surma kohta üle 30 aasta ning avaldaja on kindel, et M I on surnud. Kuivõrd abielu avaldaja ja tema abikaasa vahel ei ole formaalselt lahutatud, siis ei ole avaldajal võimalik oma soetatud vara võõrandada. Avaldaja palub kohtul tunnistada M I surnuks 01.08.1978. a.
2.11.09.2009. a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja palus see rahuldada. Avaldaja selgitas, et nägi M It viimati umbes 30 aastat tagasi, alates 1978. a juuli kuust ei ole M I kohta mingeid andmeid. M I ta on pärit Ukrainast, kuid seal tal sugulasi ei olnud. M I oli joodik, istus palju vanglas, varastas, oli sundravil ja siis kadus, kui ta kadus pöördus avaldaja ka miilitsasse. Avaldaja tahab uuesti abielluda, avalduses toodud väide, et avaldaja tahab korterit müüa, on vale, seoses omandiga on tekkinud probleeme (tl 23-24). Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
3.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • M I on avaldaja TI abikaasa alates xxx. a (abielu on sõlmitud xxx. a, abieluakt nr xxx). Asjaolu on tuvastatud rahvastikuregistri väljavõttega (tl 27) ja Tallinna Perekonnaseisuameti tõendiga (tl 5). Avaldaja ja M I abielust sündis xxx. a. tütar Ž I. Asjaolu on tuvastatud rahvastikuregistri väljavõttega (tl 27) ja Tallinna Perekonnaseisuameti tõendiga (tl 6). • M I lahkus avaldaja ja M I ühisest kodust juulis 1978. a ning käesoleva ajani ei ole M I avaldajaga ühendust võtnud. Asjaolu on tuvastatud avaldaja ütlustega (tl 1, 9, 21 ja 24). • Eesti Vabariigi Siseministeeriumi andmetel puuduvad Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasides andmed M I kohta, andmeid M I kohta ei ole ka Politseiametil. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud M I piiriületusi (tl 17). Maksu- ja Tolliameti andmebaasis andmed M I kohta puuduvad (tl 28) • M I kasutütar LK avaldas vande all antud ütlustena, et hakkas koos M I koos elama siis, kui oli 7-8 aastane, kuid tal olid M I probleemid ja ta lahkus kodunt kui oli 19 aastane. Emaga suhtles edasi ja oli kõigega kursis. On teada, et M I lahkus kodunt kui LK oli 19aastane ning pärast M I kodunt lahkumist ei ole LK teda näinud, ta ei ole temaga kontakti võtnud. Eestis M I sugulasi ei olnud. Õe Ž I suhtles ta siis, kui ta oli väike, nüüd pole Ž I näinud, ta kadus ka 10 aastat hiljem kui võõrasisa kadus. M I oli alkohoolik, kas avaldaja teda taga otsis, ei tea. Ei usu, et M I elab, ta jõi (tl 22). • Avaldaja ja M I naaber EV avaldas vande alla antud selgitustes, et perekond I olid tema naabrid alates aastatest 1972-1973. M I käis ukse taga, et raha laenata, viimati nägi M I xxx majas umbes 30 aastat tagasi, peale seda pole teda kusagil kohanud. Millega M I tegeles, ei mäleta. M I oli alkohoolik ja raha laenamine oli seotud alkoholi ostmisega (tl 23). Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Rahvastikuregistris on M I seotud isikuks märgitud abikaasa TI ning suhte olekuks “kehtiv“. Seega on TI M I abikaasana M I surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks
2-08-76829 tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.
6.Viimased andmed M I kohta pärinevad juulist 1978. a, mil M I kodust lahkus. Peale seda andmed M I kohta puuduvad (vt kohtumääruse p 3).
7.TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 23.01.2009. a. kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et Siseministeerium esitas päringud M I kohta Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Politseiametil andmeid M I kohta ei ole. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud M I piiriületusi. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil andmed M I kohta puuduvad (tl 17).
8.TsMS § 510 lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 08.01.2009. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles M It esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid M I kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. M I kohta andmeid kohtule ei ole esitatud.
9.TsMS § 510 lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Rahvastikuregistris on M I elukoha kohta märgitud elukoht puudub, selgitava märkusena on lisatud, et isiku kohta on andmed rahvastikuregistri arhiivis, kuna isiku andmed on rahvastikuregistrisse kantud arhiivse akti alusel (tl 25). Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt Kinnistusraamatus andmeid M I kohta puuduvad (tl 28), M I isikut ei leitud ka äriregistri teabesüsteemist (tl 29). Andmed M I kohta puuduvad ka Maksu-ja Tolliameti andmebaasis (tl 28)
10.Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et M I on surnud. Tema elusoleku kohta alates 1978. a juulist, s.o rohkem kui 30 aasta jooksul andmeid ei ole. Kuna viimased andmed M I elusoleku kohta pärinevad 1978. a juulist, ei ole asjas kogutud materjalide alusel võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna M I eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb M I surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.1979. a.
11.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.