Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 04.03.2008.a otsusega rahuldati K. T. avaldus osaliselt ja tunnistati poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 14.11.2007.a, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitus TLS § 82 lg 2 alusel 26 982 krooni ning kasutamata puhkuse kompensatsiooni 4 665 krooni. Nõue keskmise palga saamiseks 14 päevalise tööseisaku aja eest 12 211 krooni suuruses jäeti rahuldamata. Kooskõlas ITLS § 24 lg 4 esitas kostja kohtule taotluse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega rahuldati hageja nõue töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks sama paragrahvi 2. lõike alusel 26 982 krooni suuruses. Kostja vastuväited Vastuses hagiavaldusele ei vaidlusta kostja, et hageja asus tööle puusepana elementmajade tootmises ning et muutuse tõttu kinnisvaraturul peatas kostja uute majade tootmise ja vastavad ehitusprojektid 2007.a juuni keskel. Et tagada töötajatele jätkuvat tööd, sõlmis kostja allhankelepingud ja jätkas tööd pooleliolevatel ehitusobjektidel. Kostja pakkus töötajatele tööd oma ehitusobjektidel, kuni on võimalik tootmist jätkata ning võimalust võtta korralist või palgata puhkust. Hageja võttis juunis 14 päeva korralist puhkust, pärast seda töötas hageja erinevatel ehitusobjektidel kuni septembri lõpuni. Hageja ei ilmunud oktoobri alguses tööle. Kostja tõi tema lõpetamata tööde jätkamiseks töötajaid Tartu brigaadist. Tööle mitteilmumisega tekitas hageja kostjale lisakulutusi ja raskusi klientidega kokkulepitud tööde lõpetamisel. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas K. T. ja OÜ Majapartner vahelise töölepingu lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 14.11.2007.a, mõistis OÜ-lt Majapartner K. T. kasuks TLS § 82 lg 2 alusel välja hüvitise 26 982 krooni ja jättis menetluskulud kostja kanda. Vaidlus puudub selles, et hageja asus kostja juures tööle XXXXXXXXX elementmajade tootmises ning et muutuse tõttu kinnisvaraturul peatas kostja uute majade tootmise ja vastavad ehitusprojektid juuni keskel 2007; kostja tegi hagejale ettepaneku võtta korralist või palgata puhkust; hageja oli korralisel puhkusel 14 päeva ja pärast seda töötas erinevatel ehitusobjektidel. Hageja esitas kostjale avalduse töölt vabastamiseks TLS § 82 alusel põhjusel, et tööandja ei suuda pikemat aega (alates juunikuu lõpust) kindlustada töölepingus ettenähtud tööga ning oktoobrikuu töötasu on välja maksmata. Avalduse postitamist 8.11.2007.a tähtkirjana tõendab AS-i Eesti Post kviitung. Töövaidluskomisjoni istungil tunnistas kostja hageja poolt saadetud avalduse kättesaamist, kuid hagejat TLS § 82 alusel töölt ei vabastanud. Kuna töötaja soovis töölepingut lõpetada TLS § 82 lg 1 alusel, võis ta pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkuda. TLS § 83 lg 1 kohaselt võib töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingutingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt ära jääda ka siis, kui tööandja ei vormista töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud korras. Tööandjal on võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidluskomisjonis. TLS § 49 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Poolte vahel 04.12.2006.a sõlmitud töölepingu p 3 kohaselt asus hageja tööle oskustöölise kohale ja tema töökohustuseks oli eelkõige puitmaja

elementide ja muude puit-toodete tootmine. Töölepingu osaks on „Töökoha kirjeldus“, milles on hageja märgitud oskustööliseks (puusepaks). Töölepingu p 7.1 tulenevalt tööandja kohustuseks oli tagada töö tegemiseks vajalikud tingimused ja töövahendid ning tasuda kokkulepitud ajal töötasu. Hagejal ei olnud 2007.a juunikuu keskelt töölepinguga kokkulepitud tööd. Sellega on kostja rikkunud TLS § 49 p 1 sätestatud kohustust. TLS § 79 lg 1 kohaselt teatab töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt üks kuu ette. TLS § 82 lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine TLS §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (TLS §-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. VÕS § 116 lg 1 tulenevalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega muuhulgas tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 lg 1 alusel ei ole oluline töötaja motiiv töölepingu lõpetamiseks, samas on töötajal kohustus töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt kuu aega ette teatada. TLS § 82 lg 1 alusel saab töötaja töölepingu lõpetada tööandja poolse rikkumise korral ning etteteatamise aeg on vähemalt 5 päeva. Kohus tuvastas, et tööandja rikkus oma kohustust pakkuda töötajale töölepinguga kokkulepitud tööd ning selline olukord ei olnud ajutise iseloomuga. Kostja tegevus on käsitletav olulise lepingurikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes, sest hagejal oli alus eeldada, et kostja ei täida oma kohustust ka edaspidi. Seega oli hagejal alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Kostja ei pöördunud töövaidlusorganisse hageja töölt vabastamise aluse vaidlustamiseks, mistõttu pidanuks ta hageja töölt vabastama TLS § 82 lg 1 alusel. Hageja keskmise palga suurust kostja vaidlustanud ei ole. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Kostja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud poolte endi kanda. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ei käinud tööl mitu nädalat enne töölt vabastamise avalduse esitamist. Kohus oleks pidanud otsuses täpsustama, millisel TLS § 82 lg 1 toodud alusel hageja töölepingu lõpetamist soovis. Muudatustest töökorralduses teavitati hagejat 2007.a juunis ja hagejal oli võimalus samal ajal tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale viis päeva ette, kuid hageja soovis tööd jätkata. Sellise võimaluse töötaja poolt kasutamata jätmine ei anna talle õigust jääda suvalisel ajal töölt ära ja esitada töölepingu lõpetamise taotlus suvalisel tema poolt valitud hilisemal ajal. Käesolevas asja jõudsid pooled kokkuleppele, et kuigi töö iseloom muuutub, jätkub tööleping sisuliselt endistel tingimustel. Seega ei välistanud tööleping muude kinnisvaravaldkonda (kostja põhitegevus) puudutavate tööde tegemist. Kohus on jätnud arvestamata VÕS § 118 lg 1, mille kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.

Hageja esitas töölepingu lõpetamise soovi rohkem kui neli kuud pärast tema töö iseloomu muutumist ja mitu nädalat pärast seda kui ta enam tööl ei käinud. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus on otsust põhjendanud ning tõendeid hinnanud seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Otsus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab TsMS § 436 nõuetele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal ei olnud alates 2007.a juunikuu keskelt töölepinguga kokkulepitud tööd. 04.12.2006.a sõlmitud töölepingu p 3 kohaselt asus hageja tööle oskustöölise kohale ja tema töökohustuseks oli eelkõige puitmaja elementide ja muude puit-toodete tootmine. Töölepingu osaks oleva „Töökoha kirjeldus“ kohaselt on hageja märgitud oskustööliseks (puusepaks) ja töölepingu p-st 7.1 tulenevalt tööandja kohustuseks oli tagada töö tegemiseks vajalikud tingimused ja töövahendid ning tasuda kokkulepitud ajal töötasu. TLS § 49 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga selles, et tööandja rikkus TLS § 49 p-st 1 tulenevat kohustust pakkuda töötajale töölepinguga kokkulepitud tööd ning selline olukord ei olnud ajutise iseloomuga. Kostja tegevus on käsitletav olulise lepingurikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes, sest hagejal oli alus eeldada, et kostja ei täida oma kohustust ka edaspidi. Seega oli hagejal alus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg-s 1 sätestatud alusel. Kolleegium ei nõustu kaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt võib töötaja kaevatava otsuse kohaselt töölt ära jääda oma äranägemisel täiesti suvalisel ajal ning et kohus oleks otsuses pidanud täpsustama, millisel TLS § 82 lg-s 1 toodud alusel hageja töölepingu lõpetamist soovis. TLS § 82 lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine TLS §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nähtuvalt asja materjalidest ja kaebuses esitatud seisukohast, tunnistab kostja ise töölepingu lõpetamise põhjuseks muudatusi tootmis-ja töökorralduses. Samas ei ole kostja tulenevalt TLS § 64 lg-s 1 sätestatust hagejat tootmise või töö ümberkorraldamisel vähemalt üks kuu ette kirjalikult teatanud. Tõendatud on, et hageja avalduse töölt vabastamiseks sai kostja kätte tähtkirjaga 08.11.2007.a ja kuni selle ajani oli hagejal mõistlik alus eeldada, et töö puudumine ei olnud ajutine. Kostja ei ole pöördunud töövaidlusorganisse hageja töölt vabastamise aluse vaidlustamiseks, mistõttu pidanuks ta hageja TLS § 82 lg 1 alusel töölt vabastama.

Põhjendatud ei ole kaebuse seisukoht maakohtu poolt lepingust taganemise lubamatuse tähelepanuta jätmisest. Maakohus on tuvastanud, et kostja andis hagejale ajutiselt töölepingus mitte kokkulepitud tööd ja maksis selle eest ka palka, töö puudumisel saadeti hageja koju ja hageja käis ise tööd küsimas. Kostja on keeldunud hagejat koondamast ja hagejal oli õigus etteteatamistähtaja möödumisel töölt lahkuda (TLS § 83 lg 1). Hageja poolt töölepingu lõpetamise soovi esitamine neli kuud pärast tema töö iseloomu muutumist oli kolleegiumi arvates tingitud hageja enda käitumisest, sest selle aja jooksul ei suutnud kostja hagejat kindlustada tööga puitmajade tootmisel, mistõttu on hageja tähtkirjaga esitatud avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 järgi esitatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja sai teada, et kostja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tingituna teda kokkulepitud tööga kindlustada. Maakohus rahuldas õigesti hageja nõuded töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel alates 14.11.2007 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis maakohtu menetluses kantud menetluskulud kostja OÜ Majapartner kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Kooskõlas TsMS § 171 lg-ga 1 jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellatsioonikohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Urmas Reinola

Ülle Jänes

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.