2-09-13986 x
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
11.september 2009.a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-13986
Tsiviilasi
Saare valla avaldus isiku kinnisesse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja Saare vald vallavalitsuse kaudu (registrikood 75005469, Kääpa küla Saare vald Jõgevamaa 49323), Puudutatud isikud: Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegelik viibimiskoht xxxxx Hooldekodu, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB Tiina Mare Hiob, asukoht Tondi 1-306 Tallinn 11313)
esindajad
asutusse
Jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa ja teised temaga koos elavad pereliikmed, valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Menetluse käik: Saare vald esitas kohtule avalduse Sxxxxxxxxxxe Sxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt viibib Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxxxxxxxx Hooldekodus ööpäevaringsel tugevdatud järelvalvega hooldamise teenusel Tartu Maakohtu 14.09.2006.a määruse alusel. Nimetatud määrus kehtib kolm aastat, .so kuni 14.09.2009.a. Avaldaja leidis, et Sxxxx Axxxxxe Sxxxxxx ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada ning ei saa kestvalt aru oma tegude
2-09-13986 tähendusest ega suuda neid juhtida. Tema käitumine on ohtlik tema enda elule ja ta vajab pidevat kõrvalabi ja järelvalvet. Kohus määras Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx suhtes ekspertiisi. Kohus korraldas 02.09.2009.a Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxxxärakuulamise xxxxx Hooldekodus. SxxxxAxxxxxxxSxxxx ei saanud aru talle esitatud küsimustest, kõigi küsimuste peale kurtis vaid, et tal on kaelas põletik. Kohtu küsimusele, kas ta üksi väljas käib ja viitele tema jalgadele, et kas ta käia saab, vastas vaid, et ei, jalgades põletikku ei olevat. SxxxxxAxxxxxe Sxxxxxx ei kuule hästi, seetõttu on temaga suhtlemine raskendatud. Ta oli rahulik, isegi rõõmsameelne. xxxxx Hooldekodu sotsiaaltöötaja selgitas, et Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx on juba mitmeid kuud olnud avaosakonnas ja seal temaga mingeid probleeme ei ole. Avaosakonda paigutamise põhjuseks oli asjaolu, et kinnine osakond suletakse ja kõik hooldusalused paigutatakse mujale. Sxxxx Axxxxxx Sarapuu ise väljas ei käi, liigub vaid palatis, allub korraldustele, teistega konflikte ei ole. Probleeme põhjustab vaid vanusega kaasnev füüsilise tervise halvenemine. Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx esidnaja esitas kohtule oma arvamuse kirjalikult. Arvamuse kohaselt toetas esindaja Sxxxx-Axxxxxx sxxxxxx tugevdatud järelvalega teenuse pikendamist ühe aasta võrra. Kohtu seisukoht ja määruse põhjendused Kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on sätestatud Sotsiaalhoolekandeseaduse § 19 lg 1, mille kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt sama paragrahvi lg 5 võib kohus anda loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 538 lg 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest alates. Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr. 9-09 olevast eksperdiarvamusest nähtub, et Sxxx Axxxxxx Sxxxxxx kannatab lapseeast mõõduka vaimse alaarengu all, millele vanemas eas on lisandunud vaskulaarse dementsuse e nõdrameelsuse nähud. Motoorse rahutuse ja pidurdamatu adressiivse käitumisega afektseid puhangud on olnud temale omased kogu elu vältel ja seetõttu võib Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx olla ohtlik eriti iseendale, sest agressiivsus võib esile kutsuda mõne teise isiku rünnaku tema vastu. Ekspert leidis, et Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx vajab oma psüühilise seisundi tõttu jätkuvalt paigutamist ööpäevaringse tugevdatud järelvalvega erihooldusteenusele. Muud sotsiaalteenused ei ole hoolduse ja järelvalve tagamiseks piisavad. Ekspert on kirjeldanud Sxxxx-Axxxxxx Sxxxxxx seisundit lähtuvalt hooldekodu personalilt kuuludule järgmiselt: uuritav füüsiliselt nõrk, käib vaevaliselt kepi toel ja treppidest iseseisvalt ei käi, Üldiselt on rahulik ja allub hooldekodukorrale ja juhendamisele, kuid esineb ka düsfoorseid episoode, kus ta on kuri, sõimab valimatult, tahab kuhugi ära minna, vehib kepiga ja ähvardab rusikatega. Välist põhjust selliseks tasakaalutuks käitumiseks ei ole. Afektiivsete puhangute sagenemisel saanud raviks neurolepitikume. Eksperdi isiklikul kohtumisel SxxxxAxxxxxx Sxxxxxxxx ärritus viimane algul samuti, sõimas ja vehkis kepiga, kuid rahunes siis.
2-09-13986 Luulu ega meelepettelisi elamusi ei esine, esineb vaid motoorne rahutus ja agressiivsuse puhangud. Emotsionaalselt on ebastabiilne ja –adekvaatne, vihaefekt vallandub nähtava välise põhjuseta. Kohtu poolt vahetult kogetu alusel ning lähtudes asjas kogutud kirjalikest materjalidest, leiab kohus, et SxxxxxAxxxxxx Sxxxxxx kinnisesse asutusse- tugevdatud järelvalvega ööpäevaringsele hooldusteenusele paigutamine- ei ole põhjendatud ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et täidetud ei ole kõik Sotsiaalhoolekandeseaduse § 19 lg 1 sätestatud eeldused. Kohus ei saa nõustuda kõigi ekspertiisi resolutsioonis esitatud väidetega, eelkõige võimalikku ohtlikkuse ja muude abinõude rakendmaise võimatuse osas. Ekspert ei ole oma järeldusi nimetatu küsimustes ka eraldi põhjendanud ning on keskendunud SxxxxxAxxxxxx sxxxxxx psüühilise tervise kirjeldamisele. Ka SxxxxxAxxxxxx Sxxxxxx esindaja ei ole nimetatud aspekte eraldi käsitlenud. Ekspertiisiga on tuvastatud, et Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxxx esineb mõõdukas vaimne alaareng, millele vanemas eas on lisandunud vaskulaarse dementsuse ehk nõdrameelsuse nähud ning ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Kohus isikliku vestluse käigus tuvastas, et Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx arusaamisvõime on tunduvalt alanenud ning seda võimendab omakorda suur kuulmislangus (peaaegu kurtus). SxxxxxAxxxxxx Sxxxxxx ei ole võimelie adekvaatselt olukordi hindama ning ei suuda ette kujutada oma tegude tagajärgi. Kohus leiab, et kui Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxxxka varem võis oma tegevusega kujutada ohtu endale või teda ümbritsevatele isikutele, siis käesolevaks ajaks on see oht seoses tema füüsise nõrgenemisega tunduvalt vähenenud. SxxxxxAxxxxxx Sxxxxxx liigub vaevaliselt kepi abil, trepist ei käi ja seega ei ole ta reaalseks ohuks teistele isikutele- näiteks isikute ründamine ei ole võimalik, sest tal puudub selleks jõud ja kiirus. Varasem oht, et SxxxxxAxxxxxx Sxxxxxx võiks omavoliliselt lahkuda ja eksida ning sellega seada enda tervise ohtu, on liikuvuse vähenedes samuti taandunud. Ainus reaalne oht, mis esineb, on võimalus, et Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx ärritudes võib püüda kedagi kepiga lüüa, kuid arvestades jällegi tema vanust ja sellega kaasnevat füüsilise jõu vähenemist, ei ole nimetatud tegevuse tõttu tekkida võiv kahju märkimisväärne. Samuti selgus eksperdi ja hooldustöötajate kirjeldustest, et ärritudes tõstab Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx ka häält ja hakkab sõimama ning siis ka kepiga vehkima. Nimetatud asjaolu viitab võimalusele hoiduda ärritushoo ilmnemisel tema nn haardeulatusest eemale. Ka on menetluse käigus selgunud, et Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx ärritushood alluvad üsna hästi ravile. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx ei ole reaalselt ohtlik endale või teistele isikutele. Kinnisesse asutusse võib isiku paigutada siis, kui varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik (§ 19 lg 1 p 3). Käesoleval juhul on isik viibinud alates 24.05.2005.a tugevdatud järelvalvega hoolduse teenusel nn kinnises osakonnas. Siiski on SxxxxxAxxxxxx Sxxxxxx viibinud viimased paar kuud (vähemalt alates käesoleva aasta maist) ka tavahooldusel nn avaosakonnas ja saanud seal normaalselt hakkama. Temaga ei ole olnud erilisi probleeme (eelnimetatud ärritushood välja arvatud). Seega arvestades Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx muutunud tervislikku olukorda, tema vanust ja ka praktikas läbi proovitud võimalusi, leiab kohus, et on võimalik Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx hooldamine ka muudes tingimustes kui seda on nn kinnine osakond. Kohus möönab, et Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx ei saa oma psüühilise tervise ja vanuse ning halvenenud füüsilise seisundi tõttu hakkama iseseisva eluga ning vajab ilmselt hooldamist hoolekandeasutuses. Nimetatud teenused peab talle tagama eestkostja või eestkosteasutus.
2-09-13986 Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kuna Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx ei ole ohtlik endale või teistele isikutele ning tema hooldamine on ka tavahoolekandeasutuses võimalik ja seega tuleb avaldus jätta rahuldamata. Kohus juhib avaldaja tähelepanu ka vajadusele peatselt kontrollida Sxxxx Axxxxxx Sxxxxxx teovõimet: eestkoste määrati talle Jõgeva Maakohtu 30.12.2004.a otsusega. Käesoleval ajal kehtiv TsMS § 526 lubab eestkoste määrata vaid tähtajaliselt- hiljemalt iga viie aasta tagant tuleks kontrollida, kas isik jätkuvalt vajab eestkostet. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 3 esimene lause sätestab, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus muud menetluses tehtud (ekspertiisi ja esindaja kulud) riigi kanda.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.