TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-31544 Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse sisu Viru Maakohtule 06.07.2009.a esitatud avalduse kohaselt on V V töövõimetuspensionär (töövõime kaotuse protsent 90 %) ja raske puudega isik, põeb orgaanilist dementsust ning on arvel psühhiaatri juures. Orgaanilisest nõdrameelsusest tingitud raske sotsiaalse kohanematuse tõttu on ta tavatingimustes töövõimetu. Psüühilise seisundi tõttu vajab V. V igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet elementaarses eneseteeninduses ning olmeprobleemide lahendamisel. Ta vajab kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega. V. V vajab järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Alates 23.09.2008.a. kuni käesoleva ajani viibib V. V Narva-Jõesuu Hooldekodus. V. V nimele on registreeritud järgmine vara: 1⁄4 kinnisasjast asukohaga xxx; 2/3 kinnisasjast asukohaga xxx; korter asukohaga xxx; kaks väärtpaberikontot Venemaal. Oma tervise seisundi tõttu ei saa V. V mingeid tehinguid teha. V. V on raskused pensioni saamisega ja oma toimetulekuks rahaliste vahendite kasutamisega. Avaldaja leiab, et V. V eestkostjaks tuleb määrata tema abikaasa N V. Arvestades N V omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid abivajajaga tuleks N V määrata V V eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmiseks, pensioni saamiseks ja toimetulekuks rahaliste vahendite kasutamiseks, tema vara haldamiseks, tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt V V seisundile. Menetluse käik Kohus määras 06.07.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 28.07.2009.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 46 (t.l. 56-58). Ekspertiisi akti kohaselt viibis V V esimene kord ravil SA Narva Haigla psühhiaatria osakonnas diagnoosiga orgaaniline dementsus. 20.05.2008 kuni 06.06.2008.a. Veel kord oli ravil Narva Haigla psühhiaatria osakonnas 17.08.2008.a. kuni 08.09.2008.a. sama diagnoosiga. Alates aprillist 2006.a. oli V V vormistatud psühh. VEK-i otsusega 80 % töövõimetust ja raske puue kuni aprillini 2009.a. Alates aprillist 2009.a. tal on 90 % töövõimetust ja raske puue kuni aprillini 2011.a. Võttes arvesse seda, et V. V esinevad desorientatsioon ajas ja kohas, mälu ja intellekti tunduv alanemine, võimetus adekvaatselt situatsiooni hinnata ja haiguskriitika puudumine, tulevad eksperdid järeldusele, et uuritav kannatab nõrgamõistuslikkuse – orgaaniline dementsus all. Käesoleval ajal V V ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma raha asju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, seal hulgas pisitehinguid. V V vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni. Käesoleval ajal ta iseseisvalt enda eest hoolitseda ei suuda. Psüühilise seisundi tõttu vajab V V igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet elementaarses eneseteeninduses ning olmeprobleemide lahendamisel. Eestkostja peab aitama uuritavat olmeprobleemide lahendamisel, korraldama tema raha asju, tegema tehinguid tema eest ja kontrollima ravimite kasutamist. 2(4)

2-09-31544 V V riigi õigusabi arvel 13.07.2009.a määratud esindaja vandeadvokaat Galina Tšelnokova, leidis kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (t.l. 59), et avaldus kuulub rahuldamisele ning V V tuleb määrata eestkostja. 03.09.2009.a. kuulas kohus ära V V, kes avaldas oma nõusolekut, et talle määrataks eestkostjaks N V. Kohtuistungil 08.09.2009.a., kus kohus kuulas ära menetlusosalised, jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, V V esindaja nõustus Narva linna avaldusega, N V avaldas kohtule, et on nõus olema abikaasa V V eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Narva linna avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest ilmneb, et V V on tunnistatud osaliselt töövõimetuks ja töövõimekaotuse protsendiks on määratud 90 % (t.l. 5, 7). V V on tuvastatud raske puue (t.l. 6). Tuvastatud on, et V V kannatab nõrgamõistuslikkuse – orgaaniline dementsus all (t.l. 8). 28.07.2009.a. kohtupsühhiaatriaekspertiisiakti kohaselt V. V esinevad desorientatsioon ajas ja kohas, mälu ja intellekti tunduv alanemine, võimetus adekvaatselt situatsiooni hinnata ja puudub haiguskriitika. Psüühilise seisundi tõttu vajab V V igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet elementaarses eneseteeninduses ning olmeprobleemide lahendamisel. Ekspertide arvates ei ole V V suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, korraldama iseseisvalt oma raha asju, langetama adekvaatselt otsuseid, tegema tehinguid, seal hulgas pisitehinguid, teostama valimisõigust. Seega on eksperdiarvamusest näha, et V V nõrgamõistuslikkuse tõttu ei saa kestvalt aru oma tegudest ning ei suuda neid juhtida. Järelikult on V V vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. Narva linn palub määrata V V eestkostjaks tema abikaasa N V kes on kinnitanud, et on nõus hakkama oma abikaasa eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks N V ei võiks määrata eestkostjaks (t.l. 12-14). V V täisealised lapsed R V, M K ja A V on andnud nõusoleku, et nende ema oleks isa V V eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et V V eestkostjaks tuleb määrata tema abikaasa N V. Ekspertide arvates vajab V V igakülgset eestkostet. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada V V kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et V V on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspertide arvamuse kohaselt vajab V V eestkostet oma elupäevade lõpuni. Tuginedes TsMS § 526 lg-le 2 p 5 ja lg-le 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 18.09.2014.a. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda 3(4)

2-09-31544 ning muud menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.