Kohtla-Järve Linnavalitsus (KohtlaJärve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) (postiaadress: Keskallee 19, Kohtla-Järve 30395, Ida-Virumaa, Eesti Vabariik)
Puudutatud isik:
K.H. (IK xxx; elukoht: xxx viibib xxx)
Puudutatud esindaja:
isiku Vandeadvokaat Sergei Politšev Ida-Viru Advokaadibüroo
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Seada K.H.`le piiratud teovõime tõttu eestkoste viieks aastaks - kuni 14. septembrini 2014. a ning määrata tema eestkostjaks L.P., kellele anda esindusõigus eestkostetava K.H. suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Hiljemalt
14.septembril 2014. a otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise üle.
K.H. ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab K.H. hääleõiguse.
4.Eestkoste seadmise määrus annab L.P.`le K.H. esindamise õiguse.
5.Eestkostja on kohustatud perekonnaseaduse § 98 lg 2 tulenevalt hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
6.Kohtumäärus saata teadmiseks puudutatud isikutele, puudutatud isiku esindajale ning täitmiseks avaldajale.
7.Teavitada kohtumäärusest eestkostetava viibimiskoha järgset hoolekandeasutust SA Narva-Jõesuu Hooldekodu.
8.Menetluskulud jätta täielikult riigi kanda.
EDASIKAEBE KORD
Määruse peale võib esitada Viru Maakohtule määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku - kellele eestkostja määramist menetleti - abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.P. esitas kohtule avalduse täisealisele isikule eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt ei tule avaldaja täisealine poeg K.H. toime igapäevase eluga ega suuda kaitsta oma sotsiaalseid õigusi. Avaldaja palub end määrata K.H. eestkostjaks.
2.Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna esinesid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. K.H. suhtes teostati 17. augustil 2009. a Ahtme Haigla ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriaekspertiis.
3.Kohus küsis arvamust eestkosteasutuselt ning eestkosteasutus esitas kohtule kirjaliku arvamuse 27.08.2009. a.
4.Kohus määras 11.08.2009. a puudutatud isikule K.H.`le riigipoolse õigusabi. Puudutatud isikut esindas vandeadvokaat Sergei Politšev. Puudutatud isiku esindaja leidis, et puudutatud isik vajab eestkostet ning eestkoste seadmine on puudutatud isiku huvide kaitseks vajalik.
5.Kohus kuulas 31.08.2009. a ära avaldaja.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 tulenevalt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks.
8.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
9.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist (tl 22-23) nähtub, et K.H.`l esineb mõõdukas astmes nõrgamõistuslikkus koos väljendunud käitumishäiretega, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. K.H. vajab eestkostet pikema aja vältel ning tal tuleks keelata tehingute tegemine, mille sisust ta aru ei saa ja mille sõlmimisel ta võib tekitada endale kahju. Eestkostet vajaks K.H. eluliste vajaduste rahuldamise jaoks. Ekspertiisi aktist tuleneb, et K.H. on ära õppinud oma nime, teab oma vanust ja oskab öelda ka oma sünniaastat. Kirjutada uuritav ei oska, kella ega raha ei tunne, ettekujutust seadustest, riigikorrast ja igapäeva toimetuleku probleemidest uuritaval ei ole.
10.Kohus, tulenevalt ekspertide seiskohast ja TsMS § 524 lg 5 p 1 eestkostet vajavat isikut isiklikult ära ei kuulanud.
11.Arvamuse eestkostja määramise kohta esitas eestkostet vajava isiku esindaja, kelle arvamuse kohaselt puudutatud isik vajab eestkostet ning eestkoste seadmine on puudutatud isiku huvide kaitseks vajalik. Esindaja kohtus puudutatud isikuga Narva-Jõesuu Hooldekodus 01.09.2009. a ning veendus, et K.H. ei ole sisuliselt kontaktivõimeline ning vajab igapäeva elus toimetulemiseks ööpäevaringset hooldust ja järelvalvet. Iseseisva eluga K.H. toime ei tule.
12.TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus on avaldaja ära kuulanud. PkS § 96 on välja toodud alused, millal isik ei või olla eestkostja. Kohus nimetatud aluseid ei tuvastanud.
13.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
14.Kohus määrab K.H.`le eestkostjaks L.P. kuni 14. septembrini 2014. a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. K.H.`l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta.
15.Kohus selgitab avaldajale, et PkS § 98 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ning sama paragrahvi lg 2 järgi on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
16.Eestkostjal on tehingute tegemine piiratud tulenevalt PkS §-st 99 ning keelatud tulenevalt PkS §-st 100.
17.Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 526, § 531, § 532, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.