Kohtuasja number
2-04-2015
Otsuse kuupäev
04.september 2009
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
OM(isikukood XXX, XXX) hagi IG(isikukood XXX, XXX) vastu kahju hüvitamise nõudes 182 423,40 krooni
Hagi hind Asja läbivaatamise kuupäev
25.august 2009
Istungil osalenud isikud
hageja OM, hageja esindaja A Majevski ja kostja IG
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista IG OM kasuks 13 305 EEK (kolmteist tuhat kolmsada viis krooni). Ülejäänud osas jätta OM nõue rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja IG kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. Hageja sõlmis 06.04.2004 OÜ-ga BIS töölepingu töötamiseks kapteni vanemabina kaubalaeval „M “. Tööleping sõlmiti tähtajaks kuni 08.09.2004. Töölepingu kohaselt kohustus OÜ BIS tasuma hagejale palgana 5 000 krooni kuus. Samaaegselt oli 08.04.2004 hagejaga sõlmitud samade
kohustuste täitmiseks täiendav palgakokkulepe ESMOÜ poolt TC nimel, millega oli määratud hagejale lisatasu 1 931 USD ehk 24 308 krooni kuus, mis kokku moodustas kuupalgaks 29 308 krooni. Kostja rikkus tahtlikult Mereteenistuse seaduse § 8, mille kohaselt töötamiseks merelaevadel võib sõlmida vaid meretöölepingu. Hageja töötas kaubalaeval „M 08.04.2004 kuni 06.07.2004, millal tööleping temaga lõpetati TLS § 86 p 6 alusel. Töölepingu nimetatud alusel lõpetamise tunnistas töövaidluskomisjon 30.11.2004 otsusega ebaseaduslikuks ning mõistis hageja kasuks OÜ BIS hüvituse TLS § 117 lg 2 alusel summas 10 734 krooni ja ebaseaduslikult kinnipeetud summa 2 571 krooni, kokku summas 13 305 krooni. Hageja nõuded saamatajäänud töötasu 2004 juulikuu eest ning kasutamata puhkuse kompensatsiooni osas jättis komisjon rahuldamata. Täiendavat palgakokkulepet äriühinguga TC töövaidluskomisjon ei võtnud arvesse, kuna antud äriühingu vastu ei olnud nõuet esitatud. Pärast hageja poolt töötasu maksmise nõude esitamist kohtusse likvideeris kostja algul 03.10.2005 OÜ BIS ning seejärel ka OÜ 23.08.2007 ESM. Vastavalt ÄS § 206 lg 1 oli osaühingute likvideerijaks kostja IG kui äriühingute juhatuse liige. Kostja on rikkunud ÄS § 212 lg 2 tulenevat kohustust saata võlausaldajale likvideerimisteade ja ÄS § 214 tulenevat raha deponeerimise kohustust. Hageja palub tuvastada, et äriühingute likvideerimisel on kostja rikkunud seadust ning süüliselt tekitanud hagejale kahju. Tuginedes ÄS § 197 lg 2 Palub hageja kostjalt välja mõista kahju, milleks on töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud ja hagejal saamata 13 305 krooni, hüvitis TLS § 117 lg 2 aluselkuue kuu keskmise töötasu ulatuses arvestusest 29 308 krooni kuus, so 162 543 krooni, 9 päeva kompensatsioon täiendavalt palgalt 6 575,40 krooni. Kostja palub kostjalt sisse nõuda menetluskulud, tasutud riigilõiv ja õigusabi kulud arvestusega 5 % hagihinnast, 12 372,20 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et hagejale on makstud kõik tasud, isegi enam kui ta nõuab. OÜ BIS ja ESMOÜ on kustutatud äriregistrist. Kummagi äriühingu likvideerimismenetluse käigus ei ole tuvastatud juhatuse liikme IG hoolsuskohustuse rikkumist. Kostja leiab, et hageja nõuded on alusetud. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.11.2004 otsusega tunnistati ebaseaduslikuks OMiga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ning loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel alates 27.10.2004. OÜ BIS mõisteti hageja kasuks välja hüvitus TLS § 117 lg 2 alusel 10 734 krooni ja ebaseaduslikult kinnipeetud summa 2 571 krooni, kokku 13 305 krooni. OM nõudes saamatajäänud töötasu 07.juuli 2004 eest ning kasutamata puhkuse kompensatsiooni osas jäeti rahuldamata. Töövaidluskomisjoni 30.11.2004 otsuse vaidlustasid nii OM kui OÜ BIS. Harju Maakohtu määrusega 21.11.2005 lõpetati menetlus OÜ BIS hagis OM vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks ja õiguse tunnustamiseks mitte maksta hüvitist ja OM haginõudes OÜ BIS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, palga ja hüvitise
nõudes, sest OÜ BIS kui juriidiline isik oli lõppenud õigusjärgluseta. Äriühing oli 03.10.2005 äriregistrist kustutatud. Äriühingu likvideerijaks oli juhatuse liige IG. ÄS § 209 lg 1 kohaselt on likvideerijatel juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Sama paragrahvi 2 lõike järgi likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Vastavalt ÄS § 212 on likvideerija kohustuseks saata teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteade. ÄS § 214 lg 2 kohaselt kui osaühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole osaühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolul temale kuuluv raha. Hageja väite kohaselt ei olnud temale OÜ BIS likvideerimisteadet saadetud ning sellele ei vaidle kostja ka vastu. IG, olles OÜ BIS likvideerija ei järginud seadusega temale pandud kohustust hoiustada võlausaldaja raha, mille väljamaksmine ei olnud võimalik, sest nõue oli vaidlustatud. Kohus leiab, et selline seaduses sätestatud kohustuse rikkumine toob kaasa juhatuse liikme kohustuse võlausaldaja ees. Võlausaldaja antud juhul ei saa nõuda juhatuse liikme kohustuse täitmist äriühingule, sest äriühing on lõppenud. 19.10.2005 kohtule esitatud OÜ BIS teadet äriühingu registrist kustutamise kohta saab käsitleda analoogselt ITLS § 24 lg 8 sätestatuga, so hagiavaldusest loobumist. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Kuna töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustas ka OM nõuete osas, mida komisjon jättis rahuldamata, siis järgnevalt käsitleb kohus hageja kahju hüvitamise nõude seda osa. OM esitas töövaidluskomisjonile nõude OÜ BIS vastu. Töölepingus oli kindlaks määratud OM põhipalk 5 000 krooni kuus. Töövaidluskomisjon lahendas vaidluse lähtuvalt poolte vahel 06.04.2004 sõlmitud töölepingu tingimustele. Täiendav palgalepe oli sõlmitud hagejal äriühinguga TC. Nimetatud äriühingu vastu ei ole hageja nõuet esitanud, mistõttu ei saanudki töövaidluskomisjon rahuldada hageja nõuet täiendava palgaleppe alusel. Tähtsust ei oma see, et TC nimel on lepingu allkirjastanud volituse alusel OÜ ESM juhatuse liige. OÜ ESM ei ole täiendava palgaleppe allkirjastamisega võtnud endale mingeid kohustusi hageja ees. Kohtuistungil selgitas kostja, et laeva omanik volitas lepingut allkirjastama OÜ ESM seetõttu, et lepingu sõlmimisel oleks hagejal olnud kindlustus ka enne laevale saabumist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et OM on makstud laeval „M “ lisatasu tema töötamise ajal 08.aprillist kuni 06. juulini 2004, mida on hageja oma allkirjaga ka kinnitanud. Seega lisa töötasu on hageja kätte saanud täiendava palgaleppe kohaselt 1931 USD kuus. Aprillis ja juulis on tasu arvestatud vastavalt kokkuleppele proportsionaalselt töötatud ajaga. Kuna hageja poolt vaidlustatud nõuded tulenesid täiendavast palgaleppest, siis oleks tulnud need suunata äriühing TC vastu. TC vastu hageja nõuet kohtusse ei esitanud. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt ei vaidlustanud OM töölepingu lõpetamist sisuliselt, vaid lepingu lõpetamise protseduurireeglite olulise rikkumise tõttu, millest tulenevalt mõisteti OÜ BIS välja hageja kasuks hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses. TLS § 117 lg 2 võimaldab määrata töötajale tööle ennistamisest loobumisel hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Arvestades asjaoluga, et tööandja poolne lepingu lõpetamine oli
ebaseaduslik protseduurireeglite olulise rikkumise tõttu, oli mõistlik ning põhjendatud hüvitise määramine hagejale kahe kuu keskmise palga ulatuses. Eelnevast lähtudes on põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 13 305 krooni, so töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud summa, mis jäi hagejal saamata seoses likvideerija IG poolse seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega OÜ BIS lõpetamisel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.