Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
9. september 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-09-1818
Tsiviilasi
H.V.i hagi Kehtna valla (vallavalitsuse kaudu) vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise nõudes ning lahkumishüvitise nõudes Hageja H.V. Kostja Kehtna vald (vallavalitsuse kaudu), vallavalitsuse registrikood 75021729, asuk. Pargi 2, Kehtna alevik, Kehtna vald, Raplamaa Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamise viis
Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta rahuldamata H.V.i hagi Kehtna valla (vallavalitsuse kaudu) vastu töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise nõudes ning lahkumishüvitise nõudes kogusummas 18 861.79 krooni. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) menetluses oli H.V.i avaldus Kehtna vallavalitsuse vastu distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise nõudes summas 38 677.17 krooni (avaldaja 3,5 kuu palk) ning saamatajäänud lahkumishüvitise nõudes summas 11 050.62 krooni (avaldaja 1 kuu palk). Töövaidluskomisjoni 05.12.2008.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.3-02/3415 (tl 5-9) rahuldati avaldus osaliselt ja järgnevalt: 1) pandi tööandjale kohustuseks tühistada avaldajale määratud kaks distsiplinaarkaristust (käskkirjad nr 7-1/32 18.06.2008 ja 7-1/7 13.10.2008);
Tsiviilasi nr 2-09-1818 2) tunnistati avaldajaga töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 4 ja 6 alusel ebaseaduslikuks (avaldaja töötas Kehtna valla hallatavas asutuses – xxxxxxxx Koolis – õpetajana); 3) loeti avaldaja tööleping lõppenuks töötaja omal soovil TLS § 79 lg 1 alusel; 4) mõisteti avaldaja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses ehk summas 30 866 krooni, kusjuures siinkohal tuleb märkida, et avaldaja töövaidlusavalduses märgitud keskmine palk oli väiksem – 11 050.62 krooni; 5) jäeti rahuldamata avaldaja nõue lahkumishüvitise saamiseks. Avaldaja ei nõustunud TVK otsusega osas, milles tema nõudeid ei rahuldatud ning pöördus Pärnu Maakohtu poole hagiga (tl 1-4), milles palub vaadata hagimenetluse korras läbi tema nõue 1,5 kuupalga osas hüvitisena töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ning lahkumishüvitise osas. Muus osas TVK otsust kumbki pool vaidlustanud ei ole. Kuna avaldaja ei soovi (ja kohus ei pea individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 alusel võimalikuks) väljuda TVK-le esitatud nõuete raamidest rahaliste nõuete osas, siis on avaldaja oma 30.07.2009.a avaldusega (tl 37-38) palunud mõista nimetatud kahe nõude eest kostjalt kokku välja 18 861.79 krooni (TVK-le esitatud nõue 49 727.79 krooni miinus väljamõistetud 30 866 krooni). Kuna kohus on ITVS § 24 lg 6 kohaselt nõudnud TVK-lt välja töövaidlusasja toimiku ning selles sisalduvad tõendid loetakse kohtusse esitatuks, siis käsitleb kohus alljärgnevalt kõike nii töötaja kui tööandja poolt TVK-le esitatut, samuti ka hagiavalduses ja teistes kohtumenetluse ajal esitatud menetlusdokumentides märgitut. Kohus märgib, et peaasjalikult tulebki tugineda TVK toimikus olevale, sest pooled on kohtumenetluses asunud mitte niivõrd esitama faktilisi asjaolusid ja andma neile õiguslikke hinnanguid, vaid pigem arutlevad TVK otsuse põhjendatuse üle, mis ei ole käesolevas asjas määrava tähtsusega. Tegemist ei ole kaebusega TVK otsusele, vaid hagimenetlusega (sama mõte tuleneb ka ITVS § 24 lõikest 2). Kohus peab antud juhul esitatud faktiväidete ja tõendite põhjal andma hinnangu, kas töölepingu lõpetamise ebaseaduslik iseloom oli selline, mis annab aluse mõista hageja kasuks välja hüvitise 3,5 kuupalga ulatuses ning kas hagejal on õigus nõuda ühe kuupalga suurust lahkumishüvitist. Hageja nõuded, väited ja tõendid Hageja H.V.i poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (TVK toimik tl 1-8), hagiavalduse ja hagimenetluses esitatud 30.07.2009.a avalduse kohaselt sõlmiti hageja ja xxxxxxxx Kooli (edaspidi kool) vahel 16.08.2006.a tööleping (leping koos aineõpetaja ja klassijuhataja ametijuhenditega TVK tl 13-22) määramata ajaks. Hageja töötas loodusainete õpetajana töökoormusega 29 tundi, millele lisandus töötamine klassijuhatajana. Ajavahemikus
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-09-1818 direktor 02.09.2008 välja käskkirja nr 7-1/3 (TVK tl 32), millega pikendas hageja puhkust haiguslehel viibimise aja võrra ehk 11. oktoobrini 2008.a. Pärast puhkuse lõppemist 13.10.2008.a tööle minnes ilmnes, et hageja kui õpetajaga enam koolis ei ole arvestatud ning alates 01.09.2008 ei olnud temale tunde määratud ning tema nimi ei kajastunud enam töötajate tööaja arvestuse tabelis. Kooli kodulehelt välja trükitud andmestikus hageja nime õpetajana ei kajastata (TVK tl 69-70). Sellest teeb hageja järelduse, et tööandja pidi juba õppeaasta algusest olema lugenud pooltevahelise töösuhte lõppenuks – vastasel korral oleks ta pidanud hagejaga arvestama ja ta kokkulepitud tööga TLS § 49 p 1 kohaselt kindlustama. Kui hageja tuli tööle, andis kooli direktor hagejale esimesel tööpäeval kaks uut distsiplinaarkaristust määravat käskkirja – 18.06.2008.a käskkirja nr 7-1/32 noomituse määramise kohta (TVK tl 28) hindamisjuhendi rikkumise eest ning 13.10.2008.a käskkirja nr 7-1/7 (TVK tl 37-39) töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 4 ja 6 alusel, kuna hagejale oli määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Jällegi ei mõista hageja, miks ei väljastatud temale 18.06.2008.a käskkirja selle väidetaval kuupäeval, sest sel päeval ta oli tööl. Hageja leiab, et kuna ta sai käskkirja tegelikult kätte 13.10.2008.a on ka distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 12 lg 1 kohaselt määratud sellel kuupäeval, mis on aga vastuolus sama seaduse § 6 lõikega 1 – karistus tuleb määrata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Lisaks puudub nimetatud käskkirjas süüteo toimepanemise aeg ja kirjeldus, mistõttu ei saa seda pidada TDVS § 11 nõuetele vastavaks. Hageja märgib, et juba järgmisel päeval välja antud kirjas (nr 6-28/179, viidatud ka ülalpool) räägib kooli direktor suusõnalisest noomitusest/hoiatusest ega maini kirjaliku käskkirjaga määratud karistust. Hageja avaldab veendumust, et 18.06.2008.a käskkiri on vormistatud tagantjärele. Segadust nimetatud käskkirjaga kinnitab ka teine distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-09-1818 põhjuslik seos rikkumise tagajärgedega. Tööandja on 13.10.2008.a käskkirjas välja toonud neli rikkumist: 1) puudused hageja töös kooli tervise nõukogu esimehena – hageja kinnitusel ei olnud ta selle lisakohustuse olemasolust teadlik, sellest positsioonist tulenevate kohustuste mittetäitmine ei ole töökohustuste rikkumine, sest seda ei tulene ametijuhendist. Käskkirjas väljatoodud süüdistus mitteosalemisest tervist edendavate koolide üritusel ei vasta tõele, selle kohta on hageja esitanud tunnistuse Rapla maakonna Tervist Edendavate Koolide suveseminaril osalemise kohta (TVK tl 26), kuigi osales ta seminaril aineõpetaja kohustusi täites. Käskkirjas väljatoodud 2006/2007.aasta kokkuvõte tervise edendamise kohta ei ole hagejale mõistetav, sest ta määrati väidetavalt ülalmärgitud kohale alles 15.10.2007.a käskkirjaga; 2) ainesektsioonidel mitteosalemine 2007/2008 õppeaastal – hageja kinnitab, et on osalenud bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoorudel (esitatud tõendid TVK tl 65-68) nii etteheidetaval kui eelmisel õppeaastal, kuigi seda kohustust käskkirjas viidatud ametijuhendi punktist ei tulene. Konkreetsel ainesektsioonil osalemiseks oleks koolijuht pidanud hagejat lähetama, sest see eeldab tundidest vabastamist. Samas peetakse neil läbirääkimisi just olümpiaadidel osalemise kohta ja hageja oli sellega kursis; 3) õuesõppetundide korraldamata jätmine – käskkirjas viidatud ametijuhendi punkt seda tegema ei kohusta. Kuigi kool ei ole loonud selleks tingimusi (nt välimööbel õpilastele), on hageja selliseid tunde läbi viinud ja võtnud aluseks kehtiva ainekava. Välitundide toimumine on kajastatud klassipäevikus; 4) sotsiaalpedagoogi seletusest ilmnevad intsidendid – hageja ei pea seletust selgeks, käskkirjas ei ole märgitud sündmuste aega ja sisu, kes neid tuvastas jm tähtsust omavaid asjaolusid. Samas käskkirja punktis viidatud ametijuhendi muud punktid ei täpsusta selles kajastuvate eelduste sisu, mistõttu ei saa tõsiselt võtta süüdistusi hageja võime osas käsitada ja praktiliselt lahendada lihtsamaid koolielu probleeme. Käskkirjas viidatud lisa 1 on lisamata ja hagejale ei ole selle sisu teada. Seega leiab hageja, et süüdistused kõnesolevas punktis on paljasõnalised ja tõendamata, nende sisud ebaselged ja puudus alus sel põhjusel hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Lisaks on töölepingu punktist 9.4 tulenevalt nähtud tööandja poolt lisakokkuleppena ette lahkumishüvitise maksmise ühe keskmise kuupalga ulatuses töötajale töölepingu lõppemise korral. Punktist ei nähtu mingit erandit töölepingu lõppemise asjaolude osas ja seega tuleks see igal juhul välja maksta, mida hageja käesoleval juhul nõuabki. Kuigi töölepingus on käsikirjaline märge „Kehtna vald ei rakenda”, ei ole selge, kas see käib just kõnesoleva sätte kohta. Hageja leiab, et kuna leping on hageja ja Kehtna valla kui tööandja vahel, on märge vastuoluline (puuduks vajadus üldse sellise sätte olemasoluks lepingus) ning tulenevalt TLS § 17 tuleks kohaldada töötaja jaoks vastuolu korral soodsaimat sätet. Asjaolu, et töölepingu vorm on ebaõnnestunud, saab olla vaid tööandja vastutusalasse kuuluv. Nimetatud lahkumishüvitist hagejale välja makstud ei ole. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid Kostja ei tunnistanud TVK-le esitatud vastuses (TVK tl 9-10) hageja nõudeid. Vastuse kohaselt on kostja käsutuses rida lastevanemate ja laste seletuskirju, mis tõendavad 13.10.2008.a käskkirjas toodud asjaolusid. Kohus märgib siinkohal, et nimetatud seletuskirju ei esitatud TVK-s ega kohtumenetluses. Kostja väitel ilmus hageja 01.09.2008.a kooli, teatades kord, et on tulnud tööle, samas nõudes vallandamist ja öeldes, et on puhkusel. Hageja keeldus uue puhkuse graafiku sõlmimiseks kokku leppimast, mistõttu määras kooli direktor
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-09-1818 korralise puhkuse jätku 01.09.2008.a käskkirjaga nr 7-1/1, millele H. V.kättesaamise hetkel alla kirjutas. Hageja esitatud 02.09.2008.a käskkiri parandab eelmise käskkirja trükiviga.
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-09-1818 TDVS § 11 lg 1 kohaselt tuleb distsiplinaarkaristus koostada dokumendina kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale. Nimetatud dokumenti tuleb muuhulgas kanda süüteo toimepanemise aeg (TDVS § 11 lg 2 p 2) ja süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjeldus (TDVS § 11 lg 2 p 3). Kohus on seisukohal, et hagejale 18.06.2008.a vormistatud distsiplinaarkaristuse käskkiri nendele nõuetele mingil juhul ei vasta, tegemist on ühelauselise ja üldsõnalise dokumendiga (väidetavalt on rikutud hindamisjuhendit) ja seega on karistus määratud ebaseaduslikult. Käskkiri on tänaseks ka tühistatud kohtumenetlusele eelnenud TVK otsusega. Sellest tulenevalt on 13.10.2008.a käskkirjas toodud viide varasemale kustumata distsiplinaarkaristusele väär. Kohus jagab hageja veendumust selles, et 18.06.2008.a käskkiri on vormistatud tagantjärele ja hageja sai sellest teada alles 13.10.2008.a. Kohtu veendumuse aluseks on asjaolud, et - 13.10.2008.a käskkirja 2. lehekülje alt 2. ja 3. reas viidatakse, et 18.06.2008.a noomitus on hagejale eelnevalt teatavaks tehtud 10. juuni õppenõukogul. See ei ole ajaliselt ega TDVS § 12 lg 1 ja 2 sätetest tulenevalt võimalik, sest nimetatud sätete kohaselt loetakse distsiplinaarkaristus määratuks töötaja poolt karistust määravale dokumendile allkirja andmisest või sellest keeldumisel vastavate tunnistajate allkirjade andmisest; - 10.06.2008.a õppenõukogu protokolli väljavõttest ei tulene viiteid noomitusele, selles ei ole hageja nime (v.a osavõtjate hulgas) üldse mainitud; - 19.06.2008.a hagejale saadetud teates töölepingu lõpetamisest nr 6-28/179 ei mainita eelmisel päeval määratud karistust; - 11.10.2008.a kuupäeva kandev kiri, mis õpetajate-tunnistajate kirjalike kinnituste kohaselt tutvustati hagejale küll ilmselt 10.10.2008.a, ei sisalda ka vaatamata mitmetele seletuste nõudmisele ja etteheidetele viidet 18.06.2008.a määratud distsiplinaarkaristusele. 13.10.2008.a käskkirjas (lk 2) on välja toodud neli erinevat töökohustuste gruppi, mida hageja väidetavalt ei ole täitnud. Kolme esimese grupi osas nõustub kohus täielikult hageja seisukohtadega (vt ülalpool) ja leiab, et tööandja ei ole suutnud millegagi tõendada nimetatud kohustuste täitmata jätmist, ja veelgi enam, nende kohustuste olemasolu hagejal. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et ta ei teadnud midagi enda valimisest xxxxxxxx Kooli tervise nõukogu esimeheks, samuti ei tulene käskkirjas viidatud ametijuhendi punktidest 5.3 ja 5.9 kohustusi osaleda tervist edendavate koolide üritusel, loodusainete ainesektsiooni koosviibimisel ja kohustust viia läbi õuesõppe tunde. Kostja ei ole esitanud xxxxxxxx kooli arengu- ja ainekava, millele käskkirja punktis 3 viidatakse. Hageja ametijuhendi p 5.3 ja 5.9 on üldsõnalised (kohustavad hagejat kui aineõpetajat osalema ainekomisjonide töös ja töökoosolekutel, samuti täiendama end erialaselt ja pedagoogiliselt, osaledes vastavatel täienduskoolitustel) ega ole kohtu arvates ilma konkreetsemate tööandja juhisteta seostatavad käskkirjas nimetatud kohustustega. Käskkirja neljandas punktis toodu, kus hagejale heidetakse ette suhtlemisprobleeme õpilastega, on kohtu hinnangul aga leidnud piisavalt tõendamist. Kohus nõustub küll hagejaga, et TDVS § 11 lg 2 p 2 ja 3 mõttes oleks korrektne käskkirjas käsitleda konkreetseid juhtumeid ja asjaolusid, kuid tuleb märkida, et käskkirjale lisatud ning hagejale 10.10.2008.a kätte anda üritatud kirja punktis 5 ja selle alapunktides on vastavad intsidendid (neli konkreetset juhtumit ja üks üldine hinnang) toodud välja detailselt. Kohus ei pea õigustatuks hageja poolt nimetatud kirja vastuvõtmisest keeldumist, mis on tõendatud kahe tunnistaja allkirjastatud seletusega (TVK tl 33-34). Hageja jättis end sellega ise ilma õigusest omapoolseid vastuväiteid ja seletust esitada, mistõttu ei saa kohus pidada kohaseks hageja väidet, et tema jaoks oli 13.10.2008.a käskkirjas süükspandud rikkumised uudsed.
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-09-1818 Kohus märgib, et kõigi 13.10.2008.a käskkirjas nimetatud rikkumiste kokkuvõtteks on tööandja leidnud, et need on nõrgestanud ja häirinud kogu kooli. Rikkumiste hindamisel tuleb kohtu arvates silmas pidada nende raskust ja sisu, toimepanemise asjaolusid. Hageja aineõpetaja ja klassijuhatajana ning õpetajana üldiselt peaks oma autoriteediga suutma olla õpilastele eeskujuks, mitte neid dressipluusi pidi sotsiaalpedagoogi juurde vedama (T. Kafferi tunnistus TVK istungil), samuti peaks õpetaja suutma talitseda end sedavõrd, et mitte tõstma häält, tõmbama õpilasel tooli alt või kasutama lausa solvavaid väljendeid tundide ajal (vt 11.10.2008.a kirja p 5.1., 5.2. ja 5.4.). Nimetatud rikkumised on kohtu hinnangul hagejale 13.10.2008.a käskkirjas etteheidetud kohustuste täitmatajätmisest selgelt olulisimad ja probleemid kollektiiviga olid pikaajalised. Seda võib järeldada nii intsidentide arvust kui ka nende ajalisest jaotatusest (esimene juhtum septembris 2007.a, edasi detsembris, veebruaris ja mais). Kohus ei ole tuvastanud, et hageja oleks teinud oma käitumises korrektiive või üritanud probleeme tööandjaga vm moel tõsiselt arutada. Kohtule jääb asja materjalidest mulje, et pärast 19.06.2008.a kirjaga saadud teadet tööandja soovist töösuhe lõpetada, asus hageja eitama ja eirama kõike, mida tööandja poolt pakuti või ette heideti, avaldamata mingisugustki soovi mõistlikult asjade üle läbi rääkida, seletusi anda vms. ITVS § 30 lg 2 sätestab, et kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel (nagu TVK käesoleval juhul ka tegi), mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvitise kuni tema kuue kuu palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kuigi distsiplinaarkaristuste vormistuslik külg ja etteteatamistähtaegade järgimata jätmine oli selgelt seadusega vastuolus ja tööleping on hagejaga kostja poolt distsiplinaarkaristusena lõpetatud ebaseaduslikult, on hagejale osalt õigesti etteheidetud töökohustuste rikkumise ja sisu tõttu mõistlik ja õiglane ITVS § 30 lg 2 kohase hüvitisena välja mõista kahe kuu keskmine palk. Siinkohal tuleb märkida, et TVK mõistis summaliselt välja ligemale kolme kuu palga, arvutades kohtule arusaamatutel põhjustel ise hageja esitatud palganumbrid ümber, kuigi selles küsimuses vaidlust ei olnud. Seega ei rahulda kohus hageja nõuet täiendavalt 1,5 kuu palga väljamõistmiseks. Kahe kuu töötasu väljamõistmine hüvitisena arvestab nii tööandja kiirustatud ja läbimõtlematut käitumist seaduse seisukohalt kui ka hagejale süükspandud ja tema enda poolt ignoreeritud episoode tegelike pedagoogile ebakohaste käitumiste kohta. Mis puutub väidetavalt kokkulepitud lahkumishüvitise nõudesse, siis nõustub kohus täielikult kostjaga ega pea hageja sellekohast nõuet õigustatuks. Töölepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS § 26 lg 4 kohaselt võisid töölepingu tingimusteks olla ka kokkulepped muudes küsimustes, lahkumishüvitis on üks võimalik selline tingimus. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et käsitsi tehtud juurdekirjutus „Kehtna vald ei rakenda“ oli olemas juba töölepingu allkirjastamisel, samuti ei saa tõsiseltvõetav olla hageja kahtlus, kas juurdekirjutus võiks kehtida lepingu punkti 9.5 kohta. Nimetatud punkt räägib töölepingu lõpetamisest ametijuhendis esitatud eeldustele ja nõuetele mittevastavuse korral, ja on ilmne ja mõistlikule inimesele arusaadav, et sellisel juhul ei saa olla mõeldav täiendava lahkumishüvitise maksmine. See, et pooltevaheline tööleping on blankett, ei ole asjas vaidlusalune – kõik olulisemad lepingu tingimused nagu töötegemise koht, tööleasumise aeg, palk jne on lisatud käsikirjalisena trükitud blanketil selleks ettenähtud ridadele. Seega on töölepingus võrdset jõudu omavad nii käsikirjaline kui trükitud osa ning kuivõrd punkti 9.4 juures olev märge sisuliselt annulleerib selle punkti, siis on leping sõlmitud ilma punktita 9.4. Kohus ei näe mingit vastuolu trükitud punkti 9.4 teksti ja käsikirjaliselt juurdekirjutatud märkuse vahel –
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-09-1818 teine tühistab esimese toime – rääkimata vastuoludest mõne teise lepingu punktiga. Seega ei saa kohaldada TLS § 17 sätteid. Menetluskulud Kuna kohus haginõudeid ei rahulda, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.